Eesti Maaülikool
Metsandus- ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA
Välipraktika päevik
Koostas:
Juhendas: Alar Astover
Tartu 2010
Sügavkaeve nr. 1
Kuupäev: 17.05.2010
Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga
põllul
Maakasutus : Söötis põllumaa
Taimkate : Kõrrelised
Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas)
Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2
pH: 5,6
Keemine : Puudub
Horisondid : A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm)
Huumus : 2%
Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm)
Struktuursus: Keskmine
Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP
Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba)
Lupjamisvajadus: Regulaarselt
Kasutussobivus : Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mullad üle keskmise viljakad . Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi , siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad
hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada
kombainiga. Väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast
lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud
muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud .
Boniteet : 53 hp
Maa-ameti mullakaardi info
Mulla liik: LP(g) gleistunud näivleetunud muld
Lõimised: v°_1sl35-70/v°_1ls_1
Huumus horisondi tüsedus: 26-28cm
Hinnang: Maa-ameti mullakaardi info langes pooleldi kokku meie
määratuga. Mulla liik oli peaaegu sama. Lõimised ei läinud kokku.
Sügavkaeve nr. 2
Kuupäev: 17.05.2010
Asukoht: Metsamaja taga
Koordinaadid: X: 6475550 Y: 657791
Maakasutus: Looduslik rohumaa
Taimkate: Kõrrelised, lehtpuud
Reljeef: Tasandik
Lõimised sõrmeprooviga: Ei saa määrata
pH: 6,8 (neutraalne)
Keemine: umbes 1 meetri sügavusel (lubisetted)
Horisondid: T3-T2 T3
(0-60 cm); T2 (60-70 cm)
Põhjavesi: alates 40 cm
Niiskus: liigniiske
Kuivendamine: kaevatud on kraav
Mulla nimetus: Õhuke lammi madalsoomuld AM’’
Kasutussobivus: Vaatamata soomuldade tunduvalt erinevatele
omadustele, on need võimelised rahuldama enamiku
põllumajanduskultuuride nõudeid mullastiku suhtes. Vahe seisneb
ainult selles, et võrreldes automorfsete muldadega, on soomullad
võimelised rahuldama kultuuride nõudeid erineval tasemel. Soomullad
on kohasemad just heintaimede kui suure veevajadusega ja
külmakindlate kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamise järel on
võimalik kasutada peamiselt rohumaana. Kõrgeid saake on andnud
madalsoomuldadel raps , söödakapsas, söödajuurviljad, oder, rukis jm. Vähesobivad on soomullad nisu ja kaera (viimane ei valmi alati),
kartuli (öökülmade tõttu) ja mesika (talvekahjustused) ning
mittesobivad lutserni kasvatamiseks.
Maa-ameti mullakaardi info
Mulla liik: AM’’’ sügav lammi madalsoomuld
Lõimised: t_3100
Hinnang: Maa-ameti info läks peaaegu kokku meie määratuga.
Mulla liik on muidu sama, ainult meil on AM’’, aga mullakaardil
oli AM’’’. Lõimised ei lähe päris kokku – meil on kaks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maarja656
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, h
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid: Mulla
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kursusetöö muldade väliuurimises Tartu 2011 SISUKORD 1 2 2.2.1 Rohumaa huumusering Tabel.1 Rohumaa huumuseringi iseloomustus Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Muldi tuleb kaitsta kuna mullad on taastumatu loodusvara ning see pakub palju ökosüsteemiteenuseid, milleta inimkond elada ei saaks. Kahjuks ei hävine mullad mitte ainult inimese tõttu, vaid hävinemisele aitavad kaasa ka looduslikud tegurid nagu näiteks erosioon. Selleks et inimesed aitaks võimalikult palju kaasa muldade säilimisele ja aitamaks paremini takistada muldade hävinemist, selleks aga tuleb teada konkreetse koha näitajaid. Töö eesmärgiks oli uurida Uue-Vidriku talu mullastiku, morfoloogiat, agronoomilisi omadusi ja kasutussobivust. 3 TÖÖ METOODIKA 1.1.Välitööd Kaeved teostati Põlvam
põhjal ja saadud teadmiste abil, koos kirjandusest saadud andmetele toetudes, kirjeldati muldade kasutamisest ja kaitsmisest. Selles punktis toodi välja milleks mullad sobivad, milleks kasutati seda mulda antud hetkel, kuidas neid muldi kaitstakse või saaks kaitsa. 19 10. Kasutatud kirjandus: 1. Mullatedus, õpik kõrgkoolidele - Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Tartu: Eesti maaülikool. 2. Muldade väliuurimine - Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Tartu: Eesti Maaülikool. 3. http://geoportaal.maaamet.ee/ Kasutatud kaardid. 20 11. Lisad: 11.1 Põllumaa sügavkaeve lisad. Lisa 1. Põllumaa sügavkaeve horisondid. 21 Lisa 2. Põllumaa sügavkaeve asukohaskeem. Lisa 3
Karijärvel asuvad väärtuslikud loodusmaastikud jt kaitsealad, meri- ja kalakotka pesitsusala, samuti musta toonekure ning rohunepi pesitsusala. Koht on eriline veel seal kasvavate haruldaste taimede nagu pung-kirburohu, võsu-liivsibula ja sinise emajuure poolest. Inimtegevust on uuritaval alal vähe, 5 el/km 2. Veerežiim on antud piirkonnas auto- või poolhüdromofrne. Maafondi struktuur ja haritava maa kvaliteet on 42-45 hindepunkti, seega kuulub maa kvaliteedi poolest keskmiste hulka. Maakasutus on Karijärvel järgmine: põllumajanduslikku maad 21%, metsa 44%, sood 9 % ja muud maad 26%. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=MA10A&user_id=at&bbox=641705.844827586,6464121.99425287,647541.6609195 4,6467268.99425287&LANG=1Põllumajanduslikust küljest tegeldakse piirkonnas kartulikasvatusega (saak 11-16 000 t), veisekasvatusega (15-20 000), seakasvatus (15-30 000) ja linnukasvatusega (50-200 000). Suuremaks rajatiseks on kõrgepingeliin. Muldkate koosneb
moodustavad gleistunud leetjad mullad suurima osa Kolga-Jaani ja Tänassilma ümbruses. Näivleetunud mullad (LP) moodustavad 5,9% kogu Eesti maafondist ja eriti suur on nende osatähtsus haritaval maal, täpsemalt 15,1%. Levikuala peamiselt Kagu-Eesti lavamaa ja Sakala kõrgustikul. [6] [2] Kasutatud kirjandus 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Mullakaart. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (20.04.2017) 2. Astover, A., Kõlli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Eesti Maaülikool. Tartu, 486 lk. (25.04.2017) 3. Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool. Tartu, 70 lk. (25.04.2017) 4. Maa-amet. Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri. 2001. Tallinn, 46 lk. (25.04.2017) 5. Mullalegend. Maa-ameti geoportaal. http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullalegend.pdf?t=20091211092214 (25.04.2017) 6. Astover, A. 2005
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandusinstituut UUE-VIDRIKU TALU MULLASTIKU ANALÜÜS Kursusetöö Autor: Meriley Raudsepp Juhendaja: Endla Reintam, prof Tartu 2020 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1. TÖÖ METOODIKA.............................................................................................................4 1.1.Välitööd......................................................................................................................... 4 1.2. Sisetööd....................................................................................................................... 4 2. UURIMISALADE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................5 2.1. Mullatekketingimused.................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid