Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31 1 2 1 4
Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja. Elamusuhted puudutavad eranditult kõiki ühiskonnaliikmeid Elamumajandus on selline ühiskonnaelu valdkond, kus kõige tihedamalt põimuvad individuaalsed ja ühiskondlikud otsustused Eelnevat arvesse võttes sõltuvalt riigi poliitikast individuaalsed ja kollektiivsed tegutsemisstrateegiad eluaseme valdkonnas kas põrkuvad või vastupidi toetavad teineteist. Kooskõla otsitakse eluasemepoliitika abiga (Housing and Local Government, 1988) Kriisi võimalused elamusekrotis Ulatusliku ühiskondlike suhete murrangu perioodil (industriaalühiskonna tekkel) Ühiskonna ruumilise elukorralduse muutumisel (suburbaniseerumise käigus – USA-s II MS eel, Euroopas peale II MS, Eestis algus 1980
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
valimas käimisest revolutsioni korraldamiseni) Poliitikas osalejate tüübid on (aktiivsuse järjekorras) : Revolutsionäärid - kasutavad vägivalda riigikorra vastu Protestijad korrladavad meeleavaldusi, keelduvad täitmast teatud seadusi Parteiaktivistid parteiliikmed, Kogukonnaaktivistid aktiivsed kohalike probleemide lahendamisel "Suhtlejad" (communicators) Kirjutavad ajakirjanduses, on poliitikast teadlikud ja osalevad poliitilistes diskussioonides lepingulised spetsialistid aitavad kohalikke või riiklike ametnikke teatud kindlate probleemide lahendamisel Hääletajad Toetajad ja patrioodid maksavad makse, armastavad isamaad Mitteaktiivsed Poliitilise osaluse määr Selle osa mõte on kokkuvõtvalt järgmine: Poliitilise osaluse määr on igal maal väga erinev. Üldiselt on ka see, mis tüüpi poliitikas osalejaid rohkem on, igal maal erinev.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
pakkumisega. 9. Arenenudmaades on sündimus ja suremus üldjuhul võrdsed, et rahva arv on pidevalt stabiilne. Suremus on üldiselt väike ning inimesed elavad kõrge eani ning sündimus on ka väike. Arengumaades on sündimus ja suremus väga suured. Perre sünnitatakse üle 10 lapse, kes elavad kuni 40-50 eluaastani. Halva meditsiini tõttu on ka suremus väga suur. Selliste erinevuste põhjuseid tuleb otsida nende maade poliitikast ning tingimustest. Arengumaades on peres vaja palju töökäsi, et aidata tööd kiiremini teha ja seega on sündimus suur. Samas on meditsiin väga algeline kui mitte puudulik ning suremus on suur. Arenenudmaades on jällegi mõte, et peres võiks olla 2-3 hästi haritud last või paljud naised kaaluvad hoopis karjäärielu kui pereelu. Meditsiin on väga heal järjel, on olemas arstid kõikide haiguste ja olukordade vastu, enamus haigusi ja asju on võimalik ravida,
taasringlus · Konsensus ja osalusdemokraatia · Roheline maksusüsteem (piirab tarbimist ja keskkonna reostust kütuseaktsiis nt.) · Tuumaenergeetika ja taastuvenergia poolt. Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Ülesanded/ Funktsioonid: · Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, välismaalased, kellel on püsiv elamisluba alates 5.a 2) RK volikogu Ainult Eesti Vabariigi kodanikud Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega:
Kõik kommentaarid