Maailm pärast II maailmasõda (2)

1 Hindamata

Lõik failist

EISENHOWERi DOKTRIIN – ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine.
BREžNEVI DOKTRIIN – NSV Liidul on õigus ja kohustus kaitsta sotsialismi kõikjal ning, et NSVL kavatseb seda teha ka tulevikus.
VIETNAMISEERIMINE – poliitika, mille kohaselt sõda toimub USA relvade, aga vietnamlaste kätega. Ennem USA rahurääkimisi ja sõjast eemaldumist.
BERLIINI MÜÜR kui külma sõja sümbol – NSVL ehitas müüri, et tõkestada inimesi Läände minemast. Ühel pool müüri demokraatia, teisel pool sotsialism , see eraldas neid maailmavaateid reaalselt.
KUUBA KRIIS - oli külma sõja kõige tugevam konflikt, sest maailm oli tuumasõja äärel. Kuubas kehtis kommunism , USA üritas seal kehtestada demokraatiat, mille tulemusena NSVL lõi sinna oma raketibaasi. Kennedy pani Hruštšovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a
VASAKPOOLNE REžIIM – NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid , ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid.
HIINA MAHAJÄÄVUSEST TINGITUD PROBLEEMID - kommunism ei lahendanud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

74 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raunz-111 Õppematerjali autor

kokkuvõte

eisenhoweri doktriin bre?nevi doktriin berliini mÜÜr kuuba kriis hru?t?ovi valitsemisaeg vietnami sÕda

Sarnased õppematerjalid

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu

doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Berliin 1953 alustasid Ida-Berliini töölised massimeelel avaldusid Nõukogude Liidu võimu vastu. Levisid üle terve riigi. Lääneriigid abi ei osutanud ja Nõukogude Liit surus sõjaväe abiga ülestõusu maha. 1955 sai Saksa Liitvabariik täieliku suveräänsuse. Keeldus tunnustamast Saksa demokraatlikku vabariiki ja kuulutas: kes tunnustab Saksa DV-d, on Saksa LV vaenlane. (Hallsteini doktriin). Kesk- ja Ida-Euroopa Pärast Stalini surma mõisteti Nõukogude Liidu tema teod osaliselt hukka. Tõi kaasa segadusi satelliitriikides. Poola Tekkis lootus vabanemisele. 1956 algasid ulatuslikud streigid. Kommunistide juhiks valiti W. Gomulka, keda rahvas toetas. Nõukogude Liit alustas ettevalmistusi sõjaliseks sekkumiseks, kuid Poola ei andnud alla ja sai Hrustsovi järeleandmisi. Ungari 1956 alustati Poola toetuseks meeleavaldusi. Tekkisid relvastatud tänavalahingud võimuesindajatega.

Ajalugu

docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu

docx

Külm sõda

vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3. Külma sõja osapooled: Külma sõja käigus kujunes välja bipolaarne (e kahepooluseline) maailm: NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Samas polnud Idabloki riigid alati Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 4

Ajalugu

rtf

Probleemid mis põhjustasid külma sõja ajal vastaspooltes erimeelsusi

Kes tollastest riigijuhtidest võiks olla oma ajastu kangelane- Minu arvates võiks olla omaaja kangelane Harry Truman, kes julges peale Teist maailmasõdavastu astuda NSV Liidu kommunismi levitamise plaanile. Oma kõnes julges ta välja öelda selle, et kommunism on vähemuste maailmavaade, kus kõik teisitimõtlejad jõuga sunnitakse vaikima. Samuti lubas ta toetada kõiki inimesi kes kommunistliku korra vastu võitlesid. Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3

Ajalugu

doc

Külm Sõda

Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis. SRP lepingud. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine (1973 1975). × Idablokk (Ida) NL ja teised kommunistlikud riigid × Lääneblokk (Lääs) USA ja tema liitlased × Sovietiseerimine nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine × Arengumaad Endised kolooniad. III maailm. × Esimene maailm USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm NL, IdaEuroopa × Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele. × Eisenhoweri doktriin (1957) lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik.

Ajalugu

rtf

KÜLMA SÕJA KRIISID

Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv

Ajalugu

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.  ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.  Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA. o Inimõiguste ülddeklaratsioon dets 1948!!  NATO (North Atlantic Treaty Organisation, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon) o 1948 Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Holland ja Luksemburg loovad Lääneliidu, mis

Ajalugu

Rohkem sarnaseid