Maailm pärast Teist maailmasõda (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

● Tänu lääneriikide toetusele võitjariigiks totalitaarne NSVLiit, mis sõja lõpuks tugevnes ja haaras oma mõjusfääri Ida-Euroopa, Balti riikide okupeerimine ● Usaldus demokraatliku riigikorra vastu oli langenud, kommunistide mõju laienemine Tagajärjed: ● Algas Aasia ja Aafrika maade iseseisvumisvõitlus, mis lõppes koloniaalsüsteemi lagunemisega ● Kujunes terav vastasseis 2 üliriigi USA ja NSVLiidu vahel – külm sõda ● I, II ja III maailm ● Raudne eesriie – Ida-Euroopa eraldamine muust maailmast ● Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjuvõimu vähenemine maailmas ● ÜRO ● Jalta konverentsi otsus ● Aprill 1945 – San Franciscos asutamiskonverents ● Põhikiri jõustus 24.oktoobril 1945 Tegevuse põhieesmärgid: 1) rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine 2) riikidevahelise koostöö arendamine majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste probleemide lahendamisel

Ajalugu

7

docx

Eesti 1941-1945

USA Tõkestada kommunismi levikut NSVLiit II maailmasõjas saavutatu kindlustamine maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõju vähendamine Euroopas Sõja põhjused: 1) Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus ­ demokraatia versus totalitarism, turumajandus versus plaanimajandus 2) Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVLiidu poolt 3) Võitlus ajalooliste(vanad allutatud alad) ja geograafiliste(mõjupiirkonnad) positsioonide pärast maailmas 4) Liidrite jäikus (soovimatus kokkulepetele jõuda) Sõja algus: Mais 1945 W.Churchill rõhutas H.Trumanile, et Lääne- ja Ida-Euroopa vahele on laskunud nn. raudne eesriie. Kujunes välja bipolaarne e. kahepooluseline maailma 1) USA ja lääneriigid 2) NSVLiit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine · Veebruar 1946 ­ J.Stalini kõne Moskvas ­ rõhutati vastasseisu Läänega. · Märts 1946 ­ W

Ajalugu

8

doc

KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE JA KULG

entusiastlikud rahvad loovad kiiresti vaba ja õitsva Aafrika- 1963- aastal loodi Aafrika Ühtsuse Organisatsioon (peasekretariaat Etioopias ­ Addis Abebas)- peamine eesmärk- Aafrika riikide koostööarendamine ja riigipiiride muutumatuse järgimine. 2. MS lõppedes (1934-1945) elab kolooniates 50% inimestest, 1968. aga 1%. algab võitlus vabanenud riikide pärast Kolmas maailm- ei kommunistlik ega demokraatlik, vaid vähema arenenud riigid. 11 Suhted Argentiinas-diktaator- 1955. kindralite võim vaheldus tsiviilvalitsuse omaga Kuuba revolutsiooniks 2. Lõuna-Ameerika elatumine, millest? Kuuba-suhkur Kolumbia-kohv Tsiili-vask Venetsueela-Nafta 3. India 1950. blokiväliste maade liikumine (3. maailm) demokraatia ja sotsialismi (kommunismi) liitmise võte- pigem demokraatia võit avaliku elu ilmalikustamine

20. sajandi euroopa ajalugu

12

docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu

74

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu

5

docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2

Ajalugu

17

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

o Majandus o Kultuur o Võidurelvastumine & kriisid Eesmärk: USA ­ tõkestada kommunismi levikut NSVL ­ IIMS saavutatu kindlustamine & maailmarevolutsiooni õhutamine; USA mõju vähendamine Euroopas Põhjused: Ida- ja läänemaailma ideoloogia täielik erinevus ­ dem vs tot, plaanimajandus vs turumajandus Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt  Võitlus geoloogiliste & geograafiliste positsioonide pärast Sõja algus: Mai 1945 Chruchill rõhutas Trumanile, et Lääne- & Ida-Euroopa vahele on laskunud raudne eesriie Kujunes välja bipolaarne (kahepooluseline) maailm o USA & Lääneriigid o NSVL & temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastasseisu süvenemine: Veeb 1946 ­ Stalini kõne Moskvas ­ rõhutati vastasseisu Läänega Märts ­ Churchilli kõne USA Fultonis ­ rõhutas, et endiste liitlaste vahel

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad

Ajalugu

Kommentaarid (2)