SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1.MAAILMA KAUBANDUSORGANISATSIOON (WTO).....................................................3 1.1. WTO tegevusvaldkond haarab kolme lepinguga sätestatud reguleeringuid. 4 1.2. Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed.................................................4 1.3. Maailma Kaubandusorganisatsiooni struktuur..............................................4 1.4. WTO tegutsemispõhimõtted.........................................................................6 1.5. WTO funktsioonid......................................................................................... 6 1.6. WTO eesmärgid....................................................................
Registreerib eri riikides patendiamet või muu riigi poolt volitatud organ. Mitmetes riikides ei kohaldata ekspertiisi üldse. Riigi kui registripidaja kontrollile lisandub vaidlustamine muude isikute poolt, kelle õigustatud huve võib registreerimine kahjustada. Vaidlused lahendab eri riikides kohus, patendiamet või spetsiaalorgan. Intellektuaalomandi liigid Vastavalt World Intellectual Property Organization’i (WIPO, Ülemaailmne Intellektuaalomandi Organisatsioon 1967) asutamise konventsiooni artiklile 2 sisaldab intellektuaalomand õigusi seoses: - kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega, - esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega, - leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, - teaduslike avastustega, - tööstusnäidistega, - kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslikenimede ja tähistega,
GATS oli mõledud täitma samu eesmärke nagu GATT: luua usaldusväärne süsteem rahvusvahelise kaubanduseeskirjadele; tagada aus ja õiglane kohtlemine kõigile osalejatele (mittediskrimineerimise põhitmõte); stimuleerides majandustegevust läbi poliitika ning edendades kaubandust ja arengut järkjärgulise liberaliseerimisega. Kõik liikmed on selle heaks kiitnud. [1] Kuigi teenused moodustavad praegu üle 60 protsendi maailma toodangust ja tööhõivest, esindavad nad enam kui 20 protsenti kogu kaubavahetusest (BOP alusel). Seda, pealtnäha tagasihoidlikku, osa ei tohiks siiski alahinnata. Paljusid teenuseid, mida on pikka aega peetud riiklikuks tegevuseks on muutunud rahvusvaheliselt mobiilseks. See suundumus tõenäoliselt jätkub, kaasates uusi edastamise tehnoloogiaid (nt elektroonilise panganduse, telekommunikatsiooni-tervise või telehariduse
intellektuaalomandi valdkonnas möödapääsmatuks. Tuleb märkida, et areneb ka intellektuaalomandi mitteõiguspäraste kasutajate (piraatide jne) tehnoloogia, mistõttu õiguse loojad ja jõustajad peavad operatiivselt sekkuma määratlemaks, milline käitumine on veel õiguslik ja milline enam mitte. Tähtsus õiguses - õigusjärgselt reguleerida IO-ga seotud küsimused ja vaidlused, pidevalt parandada õigused vastavalt maailma arenguga ja nõuetega. 2. Autoriõiguse tekkimine - Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teose õiguslik määratlus on antud AutÕS §-s 4 lg 2. Selle sätte kohaselt on autoriõigusega kaitstava teose tunnused järgmised: 1) originaalsus (teos peab olema autori enda intellektuaalse loomingu tulemus); 2) teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas, seega tehnika valdkond on välistatud;3) teos peab olema väljendatud mingisuguses objektiivses vormis
Termin intellektuaalomand tähistab õigusi, mis tekivad loometöö tulemusena. Sellisel varal on alati omanik, kes ei tarvitse olla ainuomanik. Intellektuaalomandiga hõlmatud õigused on mittemateriaalsed õigused, mis samas omavad ka materiaalse omandi tunnuseid neid saab osta- müüa. Ka objektid, mida nende õiguste abil kaitstakse, - tavaliselt ideede kogumid - on mittemateriaalsed. Kaitsmiseks peavad need objektid olema vermitud mõnesse tajutavasse ja eristatavasse vormi. Vastavalt Maailma Intellektuaalse Omandi asutamiskonventsioonile (Stockholm 14.07.1967, art 2, VIII, Eesti liitus 05.02.19941) "intellektuaalne omand" sisaldab õigusi seoses: · kirjandus-, kunsti- ja teadusteostega, · esitajate poolt teoste ettekannetega, fonogrammidega, raadio- ja televisioonisaadetega, · leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades, · teaduslike avastistega, · tööstusdisainilahendustega,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus WTO, Venemaa ja Eesti iseloomustus Kodutöö Õppejõud: TALLINN 2011 1 Sissejuhatus 1. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) iseloomustus 3 2. Ajalugu 3 3. WTO tegutsemispõhimõtted 5 4. WTO funktsioonid 5 5. WTO eesmärgid 6 6. Eesti ja WTO 7 7. WTO ja Venemaa 8 8. Venemaa liitumise WTO-ga eesmärgid ja ülesanded 10 9
· Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1.1.1994 · Patendiseadus, jõustus 23.5.1994 · Kasuliku mudeli seadus, jõustus 23.5.1994. Lisaks eespoolnimetatuteile on vastu võetud Ringhäälinguseadus, Reklaamiseadus, Tööstusdisaini kaitse seadus. Käesoleval ajal on Eesti Vabariik ühinenud järgmiste rahvusvaheliste kokkulepetega Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Tööstusomandi kaitse Pariisi konvensioon, Patendikoostööleping. Ka selles osas ei ole nimekiri lõplik, samuti on Eesti seadusandlus veel arenemas ning vajalik on intellektuaalomandi alaste suhete õigusliku reguleerimise tagamiseks vastu võtta mitmed intellektuaalse omandi valdkonda puudutavad õigusaktid, näiteks Kaabellevi seadus, Töösuhete leiutise seadus, Riigikaitsealaste leiutiste seadus.
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused.........................................................
Kõik kommentaarid