Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Maailma mullad (3)

1 HALB
Punktid
Maailma mullad #1 Maailma mullad #2 Maailma mullad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andres vaet Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Maailma mullad.

Sindi Gümnaasium 10a 11.01.10 Geograafia Maailma mullad MULD Mis on muld ja kuidas ta kujuneb Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed, mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Elus ja surnud orgaaniline aine on liikumapanevaks jõuks mullas toimuvale. Oluline osa muldade kujunemisel on ka kivimitel, mis määravad nii elusa looduse koostise kui ka orgaaniliste ainete muundumise ja mullas toimuvad orgaanilis-mineraalse vastasmõjude iseloomu

Geograafia
thumbnail
2
doc

Maailma mullad

4.Miks on mustmullad väga viljakad? Vastus. Mustmullad asuvad sellises kliimas, kus aasta sademete hulk on tasakaalus auramisega, mistõttu on neil paks huumushorisont(ligi meeter) ja nii paksu huumushorisonti teistes mineraalmuldades ei leidu. Taimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus. Mustmuldi iseloomustab tasakaalustatud vee reziim. Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6.Selgitage, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse,

Geograafia
thumbnail
2
rtf

Maailma mullad

gleikihist. OKASMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Okasmetsad kasvavad peamiselt parasvöötme jahedas osas. Jahedas kliimas laguneb okasvaris aeglaselt, seetõttu koguneb aja jooksul puude alla maapinnale kõduhorisont. Okastes oleva orgaanilise aine lagundajateks on seened, lagunemisel tekivad orgaanilised happed. Sügiste vihmasadude ja kevadiste lumesulamisvete mõjul tekib palju nõrgalt happe- list mullavett ja mullad leetuvad. Okasmetsade vööndile on iseloomilikud leetmullad, millel puudub huumusekiht, on vähe- viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu

Geograafia
thumbnail
5
doc

Maailma mullad

Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui pragudesse moodustuvad ainult veest koosnevad jääkiilud, siis võivad sagedaste külmumis-sulamistsüklite toimel tundrapinnasesse tekkida kuni 10 m sügavused avalõhed. Kui külmumise- sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügonideks. 2. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli

Geograafia
thumbnail
1
docx

Maalima mullad

suvised põuad, lagedatel aladel erosioon. Kõrb ja Ariidne(kuiv) ja semiariidne(niiske), Aurumise ülekaaluga Õhuke A-B-C-D Sooldumine, mullad Vajavad niisutamist ja poolkõrb aurumine ületab sademeid tunduvalt, aluselised. aluselise reaktsiooni sademed alla 250 mm aastas. neutraliseerimist. Vihmamets Pidevalt soe ja niiske, aurub palju, kui Läbiuhteline

Geograafia
thumbnail
4
docx

MAAILMA METSAD

Kesk- ja Ida- Euroopas, kus on kuivem kliima, on aga ülekaalus tammikud. Lehtmetsade kõige kõrgema rinde moodustavad eespool nimetatud puud. Madalama puurinde moodustavad peamiselt kased, haavad, pajud. Paremates kasvukohtades on rohkesti põõsaid - sarapuu, kuslapuu, rododendron jt. Rohu- ja samblarinne on rikkalik. Selles vööndis on rohkesti inimeste poolt kujundatud või tekitatud taimekooslusi, kuna leht- ja segametsade kliima on inimesele soodne ja mullad sobivad maaharimiseks. Ka Eesti asub leht- ja segametsade levikualal. Leht- ja segametsavööndi peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Mida soojem ja niiskem on kliima, seda enam mikroorganismid orgaanilist ainet lagundavad. Pruunmullas on huumust mõõdukalt ning raua- ja alumiiniumiühendid on püsivad.

Geograafia
thumbnail
14
docx

Maailma Metsad

araukaaria (Brasiilia), loorberi- ja kampripuu (Hiina)  Väärispuit(mööblitööstus): mahagonipuu; eriotstarbeline puit: loorberipuu,kampripuu Lähisekvatoriaalsed hõrendikud  Neil on looduskeskkonda säilitav tähtsus  Kasutatakse madala tootlikkusega jändrikke puid kütteks  Kui on vihmane periood, siis lähisekvatoriaalse vöötme metsad sarnanevad vihmametsadega, kuiva periood, läbi aasta 24 kraadi  Punakaspruunid mullad, viljatud mullad  Liigiline koosseis ja aastane juurdekasv on väiksemad kui ekvatoriaalses vihmametsas  Akaatsiad, ahvileivapuud( baobabid) – Aafrikas  Austraalias – kääbuseükalüptid, põõsasakaatsiad, pudelpuud  Lõuna – Ameerikas akaatsiad ja palmid  Kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine  Looduslik taimkate on suures osas Hiinas hävitatud (bambusevõsa, magnoolia, rododendronid) ja sinna on rajatud põllud Ekvatoriaalsed vihmametsad

Geograafia
thumbnail
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

keemilised(toitainete sisaldus) ja füüsikalised(mulla lõimis) omadused, määrab, kas on aluseline või happeline, soojenemiskiiruse, õhu ja niiskuse sisalduse. · Reljeef. Mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi

Geograafia



Lisainfo

tundra mullad
kõrbemullad
okasmetsade mullad
vihmametsade mullad
rohtlamullad


Kommentaarid (3)

phoibos profiilipilt
Hei Hoo: TÄPSELT sama tekst, mis kümnenda klassi II osa õpikus.
22:33 03-05-2010
a-ge profiilipilt
a-ge: täpselt sama tekst mis wikipeedias :(
17:54 05-05-2010
devia profiilipilt
devia: Täista norm :)
18:14 13-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun