5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2007-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
262 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tanel_S
Õppematerjali autor
Ernest Hemingway “Vanamees ja meri” 1.Loe läbi Kadri Kõusaare artikkel "Vanamees on elus". Kirjelda vanamehe prototüübi elustiili ja kombeid. Kui suure marliini püüdis prototüüp ja kui palju jäi tema kalast alles pärast haide rünnakut? Kuni 100.eluaastani jõi Gregorio iga päev vähemalt pool pudelit rummi, nüüd üritab alkoholist eemal hoida. Pühapäeviti vaatab ta Hemingway pühendust "Vanamehe ja mere" sisekaanel. Cojimol kõrts teeb talle iga päev lõuna väla, sest see meelitab turiste üle maailma. - viimased 45a elatubki neist lõunatest ja turistide annetustest. Kui teised kalurid vanamehe leidsid, oli marliinist alles vaid pool ( kuigi isegi see kaalus 350 kilo). 2
teinud. Nad kõndisid kahekesi vanamehe osmiku juurde ning astusid selle avatud uksest sisse. Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles
teinud. Nad kõndisid kahekesi vanamehe osmiku juurde ning astusid selle avatud uksest sisse. Mast oli peaaegu sama pikk kui selle maja ainus ruum. Maja ehitus materjalina oli kasutatud kuningpalmi sitkeid pungasoomuseid. Seinal rippus ka pilt Jeesuse Pühast Südamest ja veel üks pilt Virgen de Cobrest. Poiss küsis vanamehelt, et mis tal süüa on. Vanamees vastas, et kollast riisi kalaga. Poiss teadis, et vanamehel pole seda ja vanamees oli isegi viskenooda maha müünud, kuna ta oli väga vaene. Santiago ütles, et 85 peab olema õnne number ja, et kuidas meeldiks posile, kui ta nüüd tooks sadamasse roogituna üle tuhande naela kaaluva kala. Santiago palus poisil osta veel ka lotopileti osta kaheksakümne viiega. Homme pidi ju kaheksakümne viies päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et
12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine. Miks? Ernst Hemingway on kirjutanud raamatu ,,Vanamees ja meri", peategelaseks on vanamees Santiago
Ta sõltub teistest inimestest, eriti Manolinist, kes teda igati aitab ja tal silma peal hoiab. Samas sai vanamees üksinda hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma eluga, et üks kala kätte saada. Merel olles ei söönud ta korralikult ega maganud peaaegu üldse. Liiniga töötamisest olid ta käed katki ja verised. Ta oli väga kurnatud ja jõuetu, sellel vaatamata ei läinud ta ilma kalata koju. Ta pigem suri, kui andis alla. Santiago jõudis koju küll elusalt,
Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema kultuuri, kunsti ja kirjanduse üle. Grupeeringu nimeks sai „Traumbude“ (Unistuste tuba?). Sealsed mõttevahetused olid kirjanikule suureks inspiratsiooniks alustamaks oma kirjanikuteed. 1916. aastal kutsuti kirjanik sõjaväkke, kus tema peamisteks ülesanneteks oli kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal sai kirjanik rindel ka haavata (kokku viiest kohast) ning ta saadeti haiglasse. Kuigi haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas ära igat võimalust, et rindele naasmine võimalikult pikaks ajaks edasi lükata. Kõigeealt toimetatigi kirjanik Tournout’ hospitali ning sealt edasi Saksamaale, kus ta
suutis ta esimese marliini ründava hai harpuuniga ära tappa. Harpuun vajus koos haiga merepõhja ja enam ei olnud vanamehel millegagi teisi haikalasid ära ajada. Haid muudkui sõid Santiago püütud kala. Lõpuks koduranda tagasi jõudes polnud marliinist järgi mitte midagi peale pea ja luukere. (Miksike) Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana aga ei õnnestunud tal enam kalapüük. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn. Tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid vanamehe suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult temaga koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes midagi ikkagi püüavad ja keelasid tal vanamehega merel käimise ära. Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna, lootuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid