mõjusfääri (nt NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e kolmanda maailma riigid (esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid, teine maailm- sotsialistlikud riigid). Kõik riigid kindlat poolt sellises kahepooluselises maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950.- 1960.vahetuseks). Mitteühinemisliikumine oli külma sõja aastatel siiski pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (nt olid selle liikumise liidriteks J.B.Tito Jugoslaaviast, G.A.Nasser Egiptusest jt). Külm sõda Selle all mõisteti NSV Liidu ja idabloki vastasseisu demokraatlike lääneriikidega, mis ei viinud küll otsese sõjalise konfliktini. Külm sõda seisnes vastastikuses propagandas ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises
likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus
· Nikolai Karotamm EKP KK i sekretär (kommunistliku partei juht eestis) · Johannes Vares tegi 1946. Aastal arvatavalt enesetapp · Eduard Päll sai pärast Varese surma Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks · Arnold Veimar Ministrite Nõukogu esimees Muutused haldusjaotustes · Pärast maailmasõda olid Eestis veel maakonnad ja vallad · II maaailmasõda järel eraldati Eestist osa Petserimaad ja Narva jõe tagune ala · 1950 aastatel kaotati ära vallad ja maakonnad · Tekkisid 39 rajooni (loksa, vändra antsla jne) · 1952 aastal tekkis eestisse kolm oblasti (Pärnu, Tallinn ja tartu oblast) Tööstus · Eesmärk oli sõjas kannatada saanud tööstusettevõttete taastamine · Laustati tööstuse eelisarendamist. Suuremat tähelepanu pöörati Kirde-Eestisse · Tekkisid uued linnad: Kohtla-Järve ja Sillamäe (kuna leiti põlevkivi, uraani ja muid
ja luures, vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (nt NATO ja VLO) ning võidurelvastumises. Külma sõja konfliktidele on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrkunud, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes. Külma sõja vastandiks on "kuum sõda"- otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (e pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus. Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. 1.3
0.1 Trumani doktriin.................................................................................................. 5 0.2 Marshalli plaan.....................................................................................................5 0.3 Berliini blokaad....................................................................................................6 0.4 NATO ja VLO moodustamine............................................................................. 6 2. DEMOKRAATLIK MAAILM..................................................................................8 2.1 Demokraatia laienemine.......................................................................................8 2.2 USA......................................................................................................................8 2.3 Suurbritannia........................................................................................................9 2.4 Prantsusmaa.........................
nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 4.Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis; analüüsi külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi; analüüsi rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal; 5.Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine, kahe Saksa riigi vahelised suhted. Iseloomusta kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal; 1949.a mais kuulutati välja SAKSAMAA LIITVABARIIK(SLV) demokraatlik,kapitalistlik,turuajanduslik riik, liidukantsler Konrad Adenauer.
moodustamisest Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsoonis 23. mail 1949 kuni Lääne- ja Ida-Saksamaa ühendamiseni 3. oktoobril 1990. NATO Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. EUROOPA SÖE- JA TERASEÜHENDUS oli riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 1952–1967. 1967–2002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Euroopa Söe- ja Teraseühendus loodi 50 aastaks ja aastast 2002 teda enam ei eksisteeri. Ühendus loodi prantsuse majandustegelase ja poliitiku Jean Monnet' initsiatiivil, kes esitas terase- ja söetööstuste koostöö mõtte 1950. aastal toonasele välisministrile Robert Schumanile. Peagi võeti see idee omaks ka Prantsusmaa naaberriikides ning 1952
o Võim läks Beria kätte, kes hakkas tegema uuendusi kuna sai aru, et riik on majanduslikult kurnatud ja rahvusvaheliselt isoleeritud. o Liiduvabariikidele anti rohkem õiguseid ja hakati pingeid lääneriikidega vähendama. o Beria aga 1953 arreteeriti ja lasti maha, kuna tema uuendused seadsid ohtu kommunismi säilimise. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi tekkimine: o 1888 algas juutide naasmine Palestiinasse. o II ms aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaal võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. o Palestiina oli Suurbritannia mandaatterritoorium. 1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina
Kõik kommentaarid