orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnevalt püüame lahti seletada mõned mõisted. Need ei mahu kõik ühele tasemele. Iga turismivorm võib olla säästev turism, seega on see laiem kategooria kui näiteks suusaturism või sporditurism. Üks turismvorm võib mahtuda mitme teise turismivormi sisse või alla. Säästev turism Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengu põhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennuja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega
Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi. Loodus- ja maaturism Maaturism Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sealhulgas majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu-, kanuu-, ratta-
Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:
arvu suhtes kasvu vanuse poolest on Läänemere kruiisiturist maailma keskmisest vanem, seega värskemad kliendisegmendid on praegu Kariibi ja Vahemere järel alles hakkamas huvituma Läänemere regioonist. Kruiisireiside pikkused on varieeruvad puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis Teine oluline tulevikutrend on lühemate, 2-5 päevaste kruiiside kasv, mis sai alguse juba viimaste aastate vältel. Trend johtub maailma üldisest turismitrendist, et tarbijad eelistavad teha lühema kestusega reise ja tihti ka kodumaale lähemaid sihtkohti. Euroopa Turismikomisjoni pikaajalise turismitrendide prognoosi järgselt süveneb tendents teha pikema puhkusereisi asemel aasta jooksul mitu lühikest, niinimetatud nädalalõpureisi ja seetõttu
Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida
· reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. Igapäevane elukeskkond on inimese elu-, töö- või õppimiskoha ning muude tema poolt tihti (vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks. 1 Reisimine on laiem mõiste kui turism
Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu. 2. Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist, samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses. 3. Sõjakolded (üle maailma) 4. Maailmas ja ka Eestis lisaks majanduskriisile ka transpordiühenduste vähendamine lendude arvu vähenemine, mitmete lennuliinide sulgemine. Turismi kasv: 1. Majandusolukorra paranemine kogu maailmas inimeste ostujõu suurenemine, ettevõtetel on võimalik palgata rohkem tööjõudu ning
Artikkel teemal turism maapiirkonnas Triin Mägi, TH1 16. november 2018 Sissejuhatus Turism ja reisimine on viimasel sajandil muutnud väga populaarseks majandusharuks. Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade
PUHKEREISIDE TRENDID TURISMISEKTORIS Puhkereisid muutuvad järjest populaarsemaks, seetõttu ongi teema üleskerkinud. Puhkereiside trende on oluline uurida, sest paljudele riikidele on turism väga oluline sissetulekuallikas. Turism on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile. Kui vaadata laiemalt, siis on turism tähtis ka kohalikele elanikele, sest nii tutvub uute inimestega, saab omandada uusi oskusi ja teadmisi ning avardada maailmapilti. Oluline on teada, kuidas trende enda kasuks tööle panna. Artikli eesmärgiks on teada saada, mis on viimaste aastate turismitrendid ja milliseid uusi trende on oodata. Teema autor uurib artiklis eestlaste eelistusi välismaal, kui ka välismaalaste eelistusi Eestis. Teema uurimine aitab mõista, millised on trendide kitsaskohad ja kuidas neid lahendada
kuna nende majutatute osakaal on kogu turust 84%. Nagu tabelist näha võib on Eesti elanike ööbimisega sisereiside arv kokkuvõttes suurenenud 17 600 inimese võrra ehk 98% võrra. Siseturistide arvu suurenemist võisid mõjutada Hiiumaa kättesaadavuse paranemine (paranenud praami- ja lennuliiklus). Tabel 1. Hiiumaad külastavate siseturistide arvu muutumine 2006-2011. EESTI ELANIKE ÖÖBIMISEGA SISEREISID --- Sihtkoht, Aasta ning Kvartal Aasta Hiiu maakond 2006 17.9 2007 24.8 2008 24.0 2009 35.5 2010 .. 2011 .. Märkus: Mõõtühik: tuhat 4. TOOTEVALIKU ANALÜÜS LÄHTUVALT PIIRKONNA VISIOONIST Tabelis on toodud kolme piirkonna visioonid, tootevalik, mida pakutakse vastavalt visioonile.
0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. mlr Lähis- Ida ml
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid:
ning keskonnakaitse muutub seega veelgi tähtsamaks järgmise kümnendi jooksul. Alates 60-ndatest on toimunud tugev ja pidev areng rahvusvahelises turismis, mõningate tagasilöökidega 70-ndatel - see oli põhjustatud energiakriisist. 1978-1988 oli aastane keskmine juurdekasv 5% hoolimata üldisest majanduslikust langusest, poliitilisest ebastabiilsusest ja vahetuskursidest. Järgneval kümnendil täheldati umbes 4%-list keskmist juurdekasvu aastas. Turism ja meelelahutus on tulnud, et jääda, kuid kui soovitakse areneda, tuleb kohaneda demograafiliste suundumustega, moe, kliima ja hoiakute muutustega. Aina rohkem peavad turismi arendajad jälgima järgmisi kriteeriume: *kas turg on olemas ? *kas see on majanduslikult tasuv ? *kas see on sotsiaalselt tasuv ? * kas see on keskonna seisukohalt vastuvõetav ? Selleks,et ennustada,mida tähendab turism kümne aasta pärast,peaks uurima demograafilisi, sotsiaal- majanduslikke ja poliitilisi suundumusi
.....................................................................9 SISSEJUHATUS Incoming- ehk vastuvõtuturismi all mõistetakse väliskülaliste reisimist vaadeldava riigi territooriumile ja seal peatumist. Aastatel 2003-2008 on turismimajanduses olnud nii tõuse kui ka mõõne. Aasta 2003 oli Eesti sissetulevate turistide arve väiksem kui eelnevatel aastatel, kuidas aasta lõpu poole, oli turistide arve oodatust suurem (http://www.mkm.ee/failid/0504_Turism_2003.pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga
Turismimajanduse alused KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on turism? Turism on inimeste sihipärane organiseeritud reisimine kindlatel eesmärkidel. 2. Mis on turismimajandus? Turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi ettevalmistamise ja organiseerimisega, inimese sihtpunktis viimisega ning reisiprogrammi sisustamisega pakkumaks reisijale mugavat, huvitavat ja meeldejäävat kogemust. 3. Mis on turismitoode? Tooge näiteid. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt
6. Millised on maailma kolm peamist kultuuritüüpi? Lineaaraktiivsed (Põhja- ja Kesk-Euroopa ning USA rahvad) Multiaktiivsed (Ladina-Ameerika, Lõuna-Euroopa ja Lähis-Ida rahvad) Reaktiivsed (hiinlased, jaapanlased) 7. Millised on maailma enimräägitavad keeled? 1. Mandariini keel 2. Hindi keel 3. Inglise keel 4. Hispaania keel 5. Araabia keel 8. Millistesse suurregioonidesse jagab UNWTO maailma? Euroopa Lähis-Ida Aasia ja Vaikne ookean Aafrika Ameerika 9. Millised on erinevused UNWTO ja loodusgeograafilisel maailma regioonidesse jagamisel? Loodusgeograafiliselt jaotub maailm 6 regiooni: o Ameerika o Euroopa o Aasia o Aafrika o Austraalia ja Okeaania o Antarktika 10. Millised on maailma rikkaimad riigid? USA Hiina Jaapan India Saksamaa 11. Milline on maailma peamine turismiregioon? Maailma suurim turismisuurregioon on Euroopa. 12
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes Laiem mõiste: kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. (reisimine, rändamine, matkamine) Kitsamalt: loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. (majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus) 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne turism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism. Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja
väikesed teadmised kruiisilaevadest ja kruiisist. Minu uurimuse eesmärgid: Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada 1900., 1937., 2006. ja 2014. aastal ehitatud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud laevade parameetreid. Uurimismeetodiks on tekstitöötlus. Informatsiooni laevade kohta leian internetist. Ma uurin kirjandust ning võrdlen saadud andmeid kruiisilaevade kohta. Toon välja mis on kruiis ja mis on kruiisilaev. Koostan võrdlustabeleid eriajastu laevad parameetrite kohta. Töö koosneb tiitellehest, sisukorrast, sissejuhatusest, põhiosast, kokkuvõttest, kasutatud kirjanduse loetelust ja lisadest. 3 KRUIIS Kruiis on reis, mis sooritatakse veekogul puhkuse eesmärgiga lõõgastuda, nautides kõiki mugavusi, mis on käe-jala juures. Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses
Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi. ● Agroturism - aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun, koduloomad.
Õhtusöögil on kombeks öelda tooste ning küllakutsutul võidakse paluda seda samuti teha. Toosti öeldakse ainult kanget alkoholi juures, mis on serveeritud pitsides. (Ibid.) Tegevusalad Poolat peetakse üheks tugevaimaks endise Nõukogude Liidu liikmesriigiks majanduses. Poola oli ainus Euroopa Liidu riik, mis ei langenud paar aastat tagasi majanduskriisi. Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. Toodetakse elektroonikat, riideid, transpordivahendeid maal, õhus ja veel liikumiseks, militaartehnikat, kodutehnikat, ravimeid ja toiduaineid. (Economy of Poland) Poola kasutab peamiselt fossiilkütuseid elektrienergia tootmiseks, kuid olulised maavarad on Poolal maagaas ja nafta. Põllumajanduses töötab 14,80% töölistest ning põllumajandus moodustab 3,8% SKP-st, mis viitab üpriski kesisele tootlusele. Poola on 11
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3
Majutusettevõttes veedetakse keskmiselt 1-3 ööd, mis eeldab minimaalseid ja mitte atraktiivseid teenuseid ja informatsiooni motiveerimaks inimesi oma reise pikendama. Kui me suudaksime oma turismitooteid mitmekülgsemaks muuta, kvaliteeti parandada ja ühtlustada,teavet inimestele rohkem edastada ning seeläbi oma tuntust reisisihtkohana tõsta,siis suureneks ka turistide Eestis viibimse aeg ja kliendikesksus, mis omakorda oleks kasuks kogu majanduse arengule. Eesti turism on väga hooajaline, mis tuleneb puhkusreiside domineerimisest.Tallinn, Pärnu ja Saaremaa on kolm põhilist turismipiirkonda, seda eriti suvekuudel ning nii sise- kui välisturistide seas. Kõige suurema külastajate arvuga kuu oli 2011. aastal juuli, kus ööbis kokku 399 662 turisti ning mis on 11% enam kui 2010 aastal. Teenuseid pakkus 1087 majutusettevõtet, kokku 20 900 tuba ja 48 000 voodikohta. 62% tubadest ning 55% voodikohtadest oli täidetud. Kõige suurem
Nagu on meile juba teada, on raviturismil väga palju erinevaid põhjuseid, sellest lähtuvalt on ka palju ning erinevaid sihtkohti. 3.1 India Viimaste aastate jooksul on India tuntuks saanud kui meditsiiniturismi üks peamiseid sihtriike. 2015. aastal oodatakse Indiasse üle kolme miljoni eelkõige lääne, aga ka muudest piirkondadest pärit turisti just meditsiini eesmärgil. Nende näitajatega on India tõusmas populaarsuselt esimeseks meditsiiniturismi sihtkoht Tai järel. (The Economic Times, 2014) Ligi poole India meditsiiniturismist võtab enda peale Chennai linn Lõuna-Indias, mis on tuntuks saanud oma heade haiglate tõttu nii kohalike kui ka turistide seas. India kui meditsiiniturismi sihtkohariigi populaarsuse taga on odavamad hinnad kui lääneriikides, kuid üsna arvestatav kvaliteet, seda eelkõige tehnika ja arstide väljaõppe osas. Intervjuu Suurbritannias õppinud India arstiga tõi välja, et mõned protseduurid Indias võivad
Ökoturismi kordamisküsimused 1. Ökoturism, säästev turism ja alternatiivturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 2. Maaturism, loodusturism, taluturism. Mõisted ja seos nende turismiliikide vahel 3. Säästva mõtlemisviisi ja arengu ajalugu 4. Alternatiivturismi mõiste ja olemus 5. Ökoturismi olemus 6. Loodus- ja kultuurielamuse roll ökoturismis 7. Koormustaluvus, selle arvestamise olulisus ökoturismis 8. Kohaliku majanduse roll ökoturismis 9. Elamusliku hariduse roll ökoturismis 10. Vastutustundlik turundus ökoturismis 11. Trendid ökoturismi rahvusvahelises kirjanduses 12
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele.
Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.
............................................................................................26 11. TRANSPORT.....................................................................................................................27 11.1. Transpordi üldiseloomustus........................................................................................27 11.2. Transpordivõimalused.................................................................................................27 12. TURISM.............................................................................................................................28 12.1. Turismi statistika.........................................................................................................28 12.2. Enimkülastatavad sihtpunktid.....................................................................................29 KOKKUVÕTE.................................................................................................
aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1. Majutamine Eestis, 2004-2007 Näitaja 2004 2005 2006 2007 Majutatud 1 922 126 2 072 586 2 259 463 2 343 094 Eesti elanikud 547 712 619 168 831 934 962 771
Kasutati erialaraamatuid, mille autoriteks olid muuhulgas Kase ja Juust. Töö on jagatud kuueks peatükiks. Esimeses peatükis selgitatakse Lähis-Ida mõistet ning antakse ülevaade piirkonnast. Teises peatükis kirjeldatakse Kuveiti ning selle vaatamisväärsusi, kolmandas Katari ja vaatamisväärsusi, neljandas Bahreini, viiendas Omaani ja kuuendas Jeemenit. 3 1. LÄHIS-IDA Lähis-Ida on turismi suurregioon, mis asub Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia mandril, aga geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Kirjanduses kasutatakse erinevaid Lähis-Ida piiritlusi. Sõna Lähis-Ida on tulnud saksakeelsest sõnast Naher Osten (Lähis-Ida). Selline termin on veel kasutuses vene, poola, horvaatia ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus viitab sellele regioonile harilikult kui Middle East ehk Kesk-Ida.
Turismi mõjud Turismi areng toob Viljandile nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Positiivsete mõjudena saab välja tuua töökohtade loomise. Samas on turismivaldkonna töötajaid saada raske, sest tihti on töö hooajaline ning selle tõttu on keeruline leida pädevat töötajat. Positiivseks mõjuks on ka turisti poolt jäetav raha, mis läheb uuesti ringlusesse Viljandi arendamiseks (näiteks infrastruktuuri loomisele) ja täiendab eelarvet. Muidugi täiendab ja ühendub turism ka teisi majandusharusid. Hea ning läbimõeldud turismisihtkoht annab mainet Viljandile. Turismi mõjul väheneb keele, sotsiaal-kultuurilisi- ja klassi-, rassismist, poliitikast ja religioonist tulenevaid barjääre. Turismi areng toetab toitlustus, Ugala teatri ja teiste kultuuri- ja meelelahutuskohtade mitmekesisust. Turismi mõjul eraldatakse eelarvest erinevate ajalooliste hoonete ja mälestuste restaureerimist. Näiteks on hiljuti parandatud lossimägede seisukorda
nagu seiklusturism ja ökoturismgi - turismiturg inimestele, kes reisivad vastavalt oma elustiilile või intelligentsiturismile - turismivormile, mille käigus on huvi reisimise jooksul midagi uut õppida või teada saada. (Petroman jt: 2013) Teisalt on kultuuriturismi defineeritud kui olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Kunagi oli turismi aluseks n-ö. kultuur ehk vaatamisväärsustega tutvumine ja ürituste külastamine, vahepeal tegi aga turism pöörde ning olulisteks reisieesmärkideks said primaarsed aistingud. Nüüdseks on inimesed aga taas pöördunud tagasi kultuuri, kuid seda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse tõttu. Tegemist on turismimaailma tõusva trendiga, mis on toonud kultuuriturismi ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest siiani on sellele võrreldes muu turismiga pööratud vähe tähelepanu. (Hinsberg)
Sisukord Sissejuhatus 1. Rahvastik. 1) Rahvaarv ja selle muutumine. 2) Loomulik iive. 3) Keskmine eluiga 4) Rahvastikupüramiid 2. Asustus. 1) Rahvastiku tihedus ja paiknemine. 2) Linnastumine 3) Linnastumisega kaasnevad probleemid 3. Majandus. 1) Riigi majandusstruktuur 2) Rahvusvahelised ettevõtted 4. Turism. 1) Kohad mida näha 5. Riigi areng. 1) Globaliseerumine 2) Riigi arengutaseme iseloomustus 6. Kokkuvõtte. 7. Kasutatud materjal. Sissejuhatus Saudi Araabia on riik Lähis-Idas, mis asub Araabia poolsaarel. Sai iseseisvaks 23. septembril 1932. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Saudi Araabia ümbritsevad riigid on lõunas Jeemen ja Omaan, idas Iraan, põhjas Iraak ja Jordaania ning läänes Egiptus ja Sudaan. Saudia Araabiat priiab Pärsia laht ja Punane meri.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
