Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


MIS ON INFOÜHISKOND I loeng (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on infoühiskond ?
  • Millised on infoühiskonna põhilised  arengud ?
  • Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib ?
  • Mis on informatsioon ?
 
Säutsu twitteris
ajakirjandus ja kommunikatsioon
Teema: mis on infoühiskond ?
Kursuse fookuses

Millised on infoühiskonna põhilised arengud ?
Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos
kommunikatsioonitehnoloogiatega.
Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks?
Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse
stratifikatsiooniga?
Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib?
Mis on informatsioon?
Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja
majanduslikult?
Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne?
Esimene osa annab ülevaate põhilistest infoühiskonda defineerivatest lähenemistest ja tutvustab peamisi teoreetilisi seisukohti.
Ühiskonna liigitused
Infoühiskond kui teoreetiline või ideeline kontseptsioon hakkas kujunema juba 20. sajandi keskpaigas, mil informatsiooni osatähtsus ühiskonna toimimises muutus üha olulisemaks. Infoühiskonna mõtestamine lähtub tervest hulgast erinevatest arusaamadest selle kohta, kuidas on omavahel seotud sotsiaalne protsess, informatsioon ja tehnoloogiad .
Tehnofiilia
Tehnofiilne perspektiiv näeb tehnoloogiaid edasiviiva jõuna ühiskonnas. Sellega seotud muutusi käsitletakse optimistlikult ja lootusrikkalt. Seisukohta esindavatest ühiskonnateoreetikutest võib nimetada näiteks Daniel Belli , Alvin Tofflerit ja Yoneji Masudat, keda peetakse üldiselt ka infoühiskonna mõiste käibeletoojateks.
Tehnofoobia
Hirm tehnoloogia ees paneb nägema ka tehnoloogiaga seotud muutusi ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul.
Tehnoneutralism
Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole hea ega halb.
Tehnostrukturalism
Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks , kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks.
Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest.
Tehnoloogiline determinism ja sotsiaalne konstruktivism on kaks põhilist mõttesuunda, mis aitavad tõlgendada ühiskonna ja tehnoloogia vahelisi suhteid. Nende, ideeliselt vastanduvate suundade keskseteks küsimusteks on, kas ühiskondlike muutuste aluseks on uued tehnoloogiad või ühiskondlikud protsessid.
Tehnoloogiline determinism on arusaam sellest, et ühiskond muutub, kuna uued tehnoloogiad annavad ühiskonnale võimaluse muutumiseks. Tehnoloogiline determinism jaguneb omakorda pehmeks determinismiks, mis käsitleb tehnoloogiate arengu ajalugu inimtegevuse ajaloona ning äärmuslikuks determinismiks, mis näeb tehnoloogiat muutumise ajendina. Eeltoodud tehnofiilia ja tehnofoobia on tegelikult samuti tehnoloogilise determinismi näited, sest nende kohaselt on muutuse aluseks tehnoloogia, sõltumata siis sellest, kas muutus on positiivne või negatiivne. Tehnoloogilis­deterministlikuks võib nimetada väiteid , mis ei pruugigi olla seotud infotehnoloogiate või uue ühiskonnakorraldusega. Näiteks on tehnoloogilisest determinismist võimalik rääkida ka seoses aruteluga trükikunsti leiutamise ümber, sest tihtipeale peetakse feodaalse ühiskonnakorralduse kukutamist just trükikunsti leiutamise tagajärjeks.
Sotsiaalne konstruktivism on alates tekkimisest (umbes 1980ndate keskpaik ) ennast peamiselt kriitiliselt vastandanud tehnoloogilistele deterministidele, paljuski on nende vastanduse kaudu tekkinud ka determinismi definitsioon. Sotsiaalse konstruktivismi põhiidee on, et tehnoloogia ei arene ühiskonnast iseseisvalt ja tehnoloogilised muutused on ennekõike põhjustatud ühiskonnas toimuvatest protsessidest, mitte ei põhjusta neid protsesse. Sotsiaalse konstruktivismi idee seisab vastu leiutaja kui geniaalse eraku ideele, toonitades, et selleks, et leiutised saavutaksid ühiskondlikku kõlapinda, peab ühiskond selleks ka küps olema. Sotsiaalses konstruktivismi pakutavates seletustes sellest, kuidas ühiskond mõjutab tehnoloogia arengut ning lõppulemusena seda ka muudab, on võimalik eristada kolme tasandit .
