50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
38 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
taniita
Õppematerjali autor
Mina-tegelane mängis olulist rolli vaid raamatu esimeses pooles. 2. Tegelase iseloomustus Jose Lizarrabengoa ,,Mees oli noor, keskmist kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema muidu vist ilusa jume oli päike juustest tumedamaks parkinud." lk. 160 Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli. Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud. Ta armastas kirglikult sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukutas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis määrati ta valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Kuna Jose lasi Carmenil põgeneda pandi ta kuuks ajaks vangi
Suhted isaga pole kõige paremad. Isa näeb ta enne taaskohtumist viimati viis aastat tagasi. Rassil on poolvend, kellega tal on head ja toetavad suhted. Enese jaoks parema toimetulemise nimel on õppinud Rass valetama, vassima ja varjama ning varastama. Temast on 17 aastaseks saanuna kujunenud suure minevikukogemusega noormees. · Peategelase siseelu ja tema tegevus Lapsena sai ta õppetunni selgitamaks, kuidas kõik keda ta armastas, võetakse talt ära. Olemuselt on Rass unistaja, kes ei julge oma eraelust liialt rääkida, kartes et teda naerdakse välja. Ta on noormees, kes teab, kes ta on ja kust ta tuleb. Ta teab, et ei suuda võidelda geneetilise ettemääratusega psühhotroopsete ainete vastu. Oma vanemate eluolu kohta ta valetab, kuna tahab olla teistega võrdväärne. · Peategelase koondportree Peategelane on pikka kasvu, siniste silmadega ning poolpikkade hoolitsemata
Sass Henno on sündinud 13. septembril 1982. aastal Tartus. 19892001 õppis ta Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning 2001-2003 arvutigraafikat ja reklaami Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 20032005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv
Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes oli tema perekonna teenija kirjaniku lapsepõlves. Felicitel tekkisid kergesti tunded ja hoolivus inimeste (nt tema õepoja ja papagoi) vastu. Ta armastas kõike ja kõiki oma viimase hingetõmbeni. Felicite elas täielikult teistele inimestele, kellest paljud teda vaid ärakasutasid ja kes ei taibanud kui väga Felicite neid armastas. Felicite on omakasupüüdmatuse kehastus. Flaubert näitab selle omaduse tõelist õudust olla omakasupüüdmatu tähendab seda, et sul ei ole mitte midagi, mis kuuluks sulle ning mille nimel elada. Lugu erineb teistest Flauberti teostest, kuna see on räägib headusest.
20.02.2015 „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk Tallinn 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma elu niisamu
(1) 3 3. Elulugu Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis, Croissetsi mõisas. Ta isa, kes sai Dr. Larivieri prototüübiks romaanis ,,Madame Bovary", oli Rouenis kirurg, ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Flaubert sai hariduse kodulinnas ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima. Flaubert oli nooruses täis elujõudu ja ujedat sarmi, entusiastlik, kuid ilma ambitsioonideta. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale. Naasnud Pariisi, raiskas ta oma aega unistades, elades aristokraatlikult. 1846 hülgas Flauber Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croissetsse, kus ta elas koos emaga. See mõis, Seinei kaldal asuv imeilus maja, sai Flauberti koduks kogu ülejäänud eluks. 1846. aastast kuni 1854. aastani oli tal armulugu
Zara üritas iga hinna eest oma tegelikku minevikku varjata, sest ta kartis, et vastasel juhul saadetakse ta lihtsalt minema. Zarale meeldis see koht väga ja ta oli huvitatud kõigest, mis Aliide tegi. Zara ei olnud uhke linnapreili, vaid häbelik vaikne tütarlaps. Ta oli hea inimene, kes saatuse tahtel lihtsalt palju kannatama oli pidanud. Tal oli Aliidega väga palju ühist. Ingel Pekk Ingel oli Aliide õde ja Hansu abikaasa. Iseloomult väga abivalmis ja sõbralik neiu, kes armastas korda. Tema käes tulid kõik asjad väga hästi välja. Tema oli see, kelle seebid olid kõige ilusamad, piim kõige parem ja suhkrupeedi kommid lausa sulasid suus. Ta ei reetnud kunagi teisi ning mõtles pigem teiste, kui enda heaolu peale. Kõik imetlesid teda, ka Aliide. Kuid paratamatult pidi ka tema kannatama ülekohtu all. Samas oli ta natukene ka ise süüdi selles, sest ta õde rääkis korduvalt riigist põgenemisest, kuid Ingel ei tahtnud sellest midagi kuulda
Kirjandusteose analüüs ,,Carmen" I. Sissejuhatus Prosper Mérimée romantiline teos räägib metsikust mustlasneiust ja kuulsast röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keerulin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid