Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium






Ants Käbi
Xa
AJALUGU



Juhendaja : Mart Saarmets




Tallinn 2011
Sisukord
Esiajalugu 3
1. Inimese kujunemine 3
Mõtlemise ja kõne teke 4
Kütid, kalastajad ja korilased 4
Maaharijad ja karjakasvatajad 5
Metallide kasutuselevõtt 5
2. Tsivilisatsiooni tekkimine 6
Varased tsivilisatsioonid . 6
Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused 7
Usu osa tsivilisatsiooni tekkimisel 7
Vanaaja mõiste 8
Idamaad 9
3. Muistne Egiptus : ajalugu, riik ja ühiskond 9
Geograafiline asend ja loodusolud 9
Ajaloo põhietapid 10
Kuningavõim 11
Riigi- ja ühiskonnakorraldus 11
Eluolu 13
Perekond 13
4. Usk 14
Egiptuse jumalad 14
Templid ja jumalateenistus 15
Surmajärgsus 15
5. KIRI HARIDUS JA TEADUS 16
Kiri ja haridus 16
Teadus 16
Kirjandus 17
6. EGIPTUSE KUNST 18
Hauakambrid 18
Tempel 18
Kujutav kunst 19
Skulptuur 19
Reljeef ja maal 20
Eestlased 21
Algus 21
Eestlased – Aestid – Idalased - Maarahvas 21
Pärast vallutust 22
Kaali meteoriit 24
Kasutatud materjal 26


Esiajalugu

1. Inimese kujunemine


Inimese otsene eelkäija oli inimahvlane kes asudes elama lagedale maastikule, hakkas kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kujunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Teiste varaste inimahvide luid on leitud paljudest maailmajagudest kuid australopiteekusi tuntakse vaid Aafrikast.
Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osavinimene , kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Vanimad tööriistad olid ühest otsast teritatud ovaalsed umbes rusikasuurused kivid . Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed surid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad .
Inimese kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectus ’te ehk sirginimestena. Sirginimeste liike oli palju ning nende jäänuseid on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada.
Pikka aega peeti inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertallasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik . Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus’e ja Homo sapiens ’i ehk tarkinimese vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus’e alamliigiks. Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug.
Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik – Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad valmistasid tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Neandertallased elasid nende kõrval edasi kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi.
Geneetikute hiljuti avaldatud uurimistulemuste järgi polnud neandertallased otseselt inimese eelkäijad, vaid lihtsalt üks kõrvalharu. Ühtlasi väidetakse geeniuuringute alusel, et tarkinimesed võisid kujuneda juba rohkem kui 100 000 aastat tagasi Aadrikas. Hiljem rändasid nad sealt Euroopasse, Aasiasse ja Austraaliasse ning kõige lõpuks Ameerika mandrile. Vähehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid – negriidid, europiidid ja mongoliidid.

Mõtlemise ja kõne teke


Üha uute tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest tingitult suurenes järk-järgult ka nende aju maht. Oma mõtteid ja tähelepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega ka edasi anda. Varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne.

Kütid, kalastajad ja korilased


Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük. Kui küttidel jahiõnne polnud, aitasid neid välja nende naised kes korjasid metsast marju, seeni, pähkleid, linnumune jms. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- või raviomadusi. Küsimusi tekitasid uni, unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid . Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil või mõnel teisel looduseobjektil on oma hing. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal võis hing kehast lahkuda. Surm tähendas niisusugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Et pälvida hinge heatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ja neile kaasa panema tööriistu või tarbeesemeid ning ehteid .
Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Sageli olid need üsna skemaatilised ja konkreetse looma kujutise äratundmine seetõttu raske. Tõiesteks kunstiteosteks peetakse aga vanema kiviaja (u 30 000 aastat eKr) pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. Varasemate skulptuuride seas oli kõige rohkem naisekujukesi. Neile on iseloomulikud rõhutatud sootunnused – rinnad , puusad ja talje -, seevastu käe-, jalalabasid ja nägu pole kuigivõrd viimistletud. Naiste roll sugukonnas oli tähtis, sest sugulust arvestati naisliini pidi.
Koopamaalingud olid seotud uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada. Sellisel moel loodeti nõidud endile head jahiõnne ja –saaki.

Maaharijad ja karjakasvatajad


Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma . Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus seetõttu kasvas.
Maaharimine ja karjakasvatus muutis inimesed paikseks. Põldude naabrusse loodi asulad ning ka küttimine toimus lähiümbruses. Ehkki viljelusmajandus levis vähehaaval oma tekkekolletest kaugemale, polnud loodustingimused loomakasvatuseks ja maaharimiseks kõikjal võrdväärsed, mistõttu säilis ka rändleva eluviisiga küttimine.
Nooremal kiviajal arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama senisest suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Seetõttu ilmusid silmaauguga kivikirved ja põlluharimiseks vajalikud kõplad. Võeti ka kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine.
Usundis hakkasid esikohale tõusma päkese ja maa kultus , sest põllusaak sõltus olulisel määral ilmastikust. Tollest ajast pärinevaid leitud naisekujusid võib seostada uskumusega, et suurt osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena .

Metallide kasutuselevõtt


Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Kuna vasest tööriistad nürinesid kiiresti, õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugevam materjal – pronks.
Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades . Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.
Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Tänu parematele kasutusomadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale.
Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise ning ei toodetud enam ainult oma tarbeks. Tekkis eraomand , suhukonnasidemed nõrgenesid ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.

2. Tsivilisatsiooni tekkimine

Varased tsivilisatsioonid.


Alates kolmandast aastatuhandest eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon . Selle ladina keelest tuletatud terminiga (civilis – kodanikesse puutuv; üldkasulik) tähistatakse hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi.
Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused:
  • Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisiis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutuse algusega umbes ühel ajal.
  • Kõiki tsivilisatsioone iseloomustas ühiskonna selge varanduslik kihistumine.
  • Neis kõigis oli kujunenud riiklus ehk rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil.
  • Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri. Riiklik korraldus saigi võimalikuks just tänu kirja kasutuselevõtule.
  • Kirjaga kaasnes kõrgkultuur – arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
    Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Kõigepealt toimus see umbkaudu 3000 aastat eKr enam-vähem üheaegselt Mesopotaamias (tänapäeva Iraagis ) Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse kallastel. Seejärel tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huanghe jõe orus (u 1700 eKr). Hiljem jõudsid tsivilisatsiooni tasemele Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad . Nendes piirkondades kujunesid kõrgkultuurid üksteisest sõltumatult, oma sisemistel põhjustel, neid võib nimetada esmasteks ehk primaarseteks tsivilisatsioonideks. Mujal mõjutas kujunevat tsivilisatsiooni juba algusest peale mõni arenenum naaberpiirkond,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #1 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #2 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #3 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #4 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #5 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #6 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #7 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #8 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #9 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #10 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #11 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #12 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #13 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #14 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #15 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #16 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #17 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #18 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #19 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #20 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #21 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #22 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #23 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #24 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #25 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #26 Maailma-idamaade ja eestlaste esiajalugu #27
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor informaator Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat annab ülevaate maailma alguse esiajaloost, idamaade arengust ja välja kujunemisest. Ühtlasi puudutab ka Eesti algust, teket ja ristisõdurite pealetungi ning tolle aegsete eestlaste seisukohta.

    Antud materjal teenis maksimum punktid ning tõi omanikule kolm 5-e.

    Kasutatud materjal

    Raamatud
    Mati kõiv, Ain Mäesalu Krista Piirimäe, Märt tänava. „Inimene, ühiskond, kultuur“ (lk 6 – 48).

    Internet
    Heli Valk - Uurimustöö – http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$397
    Kokkuvõtteid - http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html, /www.teretere.eu/eestlaste-ajalugu

    Kujutav meedia
    Urmas E. Liiv. „Kaali saladus“ (Film), 2003

    ajalugu , esiajalugu , idamaad , muistne egiptus , eesti tekkimine , eestlaste ajalugu

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    35
    doc
    11-klassi ajalooeksam
    8
    doc
    Esiajalugu
    76
    rtf
    Vana-Egiptus
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    49
    doc
    Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
    116
    doc
    Vanaaeg
    28
    pdf
    Pronksiaegsed tsivilisatsioonid
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun