Maadeavastajad (0)

Sarnased õppematerjalid

30

odt

Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö

11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest

Geograafia

19

doc

Maadeuurijad

Saare pindala on 7300 km². Saare keskosas on mäed kõrgusega kuni 1096 meetrit, kohati on väikesed liustikud. Valitseb arktiline kliima. Wrangeli saarel elasid teadaolevalt ühed viimased mammutid. Saar avastati 1867. aastal ja nimetati Ferdinand von Wrangelli järgi. Saar kuulub Venemaa Tsuktsi autonoomsesse ringkonda. 6 2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn ­ 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda, kus asub ka ausammas.(EE 5 lk 103) Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. 2.2 Ümbermaailmareisid 2.2

Geograafia

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Juhendaja: Asukoht  Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot)..........................

Geograafia

71

docx

Merekultuur ja etikett

keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on

Merendus

Meedia

Kommentaarid (0)