50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
81 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tonight
Õppematerjali autor
märkimisväärselt kasvanud. Mõnede metsatulekahjude taga arvatakse olevat kohalikud naftafirmad 2. Nimetage kolm metsarikkamat riiki maailmas 3p. 1) Brasiilia 2) Soome 3) Venemaa 3. Nimetage kolm metsavaesemat riiki maailmas. 3p. 1) Austraalia keskosa - kõrb 2) Egiptus - kõrb 3) Island – tundra, jää – ja külmakõrb 4. Kuidas hinnatakse metsavarusid maailmas? 4p. • Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. • Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 52%. „ – „ ei anna infot puidu tagavara ja kvaliteedi kohta • Puiduvaru (m3 ehk tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha “ +” iseloomustab kasutatavat puidu mahtu „ – „ ei anna ülevaadet puidu
METSAMAJANDUS, METSATÖÖSTUS JA KALANDUS Kordamine, õ lk 32-56 *Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus)
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök
Metsavarud ja metsatüübid 1. Mis on mets? 1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). 2) Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. (FAO definitsioon) 2. Milles seisneb metsade tähtsus? 1) Metsakooslused on elu-ja kasvukohaks paljudele taime-ja loomaliikidele 2) Oluline roll globaalses aineringes. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. (süsinikuringe). Puud
juurdekasv 4.Metsasus % Ei näita midagi 45% vanuse,kvaliteedi kohta 5.Liigiline kooslus % Kui palju on Mänd,kask,kuusk kvaliteetset puitu? 2.Milles seisneb metsa majandamise põhinõue? Metsaraie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. 3.Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopas Prantsusmaa,Soome,Rootsi,Venemaa,Norra Aasias Hiina,Jaapan,Araabia,Iraan Põhja ameerikas,Kanada,Usa Lõuna-Ameerikas Brasiilia,Peruu,Colombia Aafrikas,Kongo DV,Gabon,Keenia 4.Märgi kontuurkaardile metsatüübid Heleroheline-Parasvöötme okasmets-segumets-taiga Punane(roosa,kuidas keegi näeb)-Kuiv lähistroopiline mets Tume roheline-Parasvöötme sega-ja lehtmets Kuldpruun-Niiske lähistroopiline Oranž-vihmamets Lk.61
Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele *Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. *Kaud-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. 6)Soojas parasvöötmes vegetatsiooniperiood 6 kuud või rohkem. Võimalik kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi. *Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi.*Kuivas mandrilises valdkonnas viljakad mustmullad. Külm talv, väike sademete hulk. 7)Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooni- perioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv.
7)Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooni- perioodi kuiv kliima. Niisutamise abil võimalik aasta läbi põllukultuure kasvatada. *Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi, mullad viljakad. *Mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, lühike külm talv. *Idarannikute niiskes valdkonnas kestab vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, talv on lühike ja pehme. (nisu, mais, tubakas, tsitruselised, õlitaimi) 8)Troopiline vööde- seal maailma suurimad kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda vaid oaasides (puuvill suhkruroog, datlipalmid,kohvipuud), kõrbekarjamaa- del tegeletakse kaameli-ja lambakasvatusega. 9)Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringi soe. Savannides põua tõttu ikaldusi, savannikarjamaadel veisekasvatus, mullad pole kuigi viljakad, kultuurtaimede mitmekesisus on suur: mais, banaan, puuvill, kohvipuud, teepõõsas, Aasias ka riis
1. Mitu protsenti Eesti territooriumist on metsade all? Vastus: Eesti metsasus oli 2005. a 52% (2,28 mln ha). Võrdluseks mõnedes teistes Euroopa riikides: Rootsis 68%, Saksamaal 31%, Hollandis 8%, Soomes 69%, Venemaal 52%. 2. Millised metsatüübid on levinud Eestis? Vastus: okas- ja segametsad. 3. Millised puuliigid on levinumad Eesti metsades? Vastus: mänd, kuusk, kask. 4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid