Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Maailm kahe maailmasõja vahel (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ja kus see alguse sai?
Vasakule Paremale
Maailm kahe maailmasõja vahel #1 Maailm kahe maailmasõja vahel #2 Maailm kahe maailmasõja vahel #3 Maailm kahe maailmasõja vahel #4 Maailm kahe maailmasõja vahel #5 Maailm kahe maailmasõja vahel #6 Maailm kahe maailmasõja vahel #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helluuu26 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern. Kuulutas välja ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele. Eesmärk haarata võim, kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ,,proletariaadi diktatuur." Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks. 1923. relvastatud mäss Bulgaarias ja Poolas ning 1924 Eestis, kuid ebaõnnestusid. Rahvas ei liitunud ja mässukatsed suruti maha. Suured lootused Saksa osas, 1923. Rünnati valitsusasutusi, kuid see summutati. Komiterni katsed läbi kukkunud. Natsionalistlike liikumiste teke- rahvuse kui terviku huvid, orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele. Majandusliku tõusu aastad

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Maailm kahe maailmasõja vahel

Maailm kahe ilmasõja vahel §11-15;17 1. Maailm I ilmasõja järel. Põhjused, miks riigid polnud rahul I maailmasõja tulemustega.- Kuna osad riigid pidid osad oma asustatud alad naabritele loovutama. Saksamaa polnud rahul Versailles' lepingu tingimustega, ja veel pidid loovutama oma aladest naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma senisest territooriumist. Venemaa kaotas ka oma asustatud alasid. Kõige vähem sõjatulemustega jäid rahule Itaalia ja Jaapan, kuna mneid jäeti ilma territoorimuidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. Ei saanud nad kumbki mingit kasu. Reparatsioonid- sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Ehk siis kuna ainsaks võitjaks ostusid Ameerika Ühendriigid, siis peale sõda Euroopa riigid olid võlglased Ühendriikidele.

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Kahe maailmasõja vahel

Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega ­ Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis. Peamisteks põhjusteks olid Demokraatlike traditsioonide nõrkus Poliitiliste erakondade arenematus Vead noorte demokraatiate põhiseadustes ja valimisseadustes Ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga Üliproportsionaalne valimisseadus tõi parlamenti väikese toetusega erakondade esindajad ega võimaldanud luua stabiilset valitsust

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Maailm kahe ilmasõja vahel

Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel · Mõisted: hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919 Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda. Maffia- organiseeritud kuritegevus, Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes ­ Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik ­ venemaast oli saanud vaenlane ­ maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Maailm kahe sõja vahel.

langesid tohutu kiirusega. Miljonid inimesed kaotasid mõne päevaga osa oma varandusest. Ei suutnud laene tagasi maksta => pangandus varises kokku. Pankrottide laine tööstuses => tööta miljonid inimesed. Elanikkonna ostujõud vähenes => vähenes tootmine. Ühendriigid nõudsid Euroopast tagasi sinna antud laenud, kehtestas sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud => kriis viidi Euroopasse ja teistesse maailmajagudesse. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused: · Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta · Vale majandamine. Riigi toetusel võeti palju laene, et kiiresti rikastuda või tarbida. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks => inimesed ei suutnud laene tagasi maksta => panganduse ja kogu rahanduse laostumine. · Valitsuse vead kriisi ajal. Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest, kehtestati kõrged tollimaksud - loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest => kriis

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Julgeoleku Komitee, GESTAPO ­ SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA ­ Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari. Adolf Hitler ­ NSDAPi juht alates 1921. aastast, Saksamaa diktaator, kantsler ja riigipea, füürer, 1923 aastal üritas natsid eesotsas temaga Münchenis võimu haarata, aga ta vahistati ning vangistuses kirjutas ta teose ,,Mein Kampf", Benito Mussolini ­ fasistide juht, peaminister ja diktaator Itaalias, Herbert Hoover ­ 31. Ameerika Ühendriikide president, vabariiklane, tähtsustas vaba ettevõtlust ning ei olnud poolet, et riik osaleks majanduselus, sellise mõtteviisiga tõusis ta üheks rikkamaks meheks USA-s, Franklin Delano Roosevelt ­ 32. Ameerika Ühendriikide president, demokraat, reformikava New Deal välja mõtleja ning ta lubas sellega tuua

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun