Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Maailm Esimese Maailmasõja järel (0)

1 Hindamata
Punktid
Maailm Esimese Maailmasõja järel #1 Maailm Esimese Maailmasõja järel #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mirjampihlak Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Maailm Esimese maailmasõja järel

Arutluse teema üldiselt > Maailm peale I MS (muutused, roll USAl, poliitika, majandus, Saksamaa probleem, rahvusvahelised suhted) Kõik need tegurid viisid uue maailmasõja tekkeni: · Peale Esimest maailmasõda muutus USA olukord maailma mastaabis ­ nad osutusid ainsaks selgeks võitjas maailmasõjas, nende territoorium jäi puutumata, inimesi hukkus võrdlemisi vähe ning majandus oli tõusuteel. · Kõige suurem pettumus oli Saksamaal, kes pidas Versailles'i rahulepingut ebaõiglaseks. Rahul polnud ka Venemaa ja Ungari. Saksamaa ja Venemaa sõlmisid 1922. aastal Versailles' vastase koostöölepingu. · Antandi pool võidelnud riigid Jaapan ja Itaalia olid samuti nördinud. Nad jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida nad pidasid enda omadeks. Nad ei saanud justkui mingitki kasu sõjast ­ pigem kahju (Itaalia rasked kaotused sõjas). Sõjajärgne majanduskriis: · Vastupidiselt tavapärasele, ei elavnenud majandus peale

Ajalugu
thumbnail
9
pptx

Maailm esimese maailmasõja järel

Maailm esimese maailmasõja järel Pinged säilivad Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. Ainsaks selgeks võitjaks osutusid Ameerika Ühendriigid, mille territoorium jäi sõjast puutumata. Saksamaal oli pärast maailmasõja lõppu suurim pettumus. Saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega. Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist, mis oli mõistagi ülekohtune. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles' süsteemi vastase koostöölepingu. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik need asjaolud tõukasid maailma uue maailmasõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Seni oli majandus pärast sõda alati elavnenud,Esimese maailmasõja järel see nii polnud. Maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Kõige keerulisemad majandusprobleemid olid Saksamaal. ->rasked reparatsioonid. Algas hüperinflatsioon,raha kaotas v

Ajalugu
thumbnail
7
docx

Maailm maailmasõja järel

KOMMUNISTLIK DIKTATUUR VENEMAAL 1. 1922 aastal ühendati nõukogude sotsalistlikud vabariigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks, kõrgeim võim kuulus kommunistide parteile. 2. Kes olid eriti rahulolematud kommunistide võimuga? Miks just nemad? Talupojad, sest neil oli toiduainete andmise kohustus. 3. Mis aastal hakati ellu viima uut majanduspoliitikat? Kuida seda nimetati? Ieloomusta uut majanduspoliitikat kolme näitega. Aasta 1921 Nimetus NEP Näited: · Toiduainete andmise kohustus asendati kindla suuruse maksega. · Rahareform, mis taastas raha väärtuse. · Kauplemisvabadus ning eraettevõtlus võis tegutseda. 4. Kes ja kuidas sai kompartei juhiks pärast Lenini surma? Jossif Stalin 1. Iseloomusta Stalini isikukultust kolme näitega. 1) Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" 2) Kompartei ajalugu kirjutati tema pärast ümber. 3) Noorsugu üritati kasvatada talle ustavaks.

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Maailm Esimese maailmasõja järel

Maailm Esimese maailmasõja järel – 1920. aastad – õp lk 74 - 79 1. Too välja kolm riiki, keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ning kolm riiki, keda võib pidada kaotajateks. Põhjenda! 2. Milles seisnes 1922. aastal sõlmitud Rapollo lepingu tähtsus? 3. Too välja kolm põhjust, mika tekkis Esimese maailmasõja järgne majanduskriis. 4. Milles väljendus Saksamaa raske majanduslik olukord pärast Esimest maailmasõda ning kuidas see mõjutas teisi Euroopa riike? 5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning

Ajalugu
thumbnail
24
ppt

Slideshow Maailm esimese maailmasõja järel

Maailm Esimese maailmasõja järel Õp Priit Dieves Sõja võitjad ja kaotajad · Võitja: USA · Kaotajad: Saksamaa, Ungari, Nõukogude Venemaa, Itaalia, Jaapan. Mida keegi kaotas? · Saksamaa ja NSV Liidu lähenemine? Sõjajärgne majanduskriis · Pärast sõda ei suutnud Euroopa majandus enam taastuda ja tsiviiloludega kohaneda. Eriti raske oli Saksamaa olukord ränkade reparatsioonimaksete tõttu. Lisaks sellele okupeeriti 1923. aastal Prantsusmaa ja Belgia poolt Ruhri tööstuspiirkond. Nüüd algas Saksamaal hüperinflatsioon. · Miks oli Saksamaa majandus nii oluline? Äärmusliikumised · Kommunistlik liikumine -> Komintern (1919) 01.12.1924? · Fasistlik liikumine -> fasistid (1922) · Natsionalistlik liikumine -> natsionaalsotsialistid (1933) · Miks valisid paljud riigid ,,karmi käe" poliitika? · Mis on nende äärmusliikumiste erinevusteks ja mis sarnasusteks? Uus majanduslik tõus ja poliitika 1

Ajalugu
thumbnail
20
docx

Maailm I maailmasõja järel

Maailm I maailmasõja järel · USA ­ USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit ­ riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 ­ sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 ­ sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern ­ kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 ­ Locarno konverents ­ esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Versailles´ rahuleping 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani ning keskendus peamiselt Pr. ja Ing. Huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles allakirjutamisele. Uued riigid olid vaatleja rollis. Tähtsaim Saksaga sõlmitud V rl, kirjutati alla V lossi peeglisaalis 28.06.1919. Saksa pidi Pr. loovutama Elsassi ja Lotringi, mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele (Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia). Tuli vähendada sõjaväge 100 000 meheni, sõjaväeteenistuskohustust ei tohi kehtestada, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud laevastiku suurusel. Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud e maksta reparatsioone. Ing ja USA leebemad. Et Saksa täidaks tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuulutades selle demilitariseeritud tsooniks. Rl sõlmiti ka Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga. Viimased kaotasid suured territooriumi

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendava

Ajalugu



Lisainfo

Sõjajärgsed pinged ja majanduskriis
Äärmusliikumised.
Komintern.
Uus majanduslik tõus
Rahvusvahelised suhted 1920.aastatel.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun