Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mootorsaag?

Lõik failist

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
PÕLLUMAJANDUS
MOOTORSAED JA OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL
Referaat
Sander Aria
Juhendaja : Andres Kapp
Vana-antsla 2012
Sisukord
Sissejuhatus
Mootorsaed
Mootorsaag Stihl
Mootorsaag Husqvarna
Mootorsaag Jonsered
Ohutustehnika raietöödel
Sissejuhatus
Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest.
Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel.
MOOTORSAED
Mis on mootorsaag?
Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks , laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks.
Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune ), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib olla pöörleva otsatähikuga või ilma.
Kõige tuntumad mootorsaagede tootjad on:

  • Stihl
  • Husqvarna
  • Jonsered
  • Partner
    MOOTORSAED STIHL
    Teerajaja juba 80 aastat.
    Algusest peale on STIHL alati turule tulnud uute revolutsiooniliste ideede ja protsessidega. 80 aasta jooksul on STIHL'i nimi tõusnud esmaklassilise tehnoloogia sünonüümiks ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Venemaal ning USA-s. Tänasel päeval teevad STIHL'i tooted töötavate inimeste elu kergemaks rohkem kui 160-s riigis üle maailma ning STIHL on
  • Vasakule Paremale
    MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #1 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #2 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #3 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #4 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #5 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #6 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #7 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #8 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #9 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #10 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #11 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #12 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #13 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #14 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Traktorist123 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    70
    pdf

    Saeõpetus

    etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb. Bensiini oktaaniarv on antud bensiinimargi numbrilises osas. Nõukogude mootorsaemootorite kütuses oli ette nähtud kasutada bensiinimarke A-72 või etüülimata bensiini A-76, kaasaegsed Lääne mootorsaed nõuavad kõrge oktaaniarvuga bensiine. Tuleb kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud bensiini. Enamikul saagidel peab bensiini oktaaniarv olema 95 või üle, osadel nõutakse bensiini, mille oktaaniarv on 98, kasutamist. Küttesegu koostis Mootori võimsus, ökonoomsus ja häireteta töö sõltub suurel määral küttesegu koostisest. Teoreetiliselt on vaja 1 kg bensiini täielikuks põlemiseks 15 kg õhku. Sellise (1:15) koostisega segu nimetatakse teoreetiliseks ehk normaalseks

    Seadmete õpetus
    thumbnail
    5
    docx

    Ohutustehnika metsa- ja raietöödel

    KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbim

    Metsandus
    thumbnail
    12
    pdf

    Referaat Aiatöömasinad

    juhtplaati suunaga tahapoole. Sidukiga transportimisel pange saag stabiilsesse asendisse, et vältida selle ümberminekut ja kütuse väljvoolamist paagist. raserfsaerfaesfes- 10 - 10 2011 - 10 - - 10 -- · Ärge kunagi puudutage ketti kui mootor töötab ja olge selles suhtes tähelepanelikud ka siis, kui mootor on seisatud, sest mootorsae hambad vivad tekitada likehaavu. · Hoidke sae käepidemed puhtad ja kuivad. · Ärge kunagi kasutage saagi, mille ketiseiskamise mehhanism (ketipidur) on rikkis. Ärge puudutage ketti, ka siis mitte kui see ei liigu, aga mootor töötab. Veenduge, et nnetuse korral olete kuuldekauguses. Üksildases paigas töötamisel peab käepärast olema esmaabi kastike ja keegi peab teadma teie asukohta.

    Aiandus
    thumbnail
    17
    doc

    Mootorsaed - referaat

    Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi ­ st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest. Õlitust tahavad raamlaagrid (alumine ja ülemine), silindri sisepind. Mootori õlitus tagatakse küttesegusse lisatud õli abil. Õli lisatakse vahekorras 1:50. Keti õlituse toimimist kontrollitakse töötava sae korral, kui maksimaalsete pööretega kett suunatakse otsaga lumele või värskelt lõigatud kännule. Sinna peab lekkima must õlikestustega triip

    Mootorsaed
    thumbnail
    30
    doc

    Saetööstus

    mittelikviidset lamapuitu vaaludesse riisuda või hunnikutesse koguda raielankidel kus ei olnud vajalik järelkasvu säilitamine. Töö käigus toimus mittekülmunud pinnase korral koos okstega ka mätaste, osaliselt sambla ja pinnase kokkuriisumine vaaludesse, mis raskendas hilisemat põletamist, küll aga lõi soodsa pinnase loodusliku uuenduse tekkeks. Oksareha kasutamine vähenes laasimismasinate ja nüüd mootorsaagidega skandinaavia meetodi ning harvesteride rakendamisega raietöödel, kus oksad-ladvad töö käigus jäävad vaalu. Keskmiseks reha tootluseks kujunes 2,5...3,0 ha vahetuses. Töö kvaliteet oli vastavalt oludele rahuldav kuni hea. Praegu oksarehade kasutamine Eestis pole soovitatav. Eestis kasutatakse põhiliselt raietööde läbiviimist skandinaavia meetodil. Selle meetodi korral, vaatamata sellele, kas raied teostatakse käsitsi või harvesteridega, oksad töö käigus pannakse oksavalli. Oksavalli pidi sõidab masinraie korral harvester ja hiljem

    Puiduteadus
    thumbnail
    91
    doc

    Eksami konspekt

    1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

    Ehitusmasinad
    thumbnail
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika
    thumbnail
    82
    doc

    Eksami kordamisküsimuste vastused

    1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

    Eesti metsad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun