Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes ?
  • Miks on huumor jänud kõrgesti hinnatud, kuid vähe uuritud nähtuseks ?
 
Säutsu twitteris
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
  • Maailm vanimast eeposest.
    Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik.
  • Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
    Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus.
    Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu.
    Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber):
    • enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr
    • kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik - rauk , kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada.
    • Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr. Homeros võis olla üks nendest .
    • Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali.
    • Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks.
    • Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole
    • praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased.

  • Ühiseid jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses.
    Eeposte tegelased on staatilised, ilma sisemise arenguta, psüühika on lihtne, kohati naiivne. Tegelaste iseloomu ei kirjeldata, iseloomustamiseks kasutatakse dialoogi ja monoloogi. Kangelased kehastavad sugukondliku ajastu inimese ideaali. Sagedased on epiteedid ja korduvad värsid. Trooja sõda oli tõenäoliselt ajalooline sündmus ja leidis aset 13. või 12. saj eKr. Lood sõjast kandusid mitmes eri variandis edasi kuni eeposte kirjutamiseni. Sõjast räägib Homeros mõlemas eeposes.Värsimõõduks on mõlemas lugulaulus nn daktüliline heksameeter.Üldiselt on uurijad seisukohal, et mõlemad eeposed põhinevad varasemal sajanditepikkusel suulisel traditsioonil, sellele viitavad mitmed eeposte ülesehituse võtted, näiteks arvukad kordused. Trooja (teise nimega Ilion) oli olemas, asetses Väike- Aasia rannikul. Väljakaevamistel on muistse Trooja asukohal avastatud rida üksteise järel tekkinud asulaid, millest altpoolt lugedes seitsmes kiht vastab enam-vähem Homerose kirjeldusele.
  • Maailma kõige talupoeglikumast eeposest.
     „ Kalevala “ 1849 (täiendatud versioon) – maailma kõige rahvaehtsam ja talupoeglikum   eepos . Koostatud 19. saj. I poolel Karjala, Soome ja Ingeri motiividest (rahvarunodest). Sisaldab 22795 värssi, 50 runot (laulu, lugu). Koostatud Elias Lönroti poolt. Talle oli eeskujuks Homerose eepos. „Kalevala“ mõju soome rahvuskultuuri sünnile ja soome kirjakeele ning kirjanduse väljakujunemisele on olnud erakordselt suur. „Kalevala“ nimetatakse ka šamaanieeposeks. Tegelased: Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast.
       
