Maailm pärast II maailmasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Külm sõda

KÜLM SÕDA 04.02. Muutused pärast II Maailmasõda (piirid, jõudude vahekord maailmas). · Saksamaa jagati 4 okupatsioonitsooniks. · NSV-le liideti palju riike. · USA osatähtsus lääneriikide hulgas kasvas. · NSV Liit sai määravaks jõuks ­ Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid ülejäänud maailmast raudse eesriidega. Külma sõja algus. · NSV ­ kehtestada kontroll Euroopas, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile, keeldus vägesid Iraanist välja viima, suunas majanduse sõjatööstusele

Ajalugu

2

doc

II ms. järgne maailm

India iseseisvus 15. august 1947. 4) Idabloki riikide iseloom. tunnused? Võim oli koondatud ühe partei kätte(NLKP), Partei kontrollis kogu elu riigis, Tohutu võim oli julgeolekuorganeil, Majandus- tööstus kui ka kaubandus oli valdavalt riigistatud, Sõjaväestus suurem, kui maailmas keskmiselt. 4.Isikute tähtsus: J. Stalin- NSV Liidu juht. W. Churchill- Ameerika president. H. Truman- USA uus president, kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamiseks. D.D. Eisenhower- USA president pärast Trumani; kritiseeris Trumani doktriini ja lubas ikestatud rahvaste vabastamiseks aktiivseid samme astuda, kuid see jäi vaid lubaduseks. Ch. De Gaulle- Prantsusmaa eesotsas seisnud kindral, kes moodustas Ajutise Valitsuse. L. Erhard- Sotsiaalse turumajanduse eestvedaja (saksa majandusime ,,isa"). M. Gandhi- India vabadusliikumise juht, tänu kellele said indialased iseseisvuse. J. Nehru- Peale Gandhi surma

Ajalugu

4

doc

Sõjajärgne maailm (pärast IIMS)

Sõjajärgne maailm II Maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Etteotsa said USA ja Nõukogude Liit. Trumani doktriin- 1947- Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. (kommunistlike võimuhaaramiskatsete vastu) Harry Truman- USA president, demokraat, võimekas ning kaugelenägev poliitik. George Marshall- USA riigisekretär Marshalli plaan- 1947- ulatuslik abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.

Ajalugu

3

odt

Elu pärast II maailmasõda

korraldas massilisi arreteerimisi ja küüditamisi vangilaagritesse. Arendas ja suunas pea kõik ressursid sõjatööstusesse. Ta likvideeris paljud teadusharud ning NSV Liit eraldus maailma teadusest ja kultuurist. Viimastel eluaastatel süvenes terror järjest suurejoonelisemaks. Korraldas juutide represseerimist. Stalin tahtis vabaneda Beriast. Teostas jõu ja vägivallapoliitikat Beria-Stalini üks lähemaid kaastöölisi, kes juhtis julgeolekut ning kellele läks suurem võim pärast Stalini surma. Beria mõistis, et riiki ei saa enam nii juhtida ning on aeg muutusteks, kuna NSVL oli raskes olukorras. Nii alustas Beria uuendustega ­ astuti samme pinge lõdevndamiseks lääneriikidega, liberaliseeriti sensit tsentraliseeritud juhtimist, anti rohkem õigusi liiduvabariikidele. Beria vastu kujunes vandenõu tippstalinistide poolt ning 26. Juun 1953 ta arreteeriti ning lasti maha Hrustsov- Peale Beria maha laskmist hakkas järk-järgult kujunema mõjukaks tegelaseks Stalini

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. VMN  Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses

Ajalugu

7

doc

I ja II maailmasõja tagajärjed

majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd, loodi vastukaaluks Marshalli plaanile. #VLO 1955 - oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, vastukaaluks NATO-le #Ungari ülestõus 1956 ­ rahvuslik ülestõus NSVL-i poliitika vastu, mille NSVL suutis maha suruda. Seos Suessi kriisiga: USA ei toetanud ungarlasi, kuna oli hõivatud paralleelselt toimuva Suessi kriisiga, USA kartis uut maailmasõda. #Praha kevad (1968) ­ Tsehhoslovakkia liberaliseerimine, mille NSVL otsustas peatada. Rahumeelsetele reformidele vastas Breznev sõjaväe Prahasse saatmisega. #Breznevi doktriin (1968) ­ NSVL-il on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus. Muu maailm (Lääne-Euroopa) #Churchilli kõne 1946 (vastukajaks Stalini kõnele) ­ tõi kõnes esile liitlaste vastuolud, kutsus Läänt üles kommunismile vastu seisma.

Ajalugu

3

doc

Külma sõja algus

Külm sõda Ühel pool NSVL ja teisel pool lääneriigid. Aeg: Teise maailmasõja järgne rahuperiood 1945-89. Ida-Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt. Pärast Hitleri purustamist püüdis Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses maksma panna (nt võidurelvastumine). 1946 9veebr pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas

Ajalugu

3

docx

Sõjajärgne maailm 1945-1956

Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon. Mõlematel pooltel võimsad

Ajalugu

Kommentaarid (0)