Sotsiaalne konstruktivism isiku tasandil: isik või isikute rühmad, kes mõtlevad välja kontseptsiooni , disaini ja arenduse, ei ole kunagi isoleeritud muust ühiskonnast. Nad on mõjutatud ühiskondlikest protsessidest sotsiaalsete sidemete, hariduse, meedia, sotsiaalsete võrgustike kaudu. Seetõttu on võimalik ka see, et samale avastusele võidakse korraga tulla maailma eri paigus.
Sotsiaalne konstruktivism ühiskondlikul tasandil: kuna protsessid ei toimu isolatsioonis, on riiklikud ja organisatsioonilised prioriteedid , mis suunavad arendusmeeskondi mingit ühiskondlikku vajadust täitma. Suur osa infotehnoloogiate arengust on mõjutatud väga tugevalt sõjalistest vajadustest, mida ei katnud mitte ainult prioriteetide seadmine , vaid ka hea rahastus, mis võimaldas parematel ajudel just selle tehnoloogia valdkonna arendamisega tegeleda. Ühiskonna tasandil on võimalik protsesse määrata ka turunduslike võtete abil, seda nii erasektoris, mis üritab mingit toodet tutvustades sellele ühiskondliku toetust saada, aga ka riiklikus sektoris, mis mingist tehnoloogiast rääkides või seda laialdasemalt rakendama asudes tehnoloogiate arengut mõjutab.
Sotsiaalne konstruktivism kasutajatasandil juhib tähelepanu sellele, et tehnoloogia muutub ja tehnoloogiale antakse uued tähendused just selle kaudu, kuidas neid rakendavad individuaalsed kasutajad. Internetti on võimalik kasutada väga paljudel erinevatel viisidel , isegi kui nende taga on sisuliselt üks ja seesama tehnoloogiline lahendus.
Muutusi ühiskonnas on põhjendatud ja kirjeldatud paljude erinevate kontseptsioonide ja mõttekäikudega, mis enamasti kalduvad vähemal või suuremal määral kas tehnoloogilise determinismi või sotsioloogilise determinismi poole. Märksõnad, mida järgnevalt lühidalt tutvustame, on võrguühiskond , teadmusühiskond , meediaühiskond ja küberühiskond/ küberruum .
Infotehnoloogiate tulekuga on seostatud ka võrguühiskonna mõistet, kuid idee ise ei lähtu tegelikult mitte tehnoloogiatest. Algupäraselt tähistas võrguühiskonna mõiste ühiskonda, milles inimeste vahelised suhted toimivad eelkõige läbi võrgustike, tänapäeval paljuski ka läbi meediavõrgustike. Võrgustike keskmes on info, mis neid suhteid toimimas hoiab.
Teadmusühiskond on mõnes mõttes katse arendada edasi infoühiskonna ideed ning astudes vastu infoühiskonna idee kriitikale, luua uus kontseptsioon,
Erinevalt infoühiskonna mõistest, mille erinevaid definitsioone ühendavaks tunnuseks on arusaam üha suurenevatest ja samas üha kättesaadavamaks muutuvatest infovoogudest, tõstab teadmusühiskonna kontseptsioon ühiskonda organiseeriva printsiibina esile võimet infot selekteerida, mõtestada ja kasutada ning selle tulemusena ka otsuseid langetada.
Kuid ka sellel ühiskonna tõlgendusel on omad kriitikud, näiteks tuuakse teadmusühiskonna kontseptsiooni puhul kriitilise noodina esile küsimus sellest, kui suur on tegelikult teadmiste osakaal otsuste langetamisel.
TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonna uuringutes on kasutatud ka meediaühiskonna ideed, mille põhiliseks märksõnaks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #1 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #2 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #3 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #4 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #5 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #6 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #7 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #8 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #9 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #10 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #11 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #12 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #13 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #14 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #15 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #16 MIS ON INFOÜHISKOND I loeng #17
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laiskloomvorst Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

56
doc
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
161
pdf
Juhtimise alused
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
46
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse
1072
pdf
Logistika õpik
477
pdf
Maailmataju
190
pdf
Õiguse üldteooria





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun