Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Üks töövihik mahutab nii palju lehti, kui parajasti mälusse mahub, ning need lehed on omavahel seotud nagu märkmikulehed. Lehed võib jagada töölehtedeks (tavaline arvutustabeli leht) ja diagrammilehtedeks (spetsiaalne leht ühe diagrammi hoidmiseks). Enamasti tuleb töötada töölehtedega, millest igaühel on täpipealt 65 536 rida ja 256 veergu. Read on nummerdatud ühest 65 536-ni, veergude tähiseks on tähed. Kõige esimene veerg on A, kahekümne kuues veerg Z, kahekümne seitsmes AA, viiekümne teine on AZ, viiekümne kolmas BA ja nii edasi kuni 256. veeruni (milles tähis IV ei ole mitte rooma number, vaid tähekombinatsioon!). Rea ja veeru ristumiskohta nimetatakse lahtriks. Kiire arvutus Excelis näitab, et kokku tuleb töölehe kohta neid lahtreid 16 777 216 sellest peaks enamikule kasutajaist piisama. Igal lahtril on oma aadress, mis kosneb rea ja veeru tähisest, milles see lahter asub
...................................................................... 72 Kuupäevade või kellaaegade sortimine....................................................................................73 Sortimine lahtri värvi, fondi värvi või ikooni järgi.......................................................................73 Ridade sortimine....................................................................................................................... 73 Sortimine mitmesse veergu või ritta..........................................................................................74 Sortimisega seotud üldised probleemid....................................................................................75 Filtreerimine................................................................................................................................. 75 Teksti filtreerimine..................................................................................................
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks
09.2011) Tekstitoimetisse sisenemisel avatakse automaatselt tühi dokument Blank Document . Failiformaat tekstitoimetis MS Word on docx alates Word2007 versioonist (varem lihtsalt doc), mis tähendab, et fail on ühtlasi tihendatud (pakitud). Malli failid lõppevad laiendiga dotx (varem dot) ja makrotoega Wordi dokumendid laiendiga dotm. Teadmiseks: o Suurtähtede või klahvide ülemiste märkide saamiseks tuleb all hoida klahv SHIFT ja vajutada soovitud tähe või märgi klahvile. o Klahvidel olevate kolmandate sümbolite saamiseks tuleb all hoida klahvi AltGr ja vajutada soovitud klahvile. o Reavahetus toimub automaatselt. Reavahetuse katkestuseks vajutada SHIFT+ENTER. o Uue lõigu alustamiseks või tühja rea saamiseks vajutada ENTER. o Uue lehekülje saamiseks vajutada CTRL+ENTER.
Edit > Paste Special…), seejärel klõpsa avanenud dialoogiaknas valikunupul Kleebi link (ingl. Paste Link; asub kohe loendikastist vasakul), ning lõpuks klõpsa dialoogikastis nupul OK. Tagasi diagrammi loomise juurde. Tabeli päiserida muutub diagrammi abs- tsissteljeks (rõhtteljeks), vasakpoolse veeru lahtrite andmed – legendiks (ja vasakpoolse ülanurga lahtri sisu – dia- grammi pealkirjaks). Püsttelje arvud moodustatakse vastavalt tabeli arv- andmetele. Kui tabelit eelnevalt ei olnud, tuleb andmed ja sildid sisestada käsu
Tabeleid on mugav vormistada ja esitleda, andmete põhjal saab koostada ka ülevaatlikke diagramme. Üks levinumaid tabelitöötlusprogramme on Microsoft Excel ja Openoffice. *Üldpõhimõtted Program mi käivitamine Microsoft Excel saab käivitada programmikooni abil, mis asub Windows'i Start-menüüs või (kui on) töölaual. Excel'i dokumentidel on nimelaiendiks.xls Excel'i tabelites säilitatakse kogu infot lahtrites ehk pesades. Lahtriks (cell) nimetatakse rea (row) ja veeru (column) ristumiskohas asuvat andmevälja. Tabeli ridu tähistatakse numbritega 1, 2, 3 jne, veerge aga tähtedega A, B , C jne. Ridu ja veerge näitavad tabelis rea- ja veerusildid. Lahtri aadress koosneb veeru nimest ja rea numbrist, nt B8. Igasse lahtrisse võib sisestada vaid ühe väärtuse (arv, kuupäev, tekst jm). Peale andmete võivad tabelis olla ka mitmesugusteks arvutusteks mõeldud valemid. Valemites kasutatakse teistest lahtritest võetud andemid, mis omakorda võivad ka ise
Normaalvaatesse saad tagasi tehes hiireklõpsu Close nupul. Nüüd märkad lehe paremas servas (joonisel I ja J vahel) katkendlikku joont, samasugune 3 joon on tekkinud ka lehe allserva. Need katkendlikud jooned piiravadki ära lehe suuruse. Kui kirjutad midagi nendest väljapoole, prinditakse see juba teisele lehele. Kontrolli seda alati prindi eelvaatusest! Jäta kolmas rida tühjaks. Ja lahtrisse A4 kirjuta oma nimi ja vajuta Enter- klahvile. Tavaliselt on nimi nii pikk, et ületab lahtri laiuse. Lahter tuleb Sul endal laiemaks teha. Selleks liigu hiirega üles kahe veeru vahelisele eraldusjoonele, hiire kuju muutub kahe otsaga nooleks. Hoia all hiire vasakut klahvi ja venita veerg laiemaks. Kirjuta lahtrisse B4 füüsilisele isikule Maksuameti poolt antud registreerimis- kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks
Tabel 1 0 ..1 Keha Kokkuvõte * * Rivi Lahter * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, B13, milledele AB21, B3:H53 eelnevad vastavalt tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R3C2:R53C8 R1C1-tüüpi Enamasti kasutatakse aadressis kasutatakse A1-tüüpi aadresse. nii rea kui
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel
avaneb paremal nähtav dialoogiaken. Veergude arv (ingl. Number of columns) – määrab veergude arvu; Ridade arv (ingl. Number of rows) – määrab ridade arvu; Kindel veerulaius (ing. Fixed column width) – määrab veergude laiuse; -1- Tabel (1. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Automaatsobita sisuga (ingl. Autofit to contents) – määrab veeru laiuse vastavalt sisule; Automaatsobita aknaga (ingl. Autofit to window) – määrab veeru laiuse võrdselt kogu lehe laiuses; Tabelilaad (ingl. Table style) – saab määrata valmis vorminduse (vaikimisi Kontuurtabel ehk ingl. Table Grid; seda saab muuta nupuga Automaatvorming… (ingl. AutoFormat…) avanevas dialoogiaknas); Jäta mõõtmed uute tabelite jaoks meelde (ingl. Remember dimensions for new tables) – salvestab sinu määratud seaded järgmiste kordade jaoks. 3
DOKUMENDI KUJUNDAMINE 11 KIRJA KUJUNDAMINE 11 KIRJATÜÜBI VALIK JA KASUTAMINE 11 LÕIGUD 12 LÕIKUDE JOONDAMINE 12 LÕIGUTAANDED 13 TABULAATORID 13 LOETELUD 14 TEKSTI PAIGUTAMINE MITMESSE VEERGU 14 OBJEKTIDE LISAMINE TEKSTI 15 LEHEKÜLJE SEADED 15 PÄISED JA JALUSED 15 STIILID (LAADID) 16 STIILI RAKENDAMINE 16 STIILI MUUTMINE 16 UUE STIILI LOOMINE 17 MS Word
Number täis- või murdarvud Date/time kuupäev ja kellaaeg Currency rahasummad AutoNumber automaatne nummerdaja Yes/No Jah/Ei, loogilised väärtused. OLE object Graafikud, pildid, heli, tekstidokumendid jms. Lookup Wizard Loob välja, mis lubab välja väärtuse valida teisest tabelist või etteantud loetelust. Viide interneti dokumendile. Description siin on tekst, mis ilmub olekureale, kui Te antud veergu teksti sisestate. Näiteks: "perekonnanimi, eesnimi" välja Autor juures jne. Akna alaosas saab määrata välja omadused (Field Properties). Milliseid omadusi saab kasutada, oleneb sellest, mis tüüpi andmetega on tegu. Allpool on toodud mõnede omaduste kirjeldused: Field size - teksti või numbrivälja pikkus. Format - määrab, kuidas andmed kuvatakse. Decimal places - kümnendkohtade arv peale koma.
ja printimiseks. WordPadiga saate te kirjutada kirju, registreerida aruandeid ja teisi lihtsaid dokumente. Samuti saate muuta teksti väljanägemist, kiiresti liigutada lauseid ja lõike ning kopeerida ja kleepida teksti nii dokumendi siseselt kui ka erinevate dokumentide vahel. Programmi WordPad avamiseks klõpsake nuppu Start , klõpsake käsku Kõik programmid, klõpsake suvandit Tarvikud ja seejärel programmi WordPad. Programmi WordPad aknas on neli põhiosa. Tööriistariba. Tööriistariba sisaldab nuppe põhikäskudeks, kaasa arvatud salvestamine ja printimine. Nupu funktsiooni kohta lisateabe saamiseks hoidke hiirekursorit sellel. Kuvatakse hüpik, mis näitab nupu funktsiooni. Vorminguriba. Vorminguriba sisaldab nuppe, mida saate kasutada oma dokumendi teksti vormindamiseks. Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud
* Lahter 0 ..1 Kokkuvõte * Lahter Aadressite kasutamine Aadresside kasutamine Excelis võib kasutada kahte liiki aadresse: A1 - aadressid ja R1C1 - aadressid. aadressid.aadress moodustatakse veerutähisest ja reanumbrist: A1, B13, AB21, B3:H53 A1-tüüpi A1-tüüpi aadress R1C1-tüüpi aadressis moodustatakse kasutatakse veerutähisest nii rea kui ka veeru ja reanumbrist: jaoks järjenumbreid, A1, milledele B13, AB21, eelnevad vastavalt B3:H53tähed R (Row) ja C (Column): R1C1, R13C2, R21C28, R1C1-tüüpi aadressis kasutatakse nii rea kui ka veeru jaoks R3C2:R53C8 järjenumbreid, Enamasti kasutatakse milledele
Sisstulek sissetulnud/ülekantud raha summa. Väljaminek välja läinud/ära makstud raha summa. Selgitus võid lisada, milleks raha kulutasid või kui Sul on vaja mõne tehingu kohta midagi selgitavat kirjutada (näiteks, kui bensiini kulust arvad maha 20%). TABELI PEALDISE KOOSTAMINE, KUJUNDAMINE Esimeses lahtris käib tavaliselt järjekorra number. Siis omad ka ise paremat ülevaadet, mitu tehingut Sa oled sooritanud. Tee hiireklõps lahtris A1 ja sisesta tekst Jrk. Vajuta parempoolsele nooleklahvile , et liikuda järgmisesse lahtrisse B1. Sinna kirjuta Kuupäev, võid ka lühendatult lihtsalt Kuup., järgmisesse lahtrisse kirjuta Dok. nr. Lahtrisse D1 sisesta tekst Kellelt saadud/kellele makstud. Nagu Sa märkad, on tekst nii pikk, et läheb üle veergudest E ja F. 2 Kui oled teksti sisestuse lõpetanud, vajuta noole- või Enter-klahvile ning venita lahter D laiemaks, nii et kogu tekst ära mahuks. Selleks liigu
leidmist jne. Oskuslikult valitud vahendid hõlbustavad teksti vastuvõttu, eraldavad olulise jpm. Teksti kujundamiseks tuleb vajalik tekstiosa märgistada ja seejärel valida soovitud kujunda- mise vorming; kui jätta tekstiosa märgistamata, siis sõltuvalt kujundamise vormingule kujundatakse sõna või lõik, mille peal tekstikursor parajasti asub. Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil;
kaustaoperatsioone. Esmatutvus Kasutajanime ja parooli sisestamine Windows XP installeerimisel määratakse arvuti kasutajate nimed, Professional-versiooni korral ka administraatori parool. Hiljem võib igale kasutajale kehtestada parooli ja määrata kasutaja õigused. Nii võrku ühendatud arvuti kui ka koduarvuti korral tuleb sul töö alustamiseks klõpsata oma kasutajanimel ja sisestada parool. Tipi see nime juures avanevale väljale ja vajuta Enter-klahvi või klõpsa paroolivälja taga oleval noolenupul. Õige parooli sisestamisel avatakse täpselt see töökeskkond, mille oled enesele loonud. Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v
Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine Kui oled loonud tabeli, pakub MS Word mitmekesiseid võimalusi tabeli vormindamiseks. Kui otsustad kasutada automaatvormindust (menüükäsuga Tabel > Tabeli automaatvorming… ehk ingl. Table > Table AutoFormat… avanev dialoogiaken), saad loodud tabeli vormindada ühekorraga ja vaadata enne laadi rakendamist eelvaadet, et näha, kuidas tabel mingis kindlas laadis vormindatuna välja näeb. Lahtri piirjoonte ja/või sisutausta vormindamiseks märgista kogu tabel või vajalikud lahtrid ning vali menüükäsk Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…). Sellel ma pikemalt ei peatu; kui aga ei ole meeles, kuidas seda teha, siis otsi üles loengu- materjal teemal „Loendid, äärised ja varjustus“ ja tuleta see endale meelde. Küll aga pööraks tähelepanu rakenduskohale (ingl. Apply to), selle muutmisel vormindame kas kogu tabeli (ingl. Table) või valitud lahtri (ingl. Cell) jooned/sisutaustad.
ning klõpsake Sobib nuppu sellega on dokument salvestatud. Olemas oleva malli avamiseks avage Fail ning valige käsk uus järgmiseks Mallid ja dokumendid. Avaneb Mallid ja dokumendid aken klõpske kaustale kuhu salvestasite dokumendi valitud kasutast valige sobiv mall. Valitud malli avamiseks klõpsake Ava. 4. Töövihiku salvestamine disketile Disketile salvestamiseks avage Fail ja sealt valige käsk Salvest kui. Avanenud aknas klõpsake noolele ning valige disketi seade klõpsates sellel hiirega, kui disketi seade on valitud, dokumendi salvestamiseks vajuta nuppu Salvest. 5. Töövihiku salvestamine kausta Töövihiku salvestamiseks kasutage tööriistaribal olevat nuppu Salvesta või avage Fail ja menüüst valige käsk salvesta. Avaneb salvestamise dialoogi aken, kus saate määrata dokumendile nime. Saate valida ka
tegemiseks ja neid tabeleid illustreerivate diagrammide koostamiseks. Samuti on Excelis võimalik andmeid töödelda. Exceli ekraanpilt · Menüüriba: File Edit View Insert Format Tools Data Window Help · Nupurida: nupud mõnede menüükäskude kiiremaks valimiseks · Sisestusriba: aktiivse lahtri tähis, kolm käsunuppu (Cancel, Enter ja Function, vastavalt rist, linnuke ja Fx), aknake aktiivse lahtri sisuga · Tööleht: joonitud ekraaniosa, ülal veeru tunnus tähed, vasakul reanumbrid · Töölehtede riba (siin on kirjas dokumendis olevate töölehtede nimed) · Olekuriba ekraanipildi alaosas. Sinna ilmub selgitav tekst, mida Põhilised mõisted · Tööleht (spreadsheet) - joonitud ekraaniosa, mis on jagatud veergudeks ja ridadeks ning kuhu kasutaja koostab oma tabeli. Tabel salvestatakse faili, mille nime laiend on .xls · Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ... · Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z,
Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl. Control Toolbox) ning all Joonistus (ingl. Drawing). Nupurea valikud –
klass 9.klass Täishäälik Kaashäälik Täishäälik Kaashäälik 2009 · Võrdsetels osadels tükeldamine Split Cells Ülesannne . · Above lisatakse aktiivse rea ette · Below lisatakse aktiivse rea järele 26 1 2 3 Uue veeru lisamine : Veeru lisamiseks märgista sobiv arv veerge Table Insert Columns to the Right/Left · Left lisatakse aktiivse veeru ette · Right lisatakse aktiivse veeru järele 1 2 3 4 27 Tabeli lahtrisse ClipArt piltide ja fotode lisamine : Insert Picture * ClipArt *From File · Joondusnupp ( Align ..
OFF lülitab koordinaatvõrgustiku välja Snap võresammuks tuleb 1 (kui käsku SNAP ei ole kasutatud) või võresamm saab võrdseks SNAP-sammuga Aspect X- ja Y- telgede suunas erinevad võresammud 3 LINE sirgjoone joonestamine LINE on joon, mis koosneb sirglõikudest ehk lihtsalt murdjoon. Seda käsku saab välja kutsuda kahte moodi: 1) Viies hiirekursori joonestamise (DRAW) ikoonjadal ikoonile LINE ( ) ja vajutades hiire vasakule klahvile 2) Kirjutades käsuribale LINE Kui kirjutada käsuribale: LINE Kuvatakse tekst Specify first point of the line (määra kindalks joone alguspunkt või selle koordinaadid). Märkides ära joone alguspunkti kas hiire vasaku klahviga kuvaril või sisestades käsuribal punkti koordinaadid ( 2 , 3), küsitakse specify next point of the line (määrata järgmine joone punkt). Käsklus LINE lõpetatakse ENTER ( ) vajutamisega.
Alustatud Monday, 30. September 2013, 19:12 Olek Valmis Lõpetatud Monday, 30. September 2013, 19:14 Aega kulus 1 minut 57 sekundit Punktid 14/14 Hinne 100 maksimumist 100 Tagasiside Suurepärane, positiivne tulemus on käes! Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline variant on korrektne, kui 75le tuleb juurde arvutada 35%? Vali üks: =75*1,35 Õige! Osa juurdearvutamiseks tervikule tuleb arv 75 korrutada kas 1,35 või 135%. =75*35 =75/1,35 =75*0,35 Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis märgi abil saab suhtelise aadressi absoluutseks või sega-aadressiks muuta? Vali üks: £ märgi $ märgi Õige
Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home
Aga viimati kasutatud Dokumenti? Dokumenti võib rakendusprogrammis avada käsuga File Open.... Käsk avab dialoogiakna, kust saad valida vajaliku dokumendifaili. Suurem osa rakendusprogrammidest ,,mäletab", milliste dokumentidega sa oled viimasel ajal töötanud. Selliste dokumentide avamiseks kasutakse File-menüüs selleks mõeldud menüüridu. 4.Kuidas luua arvutisse uut kausta? Nimeta vähemalt kaks viisi. Näiteks uue kausta saad salvestamise käigus luua salvestamise aknas oleva vastava nupu abil. Enne uue kausta loomist ava see kaust, kuhu sa uue kausta paigutada tahad. Kausta loomiseks vali File-menüüst käsk New Folder ja sisesta kausta nimi. 5. Kuidas valida (märgistada) üht faili? Mitut järjestikust faili? Mitut erinevat faili, mis ei asu järjestikku? Selleks, et failiga toimetama hakata, tuleb see kõigepealt märgistada ehk välja valida (select). Faili märgistamiseks tuleb teha hiireklõps selle nimel. Märgistatud
Väga harvad on juhused, kus mõni käsk ei tööta uuemas vormingus või on antud talle uus nimi. Küll aga lisanduvad alati uute võimalustega käsud ja põhimuutujad ning sageli ka vanadele käskudele uued võimalused, kuid kahjuks mitte alati kõige mõistlikumalt tehtult. Juhendi koostamisel on eeldatud, et kasutajal on inglise keele oskus, iseseisva mõtlemise oskusest rääkimata. Töö kiirust parandab, kui osatakse „kümnesõrmelist masinkirja”, s.t. suudetakse sõrmistele vajutada neid nägemata. Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg-
Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine.
4 1.3 Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4 Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5 Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu
Normal dokumendinäidisel põhinevale dokumendile. 1.3. Mittemurduv tühik Dokumentides tuleb ikka ette väljendeid või nimesid, mida ei taha lasta mitmele reale. Selleks, et Word käsitleks sõnasid ühena, tuleb asendada tavaline tühik natuke tugevama tühikuga. Mittemurduva tühiku saamiseks kasutage klahvikombinatsiooni Ctrl+Shift+Tühik. Nüüd käsitleb Word seda sõnade kombinatsiooni ühe sõnana. 1.4. Kuidas Wordi kopeerimisel kaotada vorming Kui püüda mõnest teisest programmist Wordi sisu kopeerida, püüab Word nii palju kui võimalik, säilitada vormingut. Eriti häiriv võib see olla mõne tabelitega võrgulehe kopeerimisel. Selleks, et Word ei säilitaks vormingut, tuleb kleepimiseks valida 'Edit->Paste Special...'. Edasi valige 'Unformatted Text'. Word sisestab nüüd vaid teksti, vormingut säilitamata. 1.5. Vormindusmärgid Nagu nii mõnigi teist on juba märganud, saab Wordis vajutades tööriistaribal pii (nagu
Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. Seostamine tähendab andmefailide ühendamist ühesuguse sisuga väljade järgi. Relatsioonandmebaas koosneb nimega tabelitest, kus on nimega veerge üks või enam, ning suvaline arv ridu. Ühes andmebaasis võib olla mitmeid tabeleid. Iga selline tabel kujutab endast üht relatsiooni. Lisatingimuseks on, et üheski relatsioonis ei või olla kahte ühesugust rida. Iga tabeli kohta võime seega määrata ühe või enam veergu, mille väärtuste kaudu on read identifitseeritavad. Taolist veergude kogumit nimetatakse primaarvõtmeks. Primaarvõtmete või lihtsalt võtmete järgi võime ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega. Kuna tabelid on üksteisest sõltumatud, muudab see relatsioonimudelil põhinevad andmed basis ettenägematute muutuste ja vajaduste suhtes paindlikeks. Oma paindlikkuse tõttu on
Display 2 ja lasta sellel kogu töö ära teha. 15 Kuna meil selliseid vahendeid pole, siis kasutame monitori kalibreerimiseks ICC värviprofiili. Enne seda aga veendume, et meie resolutsioon on maksimum ja kasutame võimalikult palju värve (32-bit). Selleks vali arvutis Control Panel>Display>Adjust Resolution Nüüd oleme valmis RGB värviprofiili muutma. Selleks vali Control Panel>Color Managment. Avanenud aknas vali vastav monitor. 16 Edasi kliki samas aknas Advanced sakile ja veendu, et Device profile oleks sRGB või Adobe RGB (1998). Esimene valik võiks olla sRGB, sest Adobe RGB on suurema värviruumiga ja värvid on kohati erksamad. Kui on vaja printida oma loomingut, siis kindlasti suhtle vastava trükikojaga ning kasuta nende värviprofiili, et saaksid kontrollida värvide vastavust sinu ootustele.
Kui on teada, et tekst on tekstivälja vaikepikkusest lühem või pikem. Format Formaat. Andmete kuvamise/esitamise viis. Decimal Places Kümnendkohtade arv. Kümnendkohtade arv pärast koma. Input Mask Sisestuseeskiri. Andmete sisestamise eeskiri. Näide. Eeskiri tagab, et nimede esitähed on suured, ülejäänud väikesed. Caption Pealkiri. Välja vastava tabeli veeru pealkiri, kui soovid, et see oleks erinev välja nimest. Default Value Vaikeväärtus. Väärtus, mis on väljal kirjas, kui midagi ei ole veel sisestatud. Näide. =Date() vaikeväärtuseks on tänane kuupäev Validation Rule Väärtusreegel. Kontrollimise eeskiri andmete sisestamisel. Näide. Kontrollib et, arvtüüpi väljale ei sisestata muid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
