50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 116 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-07-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rato
Õppematerjali autor
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug,
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri väikest alanemist väliskliima jahenedes. Kui uute hoonete projekteerimisel ei pruugi olla vale
90 aastat tagasi oli teised ehitusmaterjalide kvaliteet ja ehitustehnikat, pole samad nagu praegu. 2. Maamajade kasutus – 45% kogu uuritud maamajade mahust oli aastaringse kasutusega, ega 17% olid perioodilise kasutusega. Piisavalt suur protsent, arvestades, et majadel on umbes 90 aastat, ja mitte iga maja oli renoveeritud õigesti ja vastavalt ehituse normile, mis saab olla rahuldatud turvalise elamiseks. 3. maaelamute sisekliima – näiteks üks olulisest probleemidest, oli seotud sisetemperatuuriga, näiteks uuringu käigus oli määratatud keskmine sisetemperatuur maamajade sees ja tavaliselt temperatuur temperatuur on madalam piirtemperatuuridest, näiteks talvel temperatuur maja sees oli 17,8 kraadi. Nii madalate temperatuuride põhjused saavad olla erinevaid, nagu näiteks suured
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine.
Ühe inimese CO2 tootlus tunnis 15 ppm CO2 sisaldus välisõhus 400 ppm Inimeste arv 26 tk Tunni pikkus 1 h Leida kui suur on ruumi CO2 sisaldus 1 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 550 ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15 ppm-i CO2-te. Ruumis oli 26 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile, kui välisõhu CO2 sisaldus on 400 ppm-i. Valem: CO2 siseõhus = CO2 välisõhus + CO2 inimeste poolt tekitatud Lahendus: Kuna tunni alguses oli CO2 sisaldus 550 ppm, siis see sisaldab juba ka välisõhu CO2-te. Seega tunni lõpus oli CO2 sisaldus klassiruumis järgmine: CO2= 550 + 15 * 26 * 1 = 940 ppm KUNA STANDARDIS ON VÄLJA TOOD AINULT INIMESTE POOLT TEKITATUD CO2 SISALDUS, on tulemus: 940 400 = 540 ppm-i.
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende
kulub hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks, aga samuti elektrienergia ja külma ning sooja vee mõistlikku tarbimist. Mõistlik on elamus juurutada energia, sooja ja külma vee tarbe jälgimiseks kindel süsteem. 90-ndatel alanud energiakandjate hindade olulise muutuse alguses määrasid Eesti ehitusalaspetsialistid koos mitmete välisriikide (Rootsi, Soome, Taani, jt) ekspertide kaasamisega kiiresti ära prioriteetsed abinõud elamute energiasäästuks. Paljude pilootprojektidega on püütud kontrollida nende abinõude 9 tulemuslikkust praktikas. Selleks, et hinnata ettepanekute tegelikku tulemuslikkust, on aga kindlasti vaja kinni pidada ühtsest metoodikast: algolukorra täpne fikseerimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid