Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailm pärast I ms (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas majanduskriisist välja tulla ?
 
Säutsu twitteris
PARIISI RAHUKONVERENTS
(1919-1920)
Algas 18. jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati.
Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud . Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid.
Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tuleks taastada tsaarivõim; Inglismaa arvas , et Venemaast peaks saama vabariik (nõrga võimuga); USA arvas, et Venemaast võiks saada tugeva võimuga vabariik. Kõik riigid olid veendunud, et Nõukogude võim on ajutine.
Lepingute väljatöötamisel lähtuti põhimõttest, et kaotaja tuleb panna võitjariikidest sõltuvasse seisundisse. Kokku sõlmiti Pariisis 5 erinevat rahulepnigut: Saksamaaga Versailles ’, Austriaga Saint Germaine’i, Bulgaariaga Neuilly, Ungariga Trianoni , Türgiga Sevres’i rahuleping .
USA oli juba varasemalt välja tulnud enda ettepanekutega. Need oli välja pannud Wilson 1918. aastal: Wilsoni 14 punkti.
Ainuke riik, kes rahulepingule vastu hakkas, oli Türgi. Türgi valitsus kirjutas küll rahulepingule alla, kuid see tõi kaasa rahvuslike jõudude koondumise ning ülestõusu Türgi sultani ja ametliku valitsuse vastu. See tõi kaasa vabariigi kehtestamise Türgis. 1920- 1023 oli Türgis kodusõda – Slutan&ametlik valitsus vs rahvuslikud jõud (sest Türgi alasid taheti vähendada ka Väike-Aasias). Rahvuslaste eesotsas oli Atatürk. 1923 kuulutati välja vabariik. Atatürgiga kaasnes ka Türgi moderniseerimine . Eeskuju võeti Euroopast.
I MS tulemusena muutus Euroopa poliitiline kaart – impeeriumid kadusid (Austria-Ungari, Osmanite ehk Türgi impeerium , Saksa impeerium, Venemaa). Euroopa poliitilisel kaardil tekkis rida uusi riike, mida seal varem ei olnud (Poola, Tšehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Austria, Ungari, Jugoslaavia ). Olulised tunnused kaardil: Saksamaa ja Venemaa on enne I MS piiririigid, iseseisvad on Soome, Eesti, Läti, Leedu, ...)
Versailles’ süsteem – Euroopa poliitiline korraldus pärast I maailmasõda.
Esialgu ei olnud Saksamaale teada, kui palju ta peab maksma reparatsioone. Hiljem selgus, et selleks oli 296 miljardit kuldmarka. See tähendas, et seda võis tasuda näiteks erinevate kaupadega (kivisüsi, puit jne). Saksamaa oleks pidanud reparatsioone tasuma kuni aastani 1963. Enamik reparatsioonidest läks Prantsusmaale. Pärast I MS oli Prantsusmaal kasutada Euroopa suurim armee . Peagi selgus, et need reparatsioonid olid Saksamaale liiga kõrged ning ta ei suutnud neid maksta. Saksamaad tabas kõrge inflatsioon . 1923 jättis Saksamaa reparatsioonid maksmata , sest tal lihtsalt ei olnud raha. Prantsusmaa ja Belgia tahtsid raha kätte saada ning nad okupeerisid Ruhri piirkonna (seal olid sured kivisöepiirkonnad). Sealsed sakslased ei hakanud tööle. Sellest ähvardas puhkeda uus konflikt. Tegevusse asus USA, kes hakkas seda kriisi vahendama ja see lahendati.
Ka Euroopale ei olnud Saksamaa majanduslik langus kasulik, kuna turg puudus. 1924 käidi välja Dawesi plaan, mille järgi USA annab Saksamaale laenu selleks, et mark stabiliseeritaks, reparatsioone vähendati 2x ning maksmise aega pikendati aastani 1988. USA tegi seda selle pärast, et kujunes välja nn kolmnurk – USA annab Saksamaale laenu; Saksamaa maksab laenu Inglismaale ja Prantsusmaale; osa neist rahadest jõudis tagasi USAsse (Inglismaa ja Prantsusmaa maksid USAle tagasi laenu, mida oli võetud sõjapidamiseks). Plaan Saksamaa aitamiseks ei olnud altruistlik , vaid pigem omakasu eesmärgil.
1920ndate aastate teises pooles koostati uus plaan – Yaungi plaan, millega Saksamaa reparatsioone veelgi vähendati. Saksamaa pidi lõpuks maksma 34,5 mlrd kuldmarka; ajaks jäi endiselt 1988.
1929 puhkes majanduskriis , mis sai alguse USAs ning see mõjutas väga tugevalt ka Saksamaad. Kui seni oli USA tugevalt Saksamaasse investeerinud, siis nüüd tõmbas USA kogu kapitali sealt välja. 1931 kehtestas toonane USA president memorandumi vms, millega katkestati kõikide maksute maksude maksmine. 1932 toimus Lausanne ’is rahvusvaheline konverents , kus öeldi, et Saksamaa enam reparatsioone ei pea maksma.
Saksamaa arvutas lõpuks, et maksis kokku 53 miljardit, Antant 20 miljardit. Vahe tuli kaupade erinevast hindamisest.
Pariisi rahukonverentsil otsustati, et tuleb luua rahvusvaheline organisatsioon , mis vahendaks riikidevahelisi konflikte ja ei lubaks neil sõjaks kasvada. Selleks loodi Rahvasteliit , mille olulisim eestvedaja oli USA president Wilson. USA aga ei olnud kunagi Ravhasteliidu liige, sest USA pralament Kongress keelas ratifitseerimast Versailles’ rahulepingut, mille üheks punktiks oli organisatsiooni loomine. Keelduti, sest peeti osa tingimusi liiga radikaalseks. Seega ei saanud neist Rahvasteliidu liiget.
Rahvasteliidust jäi esialgu täiesti kõrvale nt Nõukogude Venemaa, liidust lahkus nt natsi-Saksamaa. Pigem kujunes sellest organisatsioon, kus oli tegemist ühe osa Euroopa riikide liiduga. Kõik sinna üheaegselt ei kuulunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis Šveitsis. Šveitsi neutraliteet deklareeriti Viini kongressil 1814 . Reaalsed sanktsioonid agressori vastu puudusid. Ainuke sanktsiooniliik oli majanduslikku laadi (nt ei arendata kaubavahetust agressorriigiga), aga ka see ei mõjunud enamasti. Oma sõjaväge samuti polnud.
1920ndatel tuli Rahvasteliit toime väiksemate konfliktide lahendamisega, aga kui tekkisid suured sõjakolded, siis enam toime ei tuldud .
1922 kutsuti kokku Genova majanduskonverents. See oli esimene konverents, kuhu kokku kutsuti ka Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Saksamaa kutsuti reparatsioonide pärast, N Venemaa aga sellepärast,e t teada saada, kas tsaari ajal võetud laenud saavad tasutud ja kas N Venemaa kompenseerib välismaalastelt ära võetud varanduse . Mõlemale vastas Nõukogude Venemaa eitavalt, kuna tema ei vastuta tsaari võlgade eest ning on täiesti uus riik.
Genova konverentsil toimus Saksamaa ja Nõukogude Venemaa lähenemine (mõlemad olid isolatsioonis) ning nad jõudsid Genova majanduskonverentsi raames Rapallo lepingu sõlmimiseni:
  • Mõlema riigi vahel seati sisse diplomaatilised sidemed.
  • Nõukogude Venemaa delkareeris, et tema ei taha saada Saksamaa käest mingisuguseid reparatsioone ning loobub nendest . Saksamaa teatas, et ei taha tagasi saada võlgasid ja eraisikutelt äravõetud raha kompenseerimist. (Mõlemad loobusid rahalistest nõuetest)
  • Pandi kirja, et omavahel hakatakse tegema majanduslikku (kaubavahetus ilma tollideta) ja poliitilist (sõjaline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Maailm pärast I ms #1 Maailm pärast I ms #2 Maailm pärast I ms #3 Maailm pärast I ms #4 Maailm pärast I ms #5 Maailm pärast I ms #6 Maailm pärast I ms #7 Maailm pärast I ms #8 Maailm pärast I ms #9 Maailm pärast I ms #10 Maailm pärast I ms #11 Maailm pärast I ms #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rera Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
doc
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
26
doc
Maailm pärast teist maailmasõda
26
doc
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA
89
doc
Ajalugu
28
pdf
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
8
docx
Ajalugu maailm pärast 1 maailmasõda
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid
6
docx
Maailma ja eesti pärast teist maailmasõda



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun