Maa kui süsteem (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Maa teke ja areng

MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOGRONOLOOGIA maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem ABSOLUUTNE GEOGRONOLOOGIA väljendab geoloogilise sündmuste aega ja kestvust ja kivimite vanust aastates SUHTELINE GEOGRONOLOOGIA piirdub kivimikihtide tekkimise järjekorra selgitamisega  http://www.abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV JÄTKUSUUTLIK ARENG ühiskonna selline areng, mis rahuldab inimkonna praeguseid vajadusi,

Geograafia

7

doc

Maa teke ja areng

MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud Geoloogi töö sarnaneb mõnes mõttes ajaloolase tööga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate ürikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma üksteise peale kuhjunud kihtidega. Geoloogilise arhiivi loojatel ­ tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on väga erinev käekiri. Üldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sügavamal nad asuvad ning

Geograafia

6

docx

Maateaduste alused

1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism ­ printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism ­ seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss ­ suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ­suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahel

Geoloogia

12

docx

Maateaduste kordamisküsimused

1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, millest moodustusid hilisema ar

Maateadus

13

doc

Ülevaade päikesesüsteemist

seda ta paisub, muutub hiidtäheksja hajutab taas Maa tüüpi planeetide atmosfääri.Planeetide orbiidid on aga nii püsivad, et planeedid jäävadtiirlema ka ümber kustunud Päikese. http://www.hot.ee/ikerm/astronoomia.html#p2ikesesysteem Päikesesüsteemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus Päikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline ühik (8 valgusminutit). 1 astronoomiline ühik = Maa kaugus Päikesest. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti. ,,Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava

Füüsika

49

pdf

Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused

pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=206265 AU=3,263 LY Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast. Galaktika - selgelt piiritletud tähesüsteem, mille kuju ja suuruse määravad ära gravitatsioonilised vastasmõjud. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on

Keskkonnafüüsika

32

pdf

Geoloogia eksam 2018

● Kemofossiilid-elutegevuse keemilised jäljed 25. Mõhn on mandrijää sulavee poolt tekitatud positiivne pinnavorm, mis koosneb peamiselt liivast ja kruusast, harvem veeristest või munakatest. Rühm mõhnasid moodustab mõhnastiku. Igikelts kui jää taandub, jäävad maha jäänukmäed, millest settib välja settekühm 26. Litograafilised ühikud Eraldatakse kivimite litoloogilise (teke, mineraalid jne) koostise järgi. Ühikute süsteem:​ kihtkond, kihistu, kihistik, kiht 27. Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused Puurimine. ​Rekord on 19 272 400m. ​Põhjused, miks sügavamale ei suudeta puurida on sellest, et vindla vars vajub oma raskuse all kokku, temperatuur nii sügaval on 200ºC ning nii kuumas on gaasid ja vedelikud ning seetõttu lendab puur õhku. Praegu on normaalne sügavus 10 km, üle selle on haruldane. Maapeal muutub kättesaadud materjali struktuur.

Geoloogia ja hüdrogeoloogia

23

doc

Maateadus alused

indutseerib elektrivoolu ja tekitab magnetvälja. (Varem arvati, et magnetvälja tekitajaks on püsimagnetiline tuum, kuid sealne temp hävitab püsimagnetilised omadused). Maa magnetväli on suhteliselt liikuv. Teatud geol. aja möödudes muutub maa magnetvälja pooluste asetus(inversioon). Magnetväli väheneb nullini mõne tuhande aastaga ja seejärel kasvab uuesti vastupidise asetusega. Ookeanipõhja magnetväli. Ookeani keskahelike suhtes sümmetriliste ribaliste magnetväljaanomaaliate süsteem. (tugevam-nõrgem- tugevam-nõrgem) Keskahelikus tekkinud ookeaniline maakoor salvestab oma tekkeaja maa magnetvälja ja sellega kas tugevdab või nõrgendab praegust magnetvälja. Ookeanipõhja lahknemine e spreeding. Ookeanipõhja vanus 0-40-180 milj a. Kontinentaalne koor tekkinud ilmselt teisiti ja selle vanused erinevad paikkonniti tugevalt ja ebakorrapäraselt. -200-2500 milj a vana. Mineraalid ­ loodusliku tekke, kindla koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine.

Maateadus

Kommentaarid (1)