Maailma keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus? (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus?

Vladislav Virtonen, 10. Kl NVRK 2017 Keeleline mitmekesisus - hüve või nuhtlus? Keel on kõigepealt märgisüsteem, infoedastamise vahend, emotsioonide ja kuuluvuse väljendaja, mida kasutatakse igas riigis igal mandril. Maailmas on viimaste andmete järgi umbes kuus-seitse tuhat keelt ja seega saab öelda, et maailm on keeleliselt üsna mitmekesine, aga on teada, et keelepiirid on mõnikord väga hägused. On keeruline lugeda keelte täpset arvu. Probleemiks on murded ja nende eristamine. Georgaafiliselt lähedastel

Keel ja ühiskond

32

docx

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda

Eesti keel

56

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele);

Modernism. Postmodernism

28

doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

· Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked,

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

34

doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 45­60 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

61

docx

Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid

Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma:  Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana.  Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme andmeallikaga

Nõustamine

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

samuti pole kultuurilistel avaldustel enamasti täpselt samasuguseid piire. Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid omavad ühiseid (toit) aga ka erinevaid (usk, keel) jooni. Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga. Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene. Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. Nt linn, kogudus, talu jne. neil on olemas enamasti sõlmpunktid või keskuskohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni. Linnas-linnavalitsus, kirik- pastoraat. Saarnaselt ametlikule kultuuriregioonile saab rääkida tuumaladest ja perifeeriast. Tihti on olemas kindlad piirid: riigipiir, talupiir. Samas võivad piirid olla ka hägused. Nt ajalehed- tehas on sõlmpunkt, kui lehtede levik on ebaühtlane, interneti puhul levik eriti raskestimääratav

Kultuurigeograafia

43

doc

Eesti sotsiolektide seisund

Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid. Teise osa kirjutamisel on toetutud eesti lingvistide uurimustele ning siinse töö autori enda uurimustele, millest osa on trükis ilmunud, osa aga käsikirjalised materjalid. Teksti üldteoreetilise osa kohta on tekstiviiteid toodud ainult juhul, kui on vaja osutada mingile konkreetsele allikale või tekstikohale. Üldjuhul leiab kirjeldatavaid seisukohti klassikalistest uurimustest ja õpikutest, mille nimestik on ära toodud kirjanduse loendis. Eesti uurimuste puhul on osutatud kasutatud allikatele tekstis. Kui seal viited puuduvad, on tegu üldlevinud seisukohaga või autori enda arusaamadega.  3 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 1. Sotsiolektid teoreetiliselt

Geograafia

Kommentaarid (0)