  • Eestlaste eepose ülesehitusest ja valmimisest.
    19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos.
    „Kalevipoeg“ - Fr. R. Faehlmann algatas kirjutamise ning Fr. R. Kreutzwaldi poolt koostatud regivärsiline eepos.
    Eepos sisaldab 2 sissejuhatust ja 20 lugu, kokku 19023 värssi.
    1853 a. „Alg-Kalevipoeg,“ tehti aga muudatusi käsikirjas. Kreutzwald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa.
    Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.
  • Läti eepose eripärast.
    Traditsioonipäraselt pidi eepos olema värsivormis, kuid läti rahvaluule koosneb peamiselt neljarealistest salmidest, milles puudub väljaarendatud süžee. Pumpurs (Andrejs Pumpurs – eepose autor) kasutas eeposes ainult mõningaid nelikvärsse (kosjalaulud, hingede öö laul), eepos sisaldab 6 ehtsat pulmalaulu. Eeposes on kasutatud daktülilist-trohheilist värsimõõtu, heksameetrit ja serbia kangelaslaulude rütmi.
    Karutapja on kirjutatud muinasjuttude ja muistendite põhjal, mille ainestiku A. Pumpurs ise muutis värssideks. Sisu kujundamisel pidi autor toetuma ainult enda kuuldud ja kogutud materjalidele, sest muinasjutte ja muistendeid , mida Lätis rohkesti leidub, ei olnud tol ajal veel trükitud kogumikena ilmunud. Eepose tegelaste nimed on moodustatud Läti kohanimedest: Lielvārde – Lielvārdis, Kangari mäed – Kangar, Aizkraukle linnus – Aizkrauklis jne. Arvatakse, et ka kangelase nimi on moodustatud Lāčplēši `Karutapja` talu nime järgi. Karutapja motiiv – kangelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust, on pärit Lielvardest.
    Algselt kirjutas Pumpurs „Karutapja” eeltööna rahvaeepose loomiseks, kuid väljaandjate jaoks oli rahvaeepos sündinud ja see antigi sellise nime all välja. „Karutapjas” on lugulaulu põhiline idee: võitlus orjastajate vastu, rahva vabaduse eest. „Karutapja” väärtus on, et A. Pumpurs on muinasjuttude, muistendite ja rahvalaulude motiive kasutanud oma aja progressiivsete rahvuslike, feodalismivastaste ja ülddemokraatlike humanistlike ideede väljendamiseks. A. Pumpursi teos on saksa röövvallutajate 700 aasta pikkuse ikke hukkamõist, suunatud feodalismijäänuste vastu Lätis.”Karutapja” väljendab üldrahvaliku võitluse kangelaslikkust.
    Eeposes on teravalt kritiseeritud kirikut. Ristiusu preestrid ja mungad, kes tulid koos ristirüütlitega, olid samuti röövijad, vallutajad, petised ja kelmid. Karutapja kujus on väljendatud mõtet, et rahva ja inimkonna teenimine on kõige kõrgem ideaal. Tema kujuga on seotud ka rahvaste sõpruse motiivid – peab valitsema rahu ja sõprus eestlaste ja lätlaste vahel, lätlaste ja idarahvaste vahel.
    Lugulaul ilmus Riias 1888.a, Läti III üldlaulupeo ajaks.
  • Kangelaeeposte lasteväljaandeid.
    Eeposi on laste tarvis lühendatus-lihtsustatud ja proosavormis ümber jutustatud. Eepose värsse on mõnikord näite toomise mõttes teksti vahele pakitud. Eesti keeles on olemas järgmised ümberjutustused: B. Kabur „Gilgameš“; S. Matinelli „Ilias“ ja „Odüsseia“; r. Sutcliff „Lohetapja“; P. Ardagh „Põhjala müüdid ja legendid“; L-H. Olsen „Erik Inimesepoeg“; F. Fühmann „Niebelungide laul“; B. Kabur „Sassuuni sõgedad“; M. Haavio „Kalevala lood“; I. Lasmanis „Karutapja“; I. Karnauhhova „vene vägilased“, „Dam San“; B. Kabur „Haiavatha lood“, E. Raud „Kalevipoeg“.
    Teos
    Päritolumaa
    Väljaande aasta
    Autor
    Sisu
    „Odüsseia. Odysseuse eksirännakud“
    Kreeka.
    1997 Koolibri
    Anne Kalling.
    Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus . Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal kosilaste käes, kuna Odysseust peetakse hukkunuks. Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid odysseuse ithakale. Jumalanna Athena moondab odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid ära. Odysseus ja Penelope saavad lõpuks olla koos.
    „Gilgameš“
    Mesopotaamia
    1987 Tallinn
    „Eesti Raamat“
    Boris Kabur
    Gilgameši elust on teada vähe, kuid Sumeri kuningate loendi järgi oli ta Uruki linna valitseja, Lugalbanda poeg, kes sattus vastuollu Kiši valitseja Akkaga. Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud.
    „Niebelungide laul“
    Saksamaa
    1983 Eesti Raamat
    Franz Fühman
    Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Sigfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab enda kätte Islandi kuningatütre vöö ja sõrmuse ning kingi need oma naisele Kriemhildile, kes on Guntheri õde. Seejärel puhkeb tüli Brünhildi ja Kriemhildi vahel, sest Brünhild peab Krimhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub , et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikkuse võtnud „ori“ Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Trinje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peategelane, vastandudes negatiivsena Sigfiredi ideaalile.
    „Karutapja“
    Läti
    1979 Eesti Raamat
    Imants Lasmanis
    Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu, väljendab rahva vabaduspüüdlusi. Peategelasteks on läti rahvamuistenditest tuntud nimikangelane, ta armastatu Laimdota, kaunitar Spidola, retur Kangars ja anastaja Must rüütel. Eeposes esineb ja eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes võitluses Karutapjale alla jääb. Nad lepivad kokku, et see heitlus peab jääma viimaseks eestlaste ja lätlaste vahel.
    „Sassuni sõgedad“
    Armeenia
    1979, Eesti Raamat
    Tallinn
    Boris Kabur
    Illustreerinud Karen Smbatjan
    Need lood kannavad rikkaliku ajaloolise pildi armeenia rahva eluolust ja kommetest, töödest ja pühadest, mängudest ja võitlustahadest. Hingematvate seikluste taustaks pakutav kirev argielukujutus tutvustab lugejale seda iidset maad ja rahvast väga lähedalt.
    „Rolandi lood“
    Prantsusmaa
    2009
    H. E. Marshall
    Räägib isamaa armastusest. Jutustab Karl Suure (Frangi riigi kuningas ning Rooma keiser al 800. Pani aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Nimetas end Lääne- Rooma keisriks). Süžee algab vaenust Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab võõrasisal minna mauride (berberi hõimud, muhamediusulised Pürenee poolsaarel) juurde saadikuks, kuid seab nii tolle elu ohtu. Võõrasisa tahab selle eest kätte maksta. Karl Suurel lubatakse ristiusku astuda ning ta taandub Prantsusmaale jättes maha järelvalve, mida rünnatakse. Ebavõrdsas võitluses saab surma Karli armastatuim rüütel Roland ning Karl tahab selle eest kätte maksta. Teos lõppeb kohtuga Rolandi võõrasisa Ganeloni üle ja tolle hukkamisega.
    „Edda“
    Island
    1924
    Jaan Kärner
    Islandi jumala- ja kangelaslood. Räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jagavad inimestele õpetussõnu. Müüdid näitavad põhjamaade asukate uskumust ja eluolu.
    „Kalevipoeg“
    Eesti
    1998
    Tiritamm
    Tallinn
    F. R. Kreutzwaldi järgi lastele jutustanud Eno Raud
    Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldamisega. Järgnevad tema kangelasteod. Kui Kalevipoeg sureb paneb vanaisa ta põrguväravaid valvama.
    „ILIAS Trooja sõda
    Itaalia
    1997 Koolibri, koostöös Leedu kirjastuse „Alma Littera“-ga
    Mart Aru
    Iliase tegevus toimub Trooja sõjas 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Achilleuse raevust tema orjatari Briese äravõtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ja Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest.
    „Kalevala lood“
    Soome
    1981
    Eesti Raamat
    Tallinn
    Martti Haavilo ümberjutustuse on tõlkinud Asta Põldmäe.
    Kalevalas on lood vanast targast Väinamöisest, sepp Ilmarisest ja tema taotud imepärasest Sampost, lustlikust Lemminkäisest, tumemeelsest Kullervost ja Põhjala võimukast emandast Luohist. Kirjeldab maa ja taeva teket ning naisevõtu kombeid.
    „Kalevipoeg“
    Eesti
    1998
    „ATHENA“
    Tallinn
    Villem Ridala
    Proosajutustus koosneb kahekümnest loost, millest igaüks jutustab Kalevipoja seiklustest ja kangelastegudest. Alguses jutustatakse Kalevipoja vanematest ja sünnist. Edaspidi on olulisemateks sündmusteks: emaotsimine, tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlused sortside ja Sarvikuga ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus.
  • Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm.
    Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine.  20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409. Lutsu “Kevade” I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940.1941, Saksa okupatsioon ja teistkordne Nõukogude okupatsioon katkestasid LK arengut. 1944 aastal põgenesid tuntud kirjanikud ja lastekirjanikud Eestist. NL püüdis lasteraamatud muuta poliitiliseks kasvatusvahendiks1950-ndate teisel poolel LK elavnes, ilmusid “uued autorid” ja raamatud Rannamaa “ Kadri ”. 1960-70 tekkis fantaasiakirjandus, eriti populaarseks sai personifitseeritud mänguasjast peategelane (Raud “Sipsik”). Eesti taasiseseisvumisega kaasnesid järsud muutused tõid esialgu kriisi LK, kuid 1990-ndate teisel poolel olukord stabiliseerus. Tööd jätkasid varem tuntud kirjanikud ning pagulusautorid. Lk tulid noored autorid, Kivirähk. Nii luules kui proosas ilmnes postmodernistlikku mitmetähenduslikkust, fantaasiat, ulmet, müstikat, kriminaal- ja seiklus laadi ühendamist.
    Soome - soome lk algust peetakse 1542 aastal ilmunud Mikael Agricola avaldatud esimese soomekeelse aabitsa . See oli üldse esimene soomekeelne raamat. 19.saj II poolel valitses romantis ja rahvuslik liikumise elavnemaine, mis aitasid kaasa algupärase LK kiiremale sünnile. 1875 ilmus esimene mustvalge raamat ja 1882 esimene värviline raamat. 20.saj alguses on mägninud suurt rolli Anni Swan, kes pani aluse soome moodsale muinasjutukirjandusele ning hakkas esimesena sihipäraselt viljelema algupärast tütarlasteproosat. Soome moodsa MJ uue laine algatajaks peetakse Yrjö Kokkot. Eino Parmanen ja Alfred Emil Ingman panid aluse poistekirjanduse viljelemisele. II maailmasõja Lk kõige suurem nimi oli Towe Jansson, kelle omapärane muumimaailm võistleb edukalt inglise fantaasialugude maailmaga. Moodsa lasteluule pioneeriks tuleb pidada Kirsi Kunnast. 60-ndate alguses saanud psühholoogilise realistliku noorsoromaani parimate traditsioonide edasikandjad on Uolevi Nojonen ja Asko Martinheimo.
    Rootsi - Esimeseks Rootsi lasteraamatuks võib pidada füüsika- ja meditsiioniprofessori Johannis Laeliuse “Ilus ja tore neitsi peegel” (1591). See on usuise sisuga didaktiline teos tüdrukutele . Kuni 18. saj leidis kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti samaväärse didaktiliste seiklusjuttudega.19 sai I poolel on tähtsaks algmaterjaliks lastwekirjandusele vendade Grimmide “Kinder- und Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib tomineerida seiklus, samal ajal tüdrukuteraamatud raamivad mõnikord terve arenguloo. 19. saj keskpaigaks on arenenud Lk kõige levinumad žanrid. 20. saj algus kuni
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #1 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #2 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #3 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #4 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #5 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #6 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #7 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #8 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #9 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #10 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #11 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #12 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #13 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #14 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #15 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #16 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #17 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #18 Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katsikenee Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Lõik tekstist:
    1.Maailm vanimast eeposest.
    Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi teadmisega, et temagi on surelik.

    2.Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
    Iliase tegevus toimub Trooja piiramise 10ndal aastal ja kestab 49 päeva. eepose sisuks on 1 kindel episood. Eeldatakse, et kuulaja on muistendiga juba tuttav. Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus.
    ......

    maailma lastekirjandus , lastekirjandus , eksam , kordamisküsimused , vastused , tartu ülikool

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    docx
    Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    59
    doc
    Kirjanduse eksami küsimused
    14
    doc
    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused
    53
    doc
    Kirjanduse eksam 10 klass





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun