Maailm peale I maailmasõda - õppematerjal (0)

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan,

TEINE MAAILMASÕDA - lühikokkuvõte

Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. TEHERANI KONVERENTS 1943: Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr,

Lähiajalugu, konspekt

suunas. MAAILMAMAJANDUS 1920-1930. AASTATEL: Majanduse areng 1920-ndatel: I maailmasõjale järgnes aastatel 1918-1923 peaaegu kogu maailmas majanduslik tõus. Selle põhjused:  Euroopa riigid taastasid oma majandust sõjapurustustest.  Sõdade järel kasvab alati tarbimine = vaja rohkem toota.  Taastus sõja tõttu soikunud kaubavahetus riikide vahel. Majanduskriis 1923.a.-1924.a: 1923.a. algas esimene majanduskriis peale sõda. Tegemist oli suhteliselt väikese kriisiga. Kuna maailma riikide majandus oli omavahel juba tihedalt seotud, hõlmas kriis peaaegu kõiki riike (st. levis riigist riiki). Tegu oli kapitalistlikele tööstusriikidele iseloomuliku ületootmiskriisiga- toodeti rohkem kui tarbida suudeti; seejärel algas tööpuuduse kasv, mis omakorda mõjutas tarbimise vähenemist jne. Kriisi põhjused:  Venemaa eemaldumine turumajandusest ja ülemaailmsest majandussüsteemist.

11. klassi ajaloo üleminekueksam

USA tulek maailmapoliitikasse · Ameerika esimene märk imperialismist oli Ameerika-Hispaania sõda 1898.aastal. Hispaania loovutas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid ja Guami. · Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

LÄHIAJALUGU I Suuline arvestus Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20

Eesti ajalugu

II maailmasõda - õppematerjal

Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk.

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

2 maksmise.  Desarmeerimiskonverentside algus. 193  Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine.  F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193  K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.). 4  Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2 193  Saarimaa taasühendamine Saksamaaga. 5  Inglise-Saksa mereväelepe; sõjaväe, laevastiku ja lennuväe taastamine Saksamaal.  Itaalia alustas agressiooni Etioopia (Abessiinia) vastu.  USA võttis vastu neutraliteediseaduse. 193  Hispaania kodusõja puhkemine frankistide ja vabariiklaste vahel.

Aastad 1920-1930

aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping