Maailma huvitavaimad kirikud (0)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Uued maailmaimed - referaat

Sissejuhatus Inimkond on möödunud aastasadadega loonud­ või avastanud antiikaja inimestele tundmatuid ­ uusi arhitektuurisedöövreid. See viis Sveitsi äri- ja rännumehe Bernard Weberi mõtetele valida kogu maakeralt uued seitse maailmaimet. Uute maailmaimede valimise algatas Sveitsis baseeruv Uus Avatud Maailma Korporatsioon. Inimesed said internetis ja telefoni teel hääletada 21 objekti vahel, mille zürii oli 77 kandidaadi hulgast välja valinud. Hääletas üle 100 miljoni inimese üle maailma. Tulemused kuulutati välja Lissaboni staadionil toimunud tseremoonial, mida juhtusid näitlejad Ben Kingsley ja Hillary Swank. Saadet kanti üle enam kui 170 riigis ning hinnanguliselt jälgis seda 1,6 miljardit inimest. Seitsme uue maailmaime hulka pääsesid Hiina müür, Petra kaljulinn Jordaanias,

Kunstiajalugu

20

odt

Antwerpeni katedraal

Üldist materjali katedraali ajaloo kohta leidsin erinevatelt internetilehekülgedelt- alustades katedraali kodulehega ja lõpetades wikipediaga. Käsitletud on muu hulgas katedraali ajalugu, arhitektuurilisi aspekte ja kunstiteoseid katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik. Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul

Ajalugu

10

doc

Brasiilia - referaat

märts, sügis 22 märts ­ 21 juuni ja talv 22 juuni ­ 21 sept. On olemas viis piirkonda: Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkond. Kirdeosa taimestik on suhteliselt "kesine", kuid ometi, tänu puude vähesusele leidub siin nii kõrgeid kõrrelisi kui ka torkivaid põõsaid. Muidugi on siin palju palme. Inimese poolt kasvatatakse Brasiilias maisi, kohvipuid ja ka puuvilju. Tegelikult on Amazonase vihmamets väga liigirohke, Brasiilias kasvab umbes ¼ kogu maailma taimeliikidest. Leidub kirevaid loomi ja ka linde. Hiidvöölane, anakonda, kapibaara, taapir, laisik, koritapp, kangurlind on vaid üksikud näited siinsest loomastiku rikkusest. Inimesed kasvatavad veel ka veiseid ja sigu. 4  2.SPORT Brasiillaste spordiarmastust võib näha sellest, et neil on üle riigi 8000 spordiklubi. Mitte ühtegi teist spordiala Brasiilias ei saa võrrelda jalgpalli (,,futebol") populaarsusega.

Turismimajandus

11

odt

Brasiilia kultuur ja vaatamisväärsused koos piltide ja kireldustega

Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole kus tipud ei ulatu 1000 meetrinigi. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Pinnamood:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia  1.4 Veestik Brasiilia jõgede värk on üks haralisemaid maailmas ja võrreldav vaid Põhja-Ameerika suurjõestikega. Amazonase jõgi Brasiilias on maailma veerohkeim jõgi ning moodustab koos rohkete lisajõgedega riigi peamise jõestiku. Amazonas mis on 7025 km pikk toitub peamiselt vihmaveest ning on aastaläbi veerohke. La Plata lahe poole suunduvad Pranà ja Paraguay jõgi tähistavad ühtlasi oma piiri Paraguayga ja on tähtsad laevateed. Uruguay , mis on piirijõgi Argentiinaga, läbib samuti kenakest osa Lõuna-Brasiiliast, kuid selle kärestikud raskendavad laevasõitu. Veestik:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia http://www.annaabi

Geograafia

11

doc

Sixtuse kabel: Kunstiväärtused

....................................................................................6 4.SANDRO BOTTICELLI..................................................................................................7 4.1. Botticelli tööd Sixtuse kabelis..................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Sixtuse kabel on maailma üks kuulsamaid kabeleid. Kabel on tuntud oma disaini ja freskode poolest. Kõige tuntumateks freskodeks on Michelangelo laemaal ning „Viimne kohtupäev“. Peale Michelangelo tööde on Sixtuse kabelis veel mitmete kunstnike töid. Nende hulka kuuluvad Raffael, Bernini, Sandro Boticelli ning Pietro Perugino. Esimene peatükk räägib Sixtuse kabelist üldiselt. Teises peatükis on juttu Michelangelost. Kolmas peatükk räägib Pietro Peruginost.

Kunstiajalugu

4

doc

ROMAANI STIIL

) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneetsia 1p 7.Joonistage basiilika läbilõige. 1p 8.Mille poolest on erilised norra kirikud,kuidas neid nimetatakse? 1p Püstpalkmajad 9.Nimetage 3 tuntud kloostrit Euroopas. 3p Cluny, Citeaux, Sankt Gallen 10

Kunstiajalugu

2

doc

Merovingid,karolingid, romaani, gooti

8. Pärgament ­ väga hinnaline ja tugev materjal, kuhu kirjutati käsikirju. KAROLINGIDE ­ AEGNE KUNST 1. Karolingide dünastia oli võimul 751-905. 2. Karl suure keisririiki kuulusid Pranstusmaa, Belgia, Holland, Lääne- ja lõunasaksamaa, põhja- ja keskitaalia ja kirdehispaania. 3. Karl püüdis taastada ladinakeelset kirjandust. Selleks moodustas ta akadeemia. 4. Peamisteks ehitisteks olid lossid, kloostrid ja kirikud. Säilinud on Aacheni lossikabel, mille ehitamiseks võeti eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. 5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt ­ kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7

Kunstiajalugu

25

doc

Tallinna kirikud

Laagri Kool Uurimustöö Kirikud Tallinna vanalinnas Harjumaa 2008  Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................1 Niguliste kirik....................................................................................................................2-3 Oleviste kirik........................................................................................................................4 Kiek in de Kök..................................................................................................................5-6 Toomkirik.............................................................................................................................7 Kaarli kirik..................................................................................................

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)