Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

MULLATEADUSE I KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest.
Mulla osad: tahkeosa 50% ( mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% (2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel.)
Mullatekketegurid : 1) lähtekivim, 2) kliima, 3) taimestik ja loomastik , 4) reljeef, 5) mulla vanus, 6) veereziim , 7)inimese tegevus.
Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200 mineraaliliiki koos teisendite ja variantidega ~4000. Levinumad neist on 50, mis moodustavad 99% maakoore massist.
Kivim on ühest või mitmest mineraalist koosnev looduslik keha. Kivimiks nimetatakse vulkaanilise klaasi või orgaaniliste ainete kogumit, mis tekkinud geoloogiliste protsesside käigus.
· Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid , mis on tekkinud alam- kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo -viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu- Mustvee joon), devonis (320- 400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem- Devoni setted . Kui jaotada setted keemilise koostise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo -naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal.
· Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja mineraloogilisele koostisele :
· Keindi eelne ( sinakas , rohekashall karbonaadi vaene - tugevasti kruusakas materjal, koosneb kristalsete kivimite murendmaterjalist ( graniit ), kohaliku aluspõhja materjalist: kambrium liivakivi , -savi, - kruusa materjalist.
· Põhja-Eesti valkjashall tugevasti karbonaatne (üle 60%) rähkmoreen. Selle koostis: lubja- kivid , kristalsete kivimite mureng - materjalid. Kruusast savini.
· Kesk-Eestis kollakashall, hallikaspruun karbonaatne (5-30%) moreen . Karbonaatne, dolo - miitne, lubjakivi materjal. Lisaks sisaldab graniitset materjali ja devoni materjali - kvartsi . · Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal
· Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid.
V.V.Dokutsaev ­ geneetilise mullateaduse rajaja.
P.A. Kostõtev ja N.M. Sibirtsev töötasid välja õpetuse mullatekketeguritest
P.A. Kostõtev - Venemaa agromullateaduse rajaja.
Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku
Edmund Ruffin ( 1832 ) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures ? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust . 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
MULLATEADUSE I KT #1 MULLATEADUSE I KT #2 MULLATEADUSE I KT #3 MULLATEADUSE I KT #4 MULLATEADUSE I KT #5 MULLATEADUSE I KT #6 MULLATEADUSE I KT #7 MULLATEADUSE I KT #8 MULLATEADUSE I KT #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor danach Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

recmadis profiilipilt
Madis Sala: Jah, aitas. Väga hea materjal, mille abil sain eksami ilusti ära tehtud.. :)
14:17 14-10-2012


Sarnased materjalid

25
doc
Mullateaduse kospekt
5
doc
Mullateaduse KT
6
docx
Mullateaduse I KT
19
doc
Mullateadus
36
pdf
Mullateaduse üldosa
26
doc
Mullateaduse eksam
6
doc
Mullateadus
10
doc
Mullateaduse I kontrolltöö spikker



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun