Maailm pärast II maailmasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Külma sõja kriisid

Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad Peale teist maailmasõda jaotati sõjasüüdlane Saksamaa 4-jaks okupatsiooni tsooniks. Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik. 1948 aastal ühinevad USA, Inglismaa ja Prantsusmaa ning algab Saksamaa jaluletõus. Ida-Saksamaal valitseb vaesus ja nälg ning inimesed põgenevad läände. Nõukogude sõjavägi sulges aga kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad berliiniga, et takstada sinnna vajalikke kaupade toimetamist

Ajalugu

74

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu

19

docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. VMN  Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949 pärast seda, kui nad olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi. Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses

Ajalugu

8

doc

Kahepooluseline maailm

Kr. tekkis juutide riik. Sealne tähtsaim linn on Jeruusalemm. 7. sajandil asusid sinna elama islamiusulised araablased. Palestiina ja Jeruusalemm on "Püha Maa" kolmele usundile ­ judaismile, kristlusele ja islamile. "Püha Maa" vabastamiseks islami võimu alt toimusid keskajal ristisõjad. 1516-1918 kuulus Palestiina Türgi riigi koosseisu. Sionismi mõjul hakkasid juudid 19. sajandi lõpul Palestiinasse tagasi rändama. Peale Esimest maailmasõda sai Palestiinast Inglismaa mandaatmaa (=Inglismaa kontrolli all olev maa). Inglismaa soodustas juutide tagasipöördumist, selle vastu olid kohalikud araablased. Toimusid nende ülestõusud nii juutide kui inglaste vastu. Peale Teise maailmasõja lõppu jäi Palestiina esialgu Inglismaa mandaatmaaks edasi. Teravnevate vastuolude tõttu palus Inglismaa probleemi lahendamisele appi ÜRO. ÜRO otsustas 1947, et tuleb rajada kaks riiki: juudi riik (14 000 km²) ja araabia riik (11 000 km²)

Ajalugu

1

doc

Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta

Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin ­ Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan ­ kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad ­ seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine ­ Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm aladel kuulutati välja

Ajalugu

7

doc

Aeg pärast II maailmasõda

Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas,sellesse haarati ka Berliini Läänesektorid.Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed,mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga,et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid aga õhusilla,mis varustas sissepiiratud linna ööpäev läbi kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lüplikult rikutud. Lääneriikides on Külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini Blokaadi. 1949.a mais Saksamaa lõhenes. Läänealadel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonitsoonis aga Saksam Demokraatlik Vabariik. 4. Korea sõda algas Põhja-ja Lõuna-Korea vahel.Kommunistlikku Põhja-Koread toetasid Hiina,NSV Liit. Lõuna-Koread abistasid USA ja teised lääneriigid

Ajalugu

15

docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer  4

Ajalugu

Kommentaarid (0)