2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)
22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. 6* Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). 7* Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. 8* Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
Välisriikide osalus · Antant (14 riiki, peamiselt Inglismaa ja Prantsusmaa) saatsid oma väed Murmanskisse, Arhangelskisse, Odessasse, Bakuusse, Vladivostokki ja mujale. Ühtekokku vaid 30 000 meest. · Osalemine Venemaa avantüüris oli lääneriikides pärast Esimest Maailmasõda ebapopulaarne. · Üksnes Jaapan võttis interventsiooni tõsisemalt ja kinnitas kanda Kaug-Idas (Kaug-Ida Vabariik 1920-1922). Revolutsiooni eksport · Lootused koheselt puhkevale maailmarevolutsioonile. Loodi III Internatsionaal ehk Komintern. · Saksamaa kommunistlik partei üritas korraldada jaanuaris ja märtsis 1919 Berliinis kommunistlikku pööret. · Aprillis 1919 kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik (Ernst Toller, Eugen Levine), mis püsis veidi üle 3 nädala. Suruti maha vabakorpuslaste poolt. · Ungaris tulid 21. märtsil 1919 võimule kommunistid, kes kuulutasid välja Ungari
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad P
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse l?
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse l?
Kahepooluselises maailmas üritas India leida kolmandat teed. Jaapanis võeti sõjas kaotanud keisrit ei kukutatud. 1947 jõustus uus põhiseadus, mille järgi asendus absolutism konstitutsioonilise monarhiaga. Jaapan valis lääneliku tee. Lähis-Idas algas pidev konflikt, kui juudid asusid veel innukamalt ümber asuma oma ajaloolisele kodumaale, mida kohalikud araablased üldse ei soovinud. Türgi jätkas euroopalikke reforme ja liitus NATOga. Demokraatlik maailm: Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumist, sealhulgas ametiühingute mõju. Tänu Marshalli plaanile ja ÜRO organisatsioonidele taastus Euroopa demokraatlike riikide majandus kiiresti. Peagi jõudsid Põhjamaad heaoluühiskonda. Ameerika Ühendriigid loobusid isolatsionismist ja hakkas aktiivselt liitudes tööd tegema takistamaks kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina (senaator McCarthy järgi), mis kujutas endast kampaaniat kommunistide või
artiklis tunnustatud õigusest individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, osutab kallaletungi osaliseks langenud poolele või pooltele abi, rakendades viivitamatult individuaalkorras või kokkuleppel teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, kaasa arvatud relvajõu kasutamine, et taastada ja toetada julgeolekut Põhja-Atlandi piirkonnas." RAHVUSVAHELISED SUHTED 1950.-1980. AASTAIL Üle 40 aasta elas maailm külma sõja tingimustes. Kahe suurriigi ja nende liitlaste vastasseis tungis kõikidesse eluvaldkondadesse, kuid eelkõige ilmnes see võidurelvastumises. Kui USA võttis 1945. aastal kasutusele aatompommi, nägid Nõukogude liidrid selles enda jaoks otsest ohtu. Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid
Kõik kommentaarid