Maa kui süsteem (1)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Maakera kui süsteem

MAAKERA KUI SÜSTEEM Süsteem - elementidest koosnev, omavahel seostes olevate nähtuste kogum. Avatud süsteemi saab nii aine kui energia vabalt siseneda ja lahkuda. Nt järv on avatud süsteem, sest aine (gaasid, vee molekulid, setted ja orgaaniline aine) ning päikeseenergia saavad siseneda ja lahkuda vabalt. Avatud süsteemid ongi loodusele kõige tüüpilisemad. Suletud süsteem on selline, kus saab toimuda energiavahetus, kuid mitte ainevahetus. Täielikult suletud süsteem on isoleeritud süsteem. Dünaamiline süsteem ­ aja jooksul toimuvad muutused. Staatiline süsteem ­ ajas muutumatu süsteem. Süsteemil allsüsteem(id). 1) Lihtne süsteem: 2 allsüsteemi mõjutavad üksteist. 2) Keeruline süsteem: rohkem elemente allsüsteeme Maakera on keeruline süsteem, mis koosneb omavahel tihedalt seotud allsüsteemidest. Maakera allsüsteemideks on maa sfäärid. Eristatakse 3 puhast sfääri: 1) litosfäär L tahke (kivimikest maakoor) pedosfäär muld, mullakest

Geograafia

6

docx

Maa süsteemide vahelised seosed

Maa süsteemide vahelised seosed. 1. Iseloomusta biogeokeemilist aineringet? Ehk ainete ringkäik looduses on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Aineringe on Maa sfääride ja nende osade üks iseloomulikumaid omadusi. Põhiliseks energiaallkikas on päikesekiirgus. 2. Iseloomusta geoloogilist aineringet? Geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks. Selline aineringe toimub veekogudes, mullas ja ökosüsteemides. 4. Mida iseloomustab käive ja mida ta näitab?

Geograafia

9

sxw

Geograafia mõisted.

ekvaator ­ poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks. polaarjoon ­ kujuteldav joon 66,5 laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolkeral, millest edasi pooluse suunas esineb polaarööd ja -päeva. pöörijoon ­ kaugeim paralleel ekvaatorist (23*27'N ja 23*27'S), millel päike kord aastas seniidis. Kiirgusbilanss ­ maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe üldine õhuringlus ­ püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral. õhumass ­ tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühsuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused õhurõhk ­ rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal tsüklon e. Madalrõhuala ­ hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala antitsüklon e. Kõrgrõhuala ­ hiiglaslik õhukeeris, ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala.

Geograafia

5

docx

Geograafia põhimõisted

protsess, mille käigus muld muutub Soe front- Piirkond, kus soojem õhk liigub liigniiskeks ning väheviljakaks külmemale peale Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses Külm front- Piirkond, kus külmem õhk mullas toimuv protsess, mille käigus liigub soojemale alla rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule mulla alaossa. suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus Passaat- Aastaringselt 30 laiuskraadidelt auramine on intensiivne ja mulla ekvaatori suunas puhuvad tuuled läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas, nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi mis neelab soojuskiirgust

Geograafia

8

docx

Maa kui süsteem

Kontrolltöö: Maa kui süsteem. 1. Avatud süsteemiks on näiteks iga elusorganism, sealhulgas inimene kuna tal on ümbritsevaga nii energia- kui ka ainevahetus. Avatud süsteem on näiteks ka loodusliku läbivooluga veekogu, mis saab energiat päikesekiirgusest ja võib seda saada ka sademetest. Energiat annab veekogu ära ainevahetuse käigus: kas väljavoolava või aurustuva veega. 2. Geosfäärid on erineva koostise ja tihedusega kontsentrilised kestad (kihid), millest koosneb Maa - tuum, vahevöö, maakoor, hüdrosfäär, atmosfäär. Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär

Maateadused

7

doc

Geograafia mõisted.

lõunapoolkeraks Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 pl ja 66,5 ll. Polaarjoontest pooluse suunas esineb polaarööd ja ­päeva  Pöörijoon- 23N ja23S. Pöörijooned tähistavad ala, mille vahel on päike seniidis. Põhjapöörijoonel on päike seniidis 23.06, lõunapöörijoonel 22.12 ja ekvaatoril 23.03 ning 23.09 Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemist maakeral vastavalt kõrg- ja madalrõhkkondadele- Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale Õhumass- tohutu suur hulk õhku, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased meteoroloogilised omadused( ekvatoriaalne õhumass-soe ja niiske, polaarne- külm ja kuiv) Õhurõhk- rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal nn rõhk maapinnale

Geograafia

7

odt

Geograafia riigieksami mõisted

polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub põhjalaiusel 66°33'38" ja lõunapolaarjoon lõunalaiusel 66°33'38". Pöörijoon- kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Üldine õhuringlus- suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside liikumine maakeral. (õp. lk. 89). Õhumass- kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal. Õhurõhk- on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon- ehk madalrõhkkond (talv pehme, suvi jahe). Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond (talv pakane, suvi soe). Soe front- selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema

Geograafia

4

pdf

Aineringed

Aineringed: VEERINGE Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võib sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades hakkab jahtuma kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolude mõjul hakkavad pilved Maal liikuma, mis ühinedes üksteisega suurenevad, kuni küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste alad) võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel lumi enamasti kevade saabudes sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedes

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)