Maailm kahe maailmasõja vahel (6)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima ?
  • Kuidas kommunistid võimu kindlustasid ?
 
Säutsu twitteris
Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17

  • Maailm I ilmasõja järel.
    Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles ’ lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid . Ei saanud nad kumbki mingit kasu.
    Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele.
    1922 Rapallo leping- Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles’ süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed.
    Sõjajärgne majanduskriis - Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus langes.
    Hüperinflatsioon- Raha väärtuse kiire langemine .
    Komintern ja selle eesmärgid-Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Eesmärk oli lihtsalt haarata võim – kui vaja, siis vägivallaga – ning kehtestada „proletariaadi diktatuur”.
    Proletariaadi diktatuur- kommunistide valitsemis vorm
    1.dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis- Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha.
    1922 fašistlik liikumine ja Benito Mussolini - Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fašistlik liikumine edu. 1922.a tulid fašistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini.
    1924 Dawesi plaan- Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis isegi laenu sakslastele. Saksa majandusele mõjus see elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus tõusis ülesmäge kogu Euroopas.
    Majandustõus USA-s- Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele. Osteti kokku aktsiaid , mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu kõrgemaks tegelikust väärtusest. Kuid majanduskasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi.
    1925 Locarno tagajärjed- Locarno konverentsil osales Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’s paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand ’i-Kelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.
    Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism.
    Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm , milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
    Demokraatia- rahva võim
  • Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel.
    Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Maailm kahe maailmasõja vahel #1 Maailm kahe maailmasõja vahel #2 Maailm kahe maailmasõja vahel #3 Maailm kahe maailmasõja vahel #4 Maailm kahe maailmasõja vahel #5 Maailm kahe maailmasõja vahel #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 178 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor andi Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Teemad

    • Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17
    • Maailm I ilmasõja järel
    • Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega
    • Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud 
    • alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles’ lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. 
    • Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem 
    • sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 
    • Ei saanud nad kumbki mingit kasu
    • Reparatsioonid
    • tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna 
    • ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele
    • Rapallo leping
    • Venemaa ja Saksamaa vaheline Versailles’ süsteemi vastasne koostööleping. Saksamaa asus Venemaa 
    • sõjatehaseid ja armeepolügone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed
    • Sõjajärgne majanduskriis
    • Peale sõda ei suutnud majandus rahuaja tingimustega kohaneda, maailmakaubandus ei 
    • taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Tööpuudus. Saksamaal algas hüperinflatsioon ning raha väärtus 
    • langes
    • Hüperinflatsioon
    • Raha väärtuse kiire langemine
    • Komintern ja selle eesmärgid
    • Maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal.  Eesmärk oli 
    • lihtsalt haarata võim – kui vaja, siis vägivallaga – ning kehtestada „proletariaadi diktatuur”. 
    • Proletariaadi diktatuur
    • kommunistide valitsemis vorm
    • dets. 1924 kommunistide riigipöördekatse Eestis
    • Komintern organiseeris Eestisse relvastatud mässud, kuid see 
    • lõppes ebaõnnestumisega. Rahvas ei liitunud kommunistidega ja mässukatsed suruti kiiresti maha
    • fašistlik liikumine ja Benito Mussolini
    •  Kommunistliku liikumise aktiviseerumine tõi kaasa äärmuslike 
    • natsionalistlike liikumiste tekke. Need rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga samuti orienteeritud 
    • diktatuuri kehtestamisele ja vägivaldsele võimuhaaramisele. Saksamaal kukkus esialgu läbi, aga Itaalias saatis fašistlik liikumine 
    • edu. 1922.a tulid fašistid võimule Itaalias, neid juhtis B.Mussolini
    • Dawesi plaan
    • Kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu, Ameerika andis 
    • isegi laenu sakslastele. Saksa majandusele mõjus see elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus tõusis ülesmäge kogu Euroopas
    • Majandustõus USA-s
    • Inimesed rikastusid kiiresti ning tarbisid üha rohkem. Paraku tugines majanduskasv pigem soodsatele 
    • laenuvõimalustele kui suurematele tootlikkusele. Osteti kokku aktsiaid, mille hinnad tõusid kõrge nõudluse tõttu kõrgemaks 
    • tegelikust väärtusest. Kuid majanduskasv oli ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladel. Väiksemgi ebakõla rahvusvahelises 
    • rahanduses võis seetõttu kaasa tuua kriisi
    • Locarno tagajärjed
    • Locarno konverentsil osales Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia 
    • ning Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles’s paika pandud läänepiiri. Selle 
    • konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand’i­Kelloggi pakt, milles 
    • kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt
    • Patsifism
    • vahendeid iga hinna eest vältida, ant
    • Diktatuur
    • otsuste tegemisel
    • Demokraatia
    • rahva võim
    • Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel
    • Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)
    • Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid 
    • Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike 
    • riikide arv
    • Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918. aastal võeti Suurbritannias vastu uus valimisseadus, mis suurendas valimisõiguslike 
    • kodanike arvu kolmekordselt. Valimisõiguse said ka naised
    • Sarnased demokraatlikud valimisseadused võeti vastu ka uutes demokraatlikes riikides
    • Konservatism
    • poliitiline ideolaagia,mis leidis, et kõige parem on see, mis ajaloos juba varem läbiproovitud. Hakkasid tegelema 
    • Keskendusid üksikisiku vabadustele 
    • ja traditsioonidele. Nt. Inglise konservatiivid ja Ühendriikide Vabariikilik partei
    • Sotsiaaldemokraatia
    •  Pahempoolsed erakonnad, kes kaitsesid tööliste huve ja pooldasid riigi tugevamat sekkumist 
    • majandsellu. Eesmärgiks oli ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ebavõrdsust selle saavutamiseks oldi valmis ka vägivaldselt 
    • kehtestama diktatuuri . nende populaarsus kasvas seoses töölistele valimisõiguse andmisega
    • USA sise- ja välispoliitika- Sisepoliitika
    • Ameerikat kujutati kui tuhande võimaluse maad, kus kõigil on võimalik 
    • kiiresti rikkaks saada. Sellist hoiakut toetas 1920. aastatel Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi sekkumist 
    • isolatsioonipoliitikat st. 
    • Üritasid maailmas toimuvast eemale hoida
    • Maffia ja keeluseadus
    • Kehtestati nn kuiv seadus, mille tulemuseks pidi olema inimeste alkoholist võõrutamine, kuid selle 
    • asemel andis selline aktsioon hoopis tõuke organiseeritus kuritegevuse e. Maffia tekkele, kes laiendas kiiresti oma mõjuvõimu 
    • salaalkoholi müües. Pärast keeluseaduse keelustamist, leidis maffia endale teised tegevusalad  tegeledes kuritgevusega. Kuulus 
    • maffiaboss Al Capone
    • F. D. Roosevelt’i uus kurss (new deal), selle reformid
    • Majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis omakorda eeldav elanike sissetuleku kasvu
    • Roosvelt tõstis makse ja kuna sellest ei piisanud, suurendas ta ka järsult Ühendriikide riigivõlga
    • Tööstuse elavdamiseks asus riik toetama uute töökohtade loomist
    • Kehtestati miinimumtöötasu ning tööpäeva maksimaalne pikkus, suurendati ametiühingute õigusi
    • Riik hakkas rohkem hoolitsema abivajajate eest nt töötu abiraha ja pension
    • Reguleeris põllumajandust, kehtestedes tootmispiirangud. Selle tulemusena hakkasid põllusaaduste hinnad taas kasvama
    • Kehtestati riigi kontroll panganduse üle, lubades tegutseda vaid elujõulistel pankadel
    •  aastatel hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kuid järelnähud jäid veel kauaks
    • Keinsianism
    •  teooria, mis seisnes selles, et majanduskasvu 
    • saavutamise nimel võib riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukat inflatsiooni
    • J.M. Keynes
    •  Inglise majandusteadlase
    • Isolatsionism
    • USA poliitika, mis tähendas, et riik püüdis ennast muus maailmas toimuvast eemal hoida
    • Suurbritannia sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Inglismaa sisepoliitika
    •  1918. aasta 
    • valimisreformiga suurenes valijaskonna arv kolmekordselt, uutest valijatest enamus oli töölisklassist, kelle abil tugevnes 
    • Tööpartei e. Leiboristide
    • positsioon. 1923. aasta valimiste tulemustel moodustasid leiboristid esmakordselt pahempoolse 
    • valitsuse. Kuid järgmistel valimistel võidutsesid taas konservatiivid. 
    • Inglismaa poliitiline olukord oli küllaltki stabiilne ja see aitas tal majanduskriisist paremini üle saada kui teistel riikidel. 
    • Inglismaa välispoliitika
    •  Inglismaa oli sunnitud tegelema aina rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Esimesena 
    • suutis end Inglismaa võimu alt vabastada Iirimaa. 1937. aastal lõppes Iirimaa ja Inglismaa vaheline vaenutegevus 
    • kompromissiga:Põhja­Iirimaa 6 krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaast saavutas sõltumatuse, 1937. aastal 
    • mis muutis senised 
    • Inglismaa
    • majandus
    •  poliitiliselt stabiilne olukord aitas Inglismaal majanduskriisi mõjudega paremini hakkama saada. Naelsterlingi 
    • devalveerimine aitas säilitada Inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremii kui teised riigid ja 
    • seetõttu suutis oma positsioone maailmamajandused tugevdada
    • Dominioon
    • Briri) Rahvaste Ühendusse kuuluv suverääne riik, Suurbritannia endine koliniaalvaldus
    • Prantsusmaa sise- ja välispoliitika, majandus, riigivalitsemine- Prantsusmaa majandus
    •  Sõja 
    • tulemusena liitis Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad ning see andis majandusele tugeva tõuke. Suured 
    • investeeringud läksid sõjas purustatud alade ülesehitamisele, seetõttu elavnes ka majandus ning Prantsusmaa tuli majanduskriisist 
    • kergemini välja sammuti oli Prantsusmaa areng kiirem kui Inglismaa oma.Prantsusmaa kujunes tugevaks tööstusriigiks. 
    • Prantsuse sisepoliitika ja riigivalitsemine
    •  Poliitika ei olnud stabiilne, kuna seal ei tekkinud stabiilseid parteisid. See 
    • tõi kaasa valitsuse kiire vahetumise (41 valitsust 20 aasta jooksul). See tekitas rahvas pettumust, mis muutus tugevamaks 
    • majanduskriisi ajal. Hakkasid levima äärmusliikumiste ideolaagiad, mis lubas inimestele paremat elu. Äärmuslaste võimuletuleku 
    • takistamiseks sõlmisid Prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ning 1934. aastal esitasid nad Rahvarinde idee. 
    • Prantsuse
    • välispoliitika
    • ­  Aktiivne Kesk­ja Ida­Euroopas. Tal puudusid oma plaanide täide viimiseks piisavad majanduslikud ja sõjalised 
    • jõud. 1930. aastatel hakkas Prantsusmaa NSV Liiduga koostööd otsima, lootes luua vastukaalu Sakasmaale. 
    • Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa näitel
    • Diktatuuride tekke põhjused
    • Demokraatia kriis
    • Fašistid
    • Natsionaalsotsialistid
    • Kommunistid
    • Nende eesmärgid, iseloomustus)
    • Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur, nende tunnused
    • Miks mõnedes riikides jäi demokraatia püsima?
    • Sest töölisliikumine polnud äärmuslik, traditsioonide tõttu, 
    • kommunistide vastasus. (Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Rootsi, Soome)
    • Fašistide võimuletulek
    • Mussonini
    • duce
    • natsionaalsotsialistid, nende võimuletulek 1933
    • Hitler
    • NSDAP
    • Führer
    • Mein Kampf”
    • Propaganda
    • Natside reformid
    • Gestapo
    • Kommunistlik diktatuur Venemaal
    • NSVL loomine
    • a kevadest alates kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteid peale kommunistliku olid 
    • keelatud. Kommunistide võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile välja 
    • Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja Taga­Kaukaasia Nõukogude 
    • Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik. 1922.aastal ühendati need Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kus ametlikult olid 
    • kõik liiduvabariigid võrdsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas. 
    • Põhiseaduse kohaselt kuulus kõrgeim võim kommunistlikule parteile
    • Kommunistide reformid
    • NEP
    • Olulist osa majanduse stabiliseerimisel etendas rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus 
    • ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest, nagu näiteks suurtööstus, jäi riigi kontrolli alla. Uue 
    • majanduspoliitika tingimustes hakkas Venemaa majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine 
    • lahendus ja esimesel võimalus tuli see likvideerida
    • Lenini surm 1924
    • Lenin suri pika põdemise järel ning soovitas enda järglaseks Lev Trotskit
    • Võimuvõitlus
    • Peale Lenin surma pidi saama järglaseks Lev Trotski, kuid järgnenud võimuvõitluses ei suutnud Trotski end 
    • maksma panna. Esile tõusis J. Stalin. Konkurendid alahindasid Stalinit, see võimaldas tal neid üksteise vastu  välja mängida. 
    • Liitudes ühe või teise võitleva tiivaga, tõrjus Stalin tugevamad konkurendid eemale ning pöördus seniste liitlaste vastu. 
    • Stalini ainuvõim
    • a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada. See­eest 
    • tegi karjääri Stalini truu toetaja V. Molotov, kes oli aastatel 1930­1941 Nõukogude Liidu valitsusjuht. 1929.a saadeti Trotski 
    • Nõukogude Liidust välja ning Stalin oli saanud ainuvõimu
    • Isikukultus
    • Stalin kuulutati maailmarahva „juhiks ja õpetajaks”, kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid. 
    • Stalini tähtsuse suurendamiseks kirjutati ümber kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid, nii muudeti Stali Lenini „lähimaks” 
    • kaas tööliseks
    • Propaganda
    • Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat, talle ustavaks üritati kasvatada ka noorsugu. 
    • Kommunistlikes noorteorganistasioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama
    • NEPi lõpp
    • Stalini võimuletulek tähendas NEP­i lõppu. Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin 
    • likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. 
    • Industrialiseerimine
    • eelisarendamine. Loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest, majandus 
    • allutati rangele tsentraalsele juhtimisele
    • Viisaastakud
    • Nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest
    • Sundkollektiviseerimine
    • sunniviisiline saatmine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk 
    • kolhoosidesse
    • 1933 nälg
    • Tänu sellele, et Stalin hakkas tarvitama vägivalda talupoegade vastu ja konfiskeerima nende viljatagavarad, 
    • puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest
    • Kolhoos
    • talumajapidamiste ühismajand
    • Suur terror
    • vägivallakampaania, mis oli algul talupoegade või monarhistide vastu, kuid päras asus Stalin kõrvaldama 
    • komparteid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Tihti langesid terrori ohvriks samad inimesed, kes olid 
    • aidanud Stalinil terroriaparaati üles ehitada ja osalenud ise innukalt repressioonides ja mõrvades
    • GULAG
    • ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem
    • Kuidas kommunistid võimu kindlustasid?
    • Läänemeremaad
    • Rootsi, Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu ajaloo, majanduse sisepoliitika, välispoliitika
    • võrdlemine
    •  Rootsi suhtus uutesse riikidesse ettevaatlikult (heatahtlikult), Rootsi masinad ja tööriistad, tikud said kuulsaks, 
    • toetust kogusid sotsiaaldemokraadid ja Rootsi jäi demokraatlikuks. Soome pidas lühikese verise kodusõja, 1919.a Soome Vabariigi 
    • loomine, kandis nime Skandinaavia riik, Lapua liikumine­rahvuslik­parempoole liikumine millega suruti Soomes kommunistid 
    • poliitikast kõrvale. Poola­ enne sõda Poolat polnud aga rahvas teadis Poolat  kui suurriiki, Poola riigijuht J. Pilsudski okupeeris 
    •  Vilniuse ja selle ümbruse, 1926 tegi ta riigipöörde, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonirežiimi. Eesti­ 
    • majanduskriis, millele järgnes majanduslik edu, 1924.a 1 dets. kommunistide mässukatse hirmutas rahvast ja tekitas kartuse NSVL 
    • osaks saamine, vapsid tekitasid põhiseaduse kriisi, 1934a riigikogu „vaikiv ajastu”, järgnes Pätsi aeg. Läti­ peaministriks sai K. 
    • Ulmanis kes järgis Pätsi riigipööret mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. Leedu 1920. Vasak­tsentristlik valitsus, 
    • parempoolsed tegid riigipöörde, võimule tuli Antanas Smetona, pingelised suhted Poola ja Saksamaaga
    • Diktatuuri kehtestamine
    • K.Päts
    • Eesti riigivanem
    • Vapsid
    • vabadussõjalased Eestis
    • Vaikiv ajastu
    • erakonnad keelatud autoritaarnerežiim
    • Lapua liikumine
    • rahvuslik­parempoolne liikumine Soomes
    • K. Ulmanis
    • Läti peaminister
    • A.Smetona
    • Leedu president
    • Vilniuse probleem
    • Vilnius okupeeriti Poola poolt
    • Eluolu ja kultuur 1920.-1930. aastatel
    • Sõjajärgsed meeleolud, nende avaldumine kultuuris
    • sõjaspettumus, kergemeelsus, kunst muutus süngeks ja 
    • hakkasid levima filmid ja mood
    • aastad ja kommete liberaliseerumine
    • Mood Chanel
    • naised hakkasid kandma õlgu, käsivarsi paljastavaid kleite ning kleidi serv kerkis põlvedeni, mood oli frivoolne, 
    • Coco Chanel noor prantslanna kes moemaailmas läbi lõi
    • Chaplin
    • maailmakuulsaks saanud koomik
    • Ford T
    • fordi mudel, mis sai kättesaadavaks keskmise sissetulekuga perele euroopas
    • Džass
    • muusikastiil
    • Raadio
    • uus massiteabevahend
    • Dadaism
    • euroopas levis kunstivool, mis pilkas nii konservatiivset kodanlust ja originaalitsevaid kunstnike
    • Sürrealism
    • rahulolematuse avaldamise viis kunsti kaudu
    • Dali
    • kuulsam sürrealist
    • Eksistentsialism
    • maailmataju: inimese heidetud olek arusaamatus ja võõras maailmas
    • Totalitarism ja rassism kultuurelu mõjutajatena
    • kunst kirjandus sotsialistlik realism
    • Sotsialistlik realism
    • Olulisemad teaduse saavutused, nende mõju igapäevaelule
    • heli filmile ja värv, elekter oli varsti igas kodus, 
    • üle atlandi ookeani hakkas toimima lennuliiklus, tsellofaan, nailon
    • Naise roll
    • naiste õigused ja piirangud laienesid tunduvalt

    Kommentaarid (6)

    saanabi profiilipilt
    saanabi: jei, täpselt see, mida mul vaja läks,

    kokkuvõtlik...
    14:05 21-11-2010
    mannuke105 profiilipilt
    mannuke105: poolik väheke, aga muidu normaalne
    19:46 13-11-2011
    avv23 profiilipilt
    avv23: okei. kasutatav
    18:07 05-12-2009


    Sarnased materjalid

    5
    doc
    Maailm kahe ilmasõja vahel
    5
    docx
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    22
    docx
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    7
    pdf
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    4
    docx
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    4
    doc
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    2
    docx
    Maailm kahe maailmasõja vahel
    9
    docx
    Maailm kahe maailmasõja vahel





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !