Riigi poolt osutatav sotsiaalabi peab olema tagasihoidlik ja suunatus puuetega ja väga vaestele inimestele 6) Riigi valitsemine peab olema põhiseaduslik e konstitutsiooniline ja võimu ning omavalitsusorganite tegevus peab olema allutatud valitsuse kontrollile 7) pooldatakse rahvusvahelist koostööd, liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. N: Reformierakond Konservatism: Kujunes Euroopas ajavahemikus 17-19 saj. Seda ideoloogiat iseloomustab: 1) areng peab olema stabiilne ning vajaduse korral tuleb teha väikeseid reforme, püütakse säilitada vana ja järeleproovitut ja uuendustega minnakse väga tagasihoidlikult kaasa, sest revolutsioonidesse suhtutakse eitavalt, sest revolutsioonide käigus purustatakse kõik vanad valitsuse struktuurid ja kaotatakse traditsioonid 2)rahvas, religioon ja klassid on välja kujunenud ja neid on vaja säilitada. Inimeste võrdsust eesmärgiks ei seata, pigem pooldavad nad sotsiaalset ebavõrdsust 3)
Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist. Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega. Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism. TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID.
· rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · inimõiguste tunnustamine o Industriaal- ehk tööstusühiskond TÖÖSTUSPÖÖRDE TULEMUSENA KUJUNENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSLIKU TOOTMISE DOMINEERIMINE MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES. Sai alguse tööstuspöördest ÜLEMINEK PÕHILISELT PÕLLUMAJANDUSLIKULT TOOTMISELT TÖÖSTUSLIKULE; SEDA ISELOOMUSTAVAD VABRIKUTE LEVIK, LINNADE KIIRE ARENG, TÖÖLISKLASSI JA KODANLUSE KUJUNEMINE NING PÕHJALIKUD MUUTUSED INIMESTE ELUSTIILIS. Väikesed töökojad asendusid suurte vabrikutega, liinitootmine, konveiermeetod, väga pikad tööpäevad, karm kord töölistele. Kõike tehti ratsionaalselt, ,,aeg on raha"-põhimõttel; lõplik väljakujunemine võttis sajandi. (Marx ,,toota kasumit, püsida konkurentsis) Ühiskonnas levisid tööst tüdinud-väsinud inimeste meelelahutusvõimalused kasiinod, loteriid, kabareed
niisuguse majandamise tegelikku hinda.Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske.Kui tööstusajastul põhjustasid vaesus ja vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia ,siis nüüd on olukord vastupidine.Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub risk juhul,kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. Viimase veerandsajandi globaliseerumise on põhjustanud neli omavahel tihedasti põimunud tegurit: uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng info kiire liikumine uus rahvusvaheline tööjaotus RVF-de teke finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Tagajärjed: säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimis trendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. RV kuritegevuse suurenemine
institutsioonides üleesindatud. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus 63:37 ja leping ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna.
Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa,
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Sa
majanduslik kasv. Sai ära kasutada Saksamaa terast ja muid maavarasid. EUROATOM - USA oli aatomenergias niivõrd ees, et Prantsusmaa ei saanud sellega üksinda konkureerida. -''- välistada, et Lääne-Saksamaa saaks varustada end tsiviilkasutuseks tuumarajatistest väljaspool Euroopat. EMÜ - majanduslik kaitse prantsuse farmeritele Muud riigid: riigid otsisid kaitset nii majanduslikul kui ka sõjalisel tasandil 2. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) loomine ja areng (Nugent) II Euroopa Liidu institutsionaalse süsteemi skeem Euroopa integratsiooni protsess algas Lääne-Euroopast, hiljem levis Ida- ja Kesk-Euroopasse. Endised NSVL riigid jäid kujundamisest ilma ja kui nad liitusid, olid teised riigid juba omavahel lähedased. Enne II MS oli palju natsionaliste, kes eelkõige keskendusid vaid enda rahvale ja seetõttu ei jätnud nad ka ruumi koostööks teiste Euroopa riikidega (nt Prantsusmaa välisminister A
Kõik kommentaarid