Maailma rahvaste usundid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu sauna, inimestest eemale, siis praegu hoitakse teda elumaja toas või verandal. Surnuga säilivad need kombed, millel on olemas ka materialistlikud seletused. Mitmeid toiminguid sooritatakse esteetilistel kaalutlustel (surnu suu ja silmade sulgemine). Valitseb usundiline paljusus. Väetamistoimingud ja nende kajastused

Usuõpetus

12

odt

Üldine usundilugu

Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai ­ laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai ­ laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 ­ 1955 Hiina ning dalai ­ laama oli

Üldine usundilugu

6

doc

Usundid

püüdlemine, mõtlus, keskendumine) Eesmärgiks on nirvaana saavutamine (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Meie oma "mina" ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks (maaja, maya), see eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab. Neli põhipahet: 1. kõikide meelte ( 6 tk., sh. mõtlemine) kaudu saadav nauding 2. lõbu tekkimisest, tagasitulemisest maailma 3. väärusk 4. nõmedus e. teadmatus (rumalus) Usutakse, et peale surma jääb (inimese?) hing 49-ks päevaks nn. "vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö

Religioon

35

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 ­ lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto ­ pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele,

Usundiõpetus

10

doc

Usundiloo mõisted 10. klassile

Mõisted 1. Religioon - (Ladina keelest) eesti keeles usund, tuleb sõnast uskuma, usk. 2. Riitus ­ mõtestatud tegevus, mille käigus taaselustatakse müüdid. 3. Müüt ­ tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse, seletab ära selle religiooni ajaloo tähtsamad sündmused. 4. Vägi - ehk mana on kogu maailma täitev elustav jõud, mida saab koguda (nt amulettidesse, fetisitesse, talismanidesse), aga sellest võib ka ilma jääda. Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 5. Samaan ­ nn spetsialist, kes töötab sarnaselt posijaga tervistaval eesmärgil. Tema eritunnus on transsi e lovesse laskumine. See amet võib olla pärandatav. Kui tööga toime ei tule võib samaani töökohast ka ilma jääda. Neid leidub Siberis,

Usundiõpetus

83

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas)

Üldine usundilugu

19

docx

Üldine usundilugu

Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk

Kultuur

21

doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

........................................................................ 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid........................................................................................................................ 13 Judaism................................................................................................................................. 14 Islam..................................................................................................................................... 17 Kristlus e. Ristiusk........................................................................

Eesti religioosne maastik

Kommentaarid (0)