Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Maailma rahvaste muusika: Juudid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu juuti on tänaseks maailmas?
  • Mis on mõjutanud juudi rahvamuusika kujunemist?
  • Mis helilaadis oli enamik laule?
  • Mis olid kaks tuntumat rahvapilli?
  • Mis on juutide käsuõpetus?
Vasakule Paremale
Maailma rahvaste muusika-Juudid #1 Maailma rahvaste muusika-Juudid #2 Maailma rahvaste muusika-Juudid #3 Maailma rahvaste muusika-Juudid #4 Maailma rahvaste muusika-Juudid #5 Maailma rahvaste muusika-Juudid #6 Maailma rahvaste muusika-Juudid #7 Maailma rahvaste muusika-Juudid #8 Maailma rahvaste muusika-Juudid #9 Maailma rahvaste muusika-Juudid #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Reelika J Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Vanade kultuurrahvaste muusikaajalugu

I Periood ESIAEG e. MUINASAEG (loodusrahvaste muusika) · Muusika tekkis töötegemise ajal, siis kui tekkisid esimesed mõtlevad ja kõnelevad inimesed · Laul ­ rütmiseeritud kõne ­ Pigem hüüe või sõna o Meloodiat polnud, tekkis hiljem o Rütm oli tähtis ­ teabe edastamiseks (signaalid e. rütmifiguurid) ­ puutükkide kokku löömine · Esimesed pillid o Löökpillid (prinitiivsed) o Puhkpillid ­ õõnsad puud, looma sarv Kiviaja flööt ­ vanim pill, luust, 5 sõrme auku, sümboliseeris müstikat o Sarved o Pambus viled o Trompeti eellased · Tants Rituaalne ­ seotud usuga, loitsumine Rütmiline saade Meenutas võimlemist o Arenes välja näitekunst ­ esimesed tegevused olid tummtegevused (pantomiiniline) · Kunstiga taheti mõjutada loodust, loodusjõude

Muusika
thumbnail
39
docx

Maailmavaated ja usundid

peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi ­ esimesena maetu Soome-Ugri usundid II : Ab ovo - kõik sai alguse munast Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev ­ 9.märts ­ õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude

Usundiõpetus
thumbnail
27
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare ­ siduma 2. Religere ­ tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa ­ religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ­ ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta.

Maailma usundid
thumbnail
26
pdf

Maailma usundid

Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud.

Usundiõpetus
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2

Religioon
thumbnail
28
docx

Maailma usundid

Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline muutus, et religiooni mõistete kasutatakse kõikide usundite kohta, ka ristiusu kohta. Religiooniteadus sai tekkida sest religiooni mõiste muutus. Religiooni teaudste üks ülesanne on vanade keelte tundma õppimine ja nendest aru saamine Nt. Mesopotaamia kiilkivi või Egiptuse heoroglüüfid. 1 Kiriku vandenõu teooria, piibel on suurem kui praegu, aga see on peidetud. Arvatakse, et midagi on tulnukate abil rajatud. Groosis – Lahe uurib seda. Religiooni defineerida on araske ja sellele ei olegi üheselt mõistetavat seletust. Vanasti ei olnud sama tähendus, ta polnud nii lai ja oli konkreetselt seotud. Üks definitsioon on sõnastatud nii, et usku jumalasse või jumalatesse. Probleem on see, keda me jumalateks nimetame

Usundiõpetus
thumbnail
32
doc

Maailma usundid

Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
34
doc

Mustlasmuusika

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured...............................................

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun