Maailm kahe maailmasõja vahel (7)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
 
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920).
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL
 
            Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud.
            Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versaillesrahuleping , mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles’ lossi peeglisaalis.
            Versailles’ rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile , Leedule, Poolale ja Tšehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse.
            Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid omaenda huvidest.
            1919. a. kevadel loodi konverentsil Balti komisjon , mis pidi välja töötama liitlasriikide ühtse poliitika Baltimaade suhtes. See komisjon käsitles Baltimaid kui tulevase mittebolševistliku Venemaa autonoomseid osi. Saksamaa pidi loobuma igasugustest pretensioonidest neile territooriumidele, mis asetsesid põhja pool sõjaeelset Saksa-Vene piiri. Nende territooriumide edaspidine saatus jäeti lahtiseks. Erandina pidi Saksamaa tunnustama Poola täielikku sõltumatust.
            Pariisi rahukonverents kestis vaheaegadega kuni 21. I 1920.a. Versailles’ rahuga analoogilised lepingud sõlmiti ka Saksamaa liitlaste Austria, Bulgaaria , Ungari ja Türgiga. Kõigi lepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama.
RAHVASTELIIT   tegutses ajavahemikus 1920-1946 ning oli loodud Pariisi rahukonverentsil. Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Šveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus.
             Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson . Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks. Ladina-Ameerika riikidest liitusid Rahvasteliiduga vähesed, Aasias ja Aafrikas olid siis vaid mõned iseseisvad riigid.  Rahvasteliit jäi peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks ja neistki polnud mitte kõik riigid kogu aeg selle liikmed. Saksamaa astus liikmeks 1926. a. ja lahkus sealt 1933. a. Samal aastal lahkus ka Jaapan. Itaalia astus liidust välja 1937. a. ja NSV Liit, kes oli vastu võetud 1934. a., heideti välja 1939. a.
            Rahvusvahelise elu üks sõlmprobleeme 1920. aastatel oli Saksamaa reparatsioonide küsimus,. sest nende lõpliku suuruse suhtes võitjad Pariisis üksmeelt ei saavutanudki. Eriti järjekindlalt nõudis Saksamaalt üle jõu käivaid makseid Prantsusmaa. Selleks okupeeris ta 1923. a. Ruhri kivisöebasseini. Saksamaal tekkis väga raske majanduslik olukord ja sisepoliitiline kriis. Teised suurriigid kartsid, et Saksamaal võib taas puhkeda revolutsioon . Reparatsioonide reguleerimine läks nüüd ameeriklaste kätte, sest enamik reparatsioonidest ei läinud Prantsus - ja Inglismaale , vaid USA-le nende riikide sõjavõlgade katteks. Koostati kava, mille kohaselt reparatsioonimakse kergendati ja nende tähtaegu pikendati.
            Järk-järgult pehmenesid ka riikide poliitilised suhted Saksamaaga. 1925. a. lõpul toimus Locarno konverents , kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ja Saksamaa. See oli esimene rahvusvaheline konverents pärast Esimest maailmasõda, kus Saksamaa osales kui võrdne teistega. Sõlmitud kokkulepetest oli tähtsaim nn. Reini tagatispakt, milles Prantsusmaa ja Belgia ühelt poolt ning Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise Versailles’ rahulepingus kehtestatud riigipiiri puutumatuna. Reini jõe vasaku kalda 50 km laiune maariba kuulutati demilitariseeritud tsooniks.
            Locarno konverentsil kinnitati üksmeelselt, et on saabunud leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Et maailmasõda oli vaid juhuslike vigade tulemus, kuid nüüd on leitud tõhusaid vahendeid tüliküsimuste lahendamiseks ja taoline õnnetus ei kordu enam kunagi.
            Briand- Kelloggi pakti allakirjutamine 27. VIII 1928. a. oli vaid nende lootuste kulminatsiooniks. Nimetuse sai pakt Prantsuse välisministri A. Briandi ja USA välisministri F. Kelloggi nime järgi. Paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusvahelise poliitika vahendist ja lahendama kõiki konflikte ainult rahumeelsete vahenditega. Alla kirjutasid 15 riiki, hiljem veel 48 maad.
Mõiste: reparatsioon = sõja võitjale tekitatud kahju hüvitamine kaotaja poolt
 
 
 
1.      WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL
 
MAJANDUSRASKUSED JA SISEPOLIITILINE KRIIS. 3. XI 1918. a. Kielis puhkenud sõjalaevastiku madruste ülestõusu järel algasid rahutused üle kogu maa. Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon , mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks  organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert.
            Saksamaa pahempoolsete sotsiaaldemokraatide liider K. Liebknecht oli novembrirevolutsiooni päevil üritanud välja kuulutada sotsialistlikku vabariiki. Nüüd moodustati selle ühenduse põhjal Saksamaa Kommunistlik Partei. Uuel katsel võimu haarata 1919. a. jaanuaris tapeti kompartei tollased liidrid , kuid kommunistide mõju jäi endiselt tugevaks .
            1919. a. aprillis õnnestus kommunistide võimuhaaramine Baieris, kus rakendati ulatuslikult punast terrorit. Valitsusväed suutsid nn. “ Baieri vabariigi” likvideerida , kuid 1920.aastate algul kujunes SKP oma mõjukuselt tugevamaks komparteiks läänemaailmas.
            1923. a. kujunes Weimari vabariigis raske olukord. Et Saksamaa ei suutnud tasuda reparatsioone, millest oluline osa anti üle kivisöena, okupeeris Prantsusmaa Ruhrimaa, et võtta seda jõuga. Sakslased võtsid kasutusele passiivse vastupanu - lõpetasid söe tootmise. Majanduselu seiskus, inflatsioon omandas enneolematud mõõtmed. Olukord oli muutunud kriitiliseks. Kommunistid üritasid taas võimu haarata.
            Weimari vabariigiga polnud rahul ka kõrgemad sõjaväelased, kuna novembrirevolutsioon oli röövinud võitlusvõime saksa armeelt. Samal ajal kardeti veelgi enam sõjavangist tagasipöörduvate sõdurite revolutsioneerumist. Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler .
------------------------------------------------------------------------------------------------
ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg, soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse  aga ebaõnnestusid ning 1913. a-ni elas Hitler Viinis, teenides elatist joonistamisega. Juba siis oli ta suur poliitikahuviline ning sel perioodil sai temast ka veendunud antisemiit. 1913. a. siirdus Hitler Saksamaale. Maailmasõda tervitas ta suure vaimustusega, astudes vabatahtlikuna keiserliku Saksamaa sõjaväkke. Enamiku ajast, algul sõdurina, hiljem kapralina, täitis ta käskjala kohuseid. Saanud mitmel korral haavata , oli ta sõja lõpul üle elanud gaasimürgituse, mistõttu kaotas mõneks ajaks nägemise. Hitlerit autasustati sõja ajal esimese ja teise klassi raudristiga.
5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal -ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast , kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute.
            12. IX 1919. a. ilmus selle partei koosolekule ka Hitler. Ta võttis sõna ja võitis kohe tollal paarisajalise partei juhtkonna poolehoiu ning arvati juhatuse liikmeks. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega.
            1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA oli  NSDAP tähtsamaid tugesid võimuvõitluses ning tema peaülesandeks oli terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm.  
            1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja “Völkischer Beobachter” toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele.
            8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret. Selleks vangistati ühes suures õllelokaalis poliitilisel koosolekul kõnet pidav Baieri valitsusjuht G. von Kahr . Samas kuulutas Hitler ka Berliinis asuva keskvalitsuse ja presidendi võimult eemaldatuks ning nimetas enda uueks valitsusjuhiks. Kindral E. Ludendorffi (oli edukas armeekindral idarindel maailmasõja päevil) aga sõjaministriks, lootes sel moel armee toetusele. Ent armee jäi Weimari vabariigile truuks ja nn. õllekeldriputš suruti järgmisel päeval maha. Hitler mõisteti aastaks vangi, kuid ta vabanes juba 9 kuu pärast. Vanglas valmis tal raamat “Mein Kampf ”(“Minu võitlus”), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi.
            1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju.
 
 
 
3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL
 
VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid.
            Ühendriikide panus Saksamaa purustamisse oli minimaalne ning nende endi kaotused väikesed. Kuid varustades oma toodanguga sõdivaid Antandi  maid, kasvas USA tööstustoodang viiendiku võrra ning muutus ka rahanduslik seisund. Enne Esimest maailmasõda olid Ühendriigid võlgu Euroopa riikidele, kuid nüüd tasuti tarnitud toodanguga kõik võlad ja võlgnikuks jäid omakorda Euroopa riigid. Just sõda andis Ühendriikidele majandusliku võimsuse. Olles teistest majanduslikult üle, tahtsid Ühendriigid senisest rohkem kaasa rääkida ka maailmapoliitikas.
            8. I 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. “14 punktis” põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu.  Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle tulemusena polnud Pariisis sõlmitud rahulepingud ei õiglased ega demokraatlikud.
            Wilsoni saavutus – Rahvasteliit - ei leidnud heakskiitu ka Ühendriikides. Põhikirja 16. artikkel kohustas Rahvasteliidu liikmeid ühiselt agressiooni vastu välja astuma . Ameeriklased polnud aga nõus oma poegi saatma Euroopasse või Aasiasse surma. Wilsoni vastased koondusid Vabariikliku Partei ja Senati ümber, kus vabariiklastel oli enamus. Wilson tegi pikki ringsõite mööda Ameerikat, esines kõnedega ja selgitas oma poliitikat. Kuid see kangelaslik jõupingutus jäi vanale mehele asjatuks ettevõtmiseks, sest Ameerika Kongress ei ratifitseerinud Versailles’ rahulepingut. Nii ei saanud Ühendriikidest kunagi Rahvasteliidu liiget. Wilsonit tabas aga 1919. a. sügisel halvatus ning ta suri.
            1920. a. presidendivalimised võitis Vabariiklik Partei ning järgmised 12 aastat juhtisid  Ühendriike vabariiklastest presidendid . Nende käsitluses kujunes välja isolatsionistlik välispoliitika, mis tähendas, et USA eitas selliseid poliitilisi liite Euroopa riikidega, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast täielikult end siiski ei isoleeritud. Seda teostati eeskätt majanduse kaudu. Euroopa majandussuhete süsteem oli läinud Ameerika kontrolli alla, kuna Saksamaa reparatsioonide küsimus oli antud nende korraldada. Teiseks olid Ühendriigid huvitatud Aasia turust ja kogu tähelepanu kaldus nüüd sinna.
SISEPOLIITIKA . Ka sisepoliitikas eemaldusid vabariiklased Wilsoni põhimõtetest, kes pidas vajalikuks riigivõimu sekkumist ühiskonnaelu probleemidesse. Vabariiklased olid põhimõtteliselt selle vastased.
            1922. a. ilmus tollase kaubandusministri (hiljem president) H. Hooveri traktaat “Ameerika individualism ,” kus leidsid kõige selgemalt kajastamist Ühendriikide erijooned võrreldes teiste riikidega. Nimelt on Ameerikas igal indiviidil võimalus ühiskonnas  omandada selline koht, mida võimaldab talle tema intellekt , iseloom, võimed ja auahnus. Ameerika on selle traktaadi põhjal võrdsete võimaluste maa. Selles ongi Ameerika individualismi üleolek kogu maailmast. Selle individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine, mis tähendab juba sotsialismi. See aga on maailma kõigi viletsuste allikas.
            Esialgu tagas selline poliitika ka edu. Majandus liikus tõusuteed ja seda ajajärku on Ühendriikide ajaloos tähistatud sõnaga “õitseng” - “Prsosperity.”
 
 
 
3. SUURBRITANNIA
 
SISEPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel sai Inglismaast üks Euroopa eeskujulikuma demokraatliku mõttelaadiga riike. Juba 1918. a. laiendati siin valimisõigusi - meestele üldine valimisõigus alates 21 eluaastast ilma varandusliku tsensuseta, naistele 30 eluaastast alates. Valimisõiguslike kodanike hulk kasvas selle reformi tagajärjel 8,7 miljonilt 21,4 miljonini. 1900.-1906. aastail välja kujunenud Briti Tööerakonna (tekkis kutseühingute pinnal) poolt hääletas nüüd kuus korda rohkem valijaid kui enne sõda. Edaspidi kasvas selle partei valijaskond veelgi. 1924. a., kui Inglismaal esmakordselt kujundas valitsuse Tööerakond, oli see pöördeliseks sammuks mitte ainult Inglise, vaid ka maailma töölisliikumise ajaloos. Sellest ajast peale on sotsiaaldemokraatlikud valitsused Läänemaailmas tavapärased. Inglismaal samastus tollal Tööerakond bolševikega ning revolutsioonihirm oli kõikjal üldine. Kuid revolutsiooni ei toimunud ja oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid tööerakondlased konstitutsioonilisi vahendeid.
MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi ning Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus , samuti tekstiilitööstus. Seetõttu oli tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti  vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini.
            1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust.
VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja- Iirimaa Ühendatud Kuningriik .
            1931 . a. võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi (põhikiri, seadus), mis tähendas, et dominioonid said nüüd sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks ja Suurbritanniaga võrdseks. Westminsteri statuudiga pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele.
            Esimese maailmasõja tulemusena langes Inglismaa Euroopa konkurent Saksamaa võistlusest välja, kuid uue konkurendi - Ameerika Ühendriikidega  polnud saareriigil jõudu enam võistelda. 1922. a. toimunud Washingtoni konverentsil nõustus Suurbritannia sellega, et edaspidi on tema ja USA sõjalaevastikud võrdsed. 1930. aastatel olid Inglismaa positsioonid rahvusvahelisel areenil veelgi nõrgenenud, mis määras paljus ära ka tema Saksamaa poliitika.
 
 
 
5. IIRIMAA
 
VÕITLUS ISESEISVUSE EEST. Kui 1916. a. Lihavõtte ülestõusu ei olnud valdav osa iirlasi heaks kiitnud, siis inglaste julmus ülestõusnute karistamisel muutis iirlaste suhtumist. Iseseisvuse ja vabariigi idee võitis üha enam poolehoidjaid. 1918. a. toimus üle saare sadu poliitilisi demonstratsioone
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Maailm kahe maailmasõja vahel #1 Maailm kahe maailmasõja vahel #2 Maailm kahe maailmasõja vahel #3 Maailm kahe maailmasõja vahel #4 Maailm kahe maailmasõja vahel #5 Maailm kahe maailmasõja vahel #6 Maailm kahe maailmasõja vahel #7 Maailm kahe maailmasõja vahel #8 Maailm kahe maailmasõja vahel #9 Maailm kahe maailmasõja vahel #10 Maailm kahe maailmasõja vahel #11 Maailm kahe maailmasõja vahel #12 Maailm kahe maailmasõja vahel #13 Maailm kahe maailmasõja vahel #14 Maailm kahe maailmasõja vahel #15 Maailm kahe maailmasõja vahel #16 Maailm kahe maailmasõja vahel #17 Maailm kahe maailmasõja vahel #18 Maailm kahe maailmasõja vahel #19 Maailm kahe maailmasõja vahel #20 Maailm kahe maailmasõja vahel #21 Maailm kahe maailmasõja vahel #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 261 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 0Dejavu0 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
  • PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920)
  • RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL
  • Mõiste: reparatsioon
  • I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
  • Kampf
  • AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL
  • Ameerika
  • SUURBRITANNIA
  • IIRIMAA
  • Inglise-Iiri
  • PRANTSUSMAA
  • ITAALIA
  • Rahvuslikuks Fašistlikuks Parteiks
  • Korporatsioonid
  • Etioopia
  • ROOTSI
  • SOOME
  • nepp
  • LADINA-AMEERIKA, AASIA JA AAFRIKA
  • SAJANDI ESIMESEL POOLEL
  • LADINA-AMEERIKA
  • AASIA
  • Gandhi
  • Chang Kaishek
  • LÄHIS- JA KESK-IDA
  • AAFRIKA
  • Suurbritannial
  • ÜHENDRIIGID 20. AASTATEL
  • musta neljapäeva”
  • Fr. D. Roosevelti
  • SAKSAMAA 1930. AASTAIL
  • HITLERI TEE VÕIMULE
  • Himmlerit
  • Alfred Rosenbergi
  • Rudolf Hessi
  • Nürnbergi seadused

Teemad

  • PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920)
  • I 1919. a
  • Versailles’ rahuleping
  • VI 1919. a
  • Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõiglased, sest
  • võitjad riigid ei lähtunud lepingute koostamisel mitte õiglase maailmakorralduse, vaid
  • omaenda huvidest
  • Balti komisjon
  • Rahvasteliidu põhikiri
  • 1946
  • Prantsusmaa
  • sõja ja rahu
  • küsimustega
  • W. Wilson
  • reparatsioonide
  • küsimus
  • a
  • Locarno konverents
  • Reini tagatispakt
  • demilitariseeritud
  • tsooniks
  • VIII 1928. a
  • WEIMARI VABARIIK SAKSAMAAL 1920. AASTATEL
  • XI 1918. a
  • parlamentaarse
  • riigikorra
  • Riigipäev
  • Fr. Ebert
  • Adolf Hitler
  • ADOLF HITLER (20. IV 1889 - 30 . IV 1945), kes oli Austria-Ungari tolliametniku poeg
  • soovis nooruses saada kunstnikuks. Sisseastumiseksamid Viini Kunstiakadeemiasse aga
  • ebaõnnestusid ning 1913. a-ni elas Hitler Viinis, teenides elatist joonistamisega. Juba siis oli
  • 1913. a
  • siirdus Hitler Saksamaale. Maailmasõda tervitas ta suure vaimustusega, astudes
  • vabatahtlikuna keiserliku Saksamaa sõjaväkke. Enamiku ajast, algul sõdurina, hiljem
  • kapralina, täitis ta käskjala kohuseid. Saanud mitmel korral haavata, oli ta sõja lõpul üle
  • elanud gaasimürgituse, mistõttu kaotas mõneks ajaks nägemise. Hitlerit autasustati sõja ajal
  • esimese ja teise klassi raudristiga
  • I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
  • Führer
  • SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm
  • Ernst Röhm
  • Alfred Rosenberg
  • Münchenis riigipööret
  • Mein
  • AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL
  • 14
  • punktis
  • isolatsionistlik
  • välispoliitika
  • H. Hooveri traktaat
  • individualism,”
  • SUURBRITANNIA
  • Briti Tööerakonna
  • a., kui Inglismaal esmakordselt kujundas valitsuse Tööerakond
  • oli see pöördeliseks sammuks mitte ainult Inglise, vaid ka maailma töölisliikumise
  • Sellest ajast peale on sotsiaaldemokraatlikud valitsused Läänemaailmas
  • tavapärased
  • Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku
  • nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik
  • a
  • Westminsteri statuudi
  • Washingtoni konverentsil
  • IIRIMAA
  • I 1919. a. välja Iiri Vabariik
  • E. De Valera
  • Iiri Vabariiklik Armee
  • XII 1921. a
  • kompromisskokkuleppele
  • unionistideks või lojalistideks
  • a. vastuvõetud uue põhiseaduse järgi sai riigi nimeks Iirimaa (Eire) ja selle
  • riigipeaks valiti nüüd president
  • PRANTSUSMAA
  • Idapakti
  • ITAALIA
  • diktatuur
  • Benito Mussolini
  • fascio”
  • duce’ks
  • marss Rooma
  • 1936. a
  • ROOTSI
  • industriaal-agraarmaaks
  • Volvo
  • koorelahutajatel
  • L. M. Ericssoni
  • Wallenbergide perekond
  • parlamentaarne
  • Riksdag
  • liberaalide valitsus koos
  • sotsiaaldemokraatidega
  • IX 1905. a
  • Ahvenamaa
  • sotsiaaldemokraadid läbi taas olulisi reforme
  • SOOME
  • Eduskund
  • XII 1917.a
  • kodusõda
  • C. G. Mannerheim
  • X 1920 Tartus
  • CARL GUSTAV MANNERHEIM (1867-1951). Oli Soome sõjaväelane ja riigimees. Olnud
  • tsaariarmees ratsaväelane, pöördus ta 1917. a-il kindralleitnandina tagasi kodumaale. 1918
  • a. oli jaanuarist kuni maini Soome armee ülemjuhataja, kuid lahkus siis ametist protestiks
  • valitsuse liigse Saksa-suunalisuse pärast. 1918. a. detsembrist kuni 1919. a. juulini oli Soome
  • riigihoidja (riigipea), parandades suhteid Antandiga. 1931. a. alates oli Soome
  • kaitsenõukogu esimees, Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja
  • 1944) ajal. 1942. a-st marssal. Soome president 1944-1946
  • Lapua liikumine
  • neutraliteedipoliitika
  • NSV LIIT
  • uus majanduspoliitika
  • Jossif Stalini
  • Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit moodustati 30. XII 1922. a
  • välispoliitika
  • dualism
  • Komitern
  • Genova
  • IV
  • Rapallos
  • konverteeritava rubla
  • kulaku kui klassi likvideerimine
  • Kuid 1937. a. algasid repressioonid, mil tapeti parimad sõjateoreetikud
  • väejuhid ja põhiline osa ohvitserkonnast
  • LADINA-AMEERIKA, AASIA JA AAFRIKA
  • SAJANDI ESIMESEL POOLEL
  • Mahatma
  • Türgi impeeriumi kokkuvarisemine
  • Atatürk
  • vallutusperiood
  • kokkulepped
  • okupatsiooniperiood
  • Prantsuse
  • Saksamaa
  • Portugali
  • Belgial
  • Itaalia
  • Hispaania
  • panafrikanism
  • garveism
  • ÜLEMAAILMNE MAJANDUSKRIIS JA AMEERIKA
  • X
  • a
  • Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil
  • John M. Keynes
  • emissiooni
  • neutraliteediseaduse
  • SAKSAMAA 1930. AASTAIL
  • I 1933
  • II 1933
  • pikkade nugade
  • ööl
  • Heinrich
  • Joseph Goebbelsit
  • Hermann Göringit
  • SS-st kõikvõimas organisatsioon, mis
  • kontrollis kogu riigi-ja parteiaparaati ning oli natsliku terrori peamine elluviija
  • Gestapo

Kommentaarid (7)

Palerina profiilipilt
Palerina: Tõesti väga hea töö! Põhjalik ja kokkuvõtlik. Aitas mind väga palju!
10:37 04-12-2011
bad123 profiilipilt
Eelika Viies: väga kokkuvõtlik ja põhjalik materjal .
14:33 03-10-2010
elari profiilipilt
elari: ka mulle meeldis see väga!
01:43 02-11-2010


Sarnased materjalid

89
doc
Ajalugu
9
docx
Maailm kahe maailmasõja vahel
9
docx
Pariisi rahukonverents ja rahvusvahelised suhted 1920 aastail
5
docx
Maailm kahe maailmasõja vahel
7
pdf
Maailm kahe maailmasõja vahel
5
odt
Maailm II maaimasõja vahel
30
docx
Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel
52
docx
Lääne-Euroopa Suurriigid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !