Maa siseehitus ja laamtektoonika (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

ppt

Maa siseehitus ja laamtektoonika

maavärinad Thingvellir` i Rahvuspar k Islandil ­ kahe laama piiril  Tekib uus ookean Mandrilisel riftialal on vahevöös lahknevad laava-voolud, mis rebivad maakoore osasid eemale. Tarduvast laavast tekib uus ookeaniline maakoor, kaasnevad vulkaanipursked. Selline protsess toimub praegu Ida- Aafrikas.  Laamad põrkuvad JAAPAN ANDID I JAAPANI MERI SAARED NAZCA LAAM LÕUNA-AMEERIKAEURAASIA VAIKSE OOKEAN LAAM LAAM LAAM Ookeaniline Ookeaniline maakoor põrkub maakoor põrkub mandrilise ookeanilise maakoorega maakoorega Laamad põrkuvad, sest vahevöö ainese ringvoolud liiguvad üksteise suunas. Vaata  Põrkumisel toimuvad protsessid 6 5 1 7 2 3

Geograafia

5

docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:

Litosfäär

5

docx

Maa siseehitus - Litosfäär

Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor ­ kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

Geograafia

5

docx

Maa kui süsteem

kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja

Geograafia

8

doc

Litosfäär

laamad. tuum Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus sisetuum tahke kivimid on vedelas olekus. Maa tuum - Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks Joonis 1. Maa siseehitus välistuumaks. Tabel 1. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)

Geograafia

12

rtf

Laamtektoonika

Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 ­ 35 või Avita 2002 lk 68 ­ 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum,

Geograafia

12

docx

LITOSFÄÄR

Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam. Väiksema tihedusega. Saab sukelduda vahevöösse. Ei saa sukelduda. Hävineb ja uueneb. Tekib pidevalt juurde sukeldus- ehk subduktsioonivööndites. 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud,

Geograafia

12

docx

Maateaduste kordamisküsimused

19. Magma teke ja selle liikumine maakoores ning magmakambrite teke? Magma teke ­ kõrgel temperatuuril ja rõhul tekkinud maakoores või vahevöö ülemises osas vedel sulam, peamised koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Liikumine maakoores ­ ehk intrusioon. Magmakeha tungimine ülespoole. Magmakambrite teke ­ kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laama põrkuvad ­ sukelduv laam satub järjest suurema rõhu alla, mineraalid/kivimid hakkavad moonduma vabastades kivimite pooriruumi, see tegur alandab kivimite olulisel määral levimise sulamistemperatuuri ­ kivimid hakkavad sulama, magma tungib ülespoole, magmatilgad koonduvad ja tekivad magmakambrid (nende kohale tekivad vulkaanid). Magma paisub ülessulamisel ja siis tekivad magmatilgad. Magmatilgad hakkavad

Maateadus

Meedia

Kommentaarid (0)