100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raam1
Õppematerjali autor
Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellep�rast r�ndavad just noored inimesed v�lismaale. J�rgmine p�hjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed r�ndavad soojale maale, sest seal on parem kliima. N�iteks kui inimene on t��tu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. K�ige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna r�ndavad p�hiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem p�hjus miks eestlased v�lja r�ndavad on maailma n�ha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest tulevad tagasi kodumaale, aga m�ned kahjuks mitte. Nad leiavad elukaaslase ja loovad perekonna. Paljud v�lja r�nnanud inimesed leiavad parema t��koha ja ei taha sellest loobuda. Kui v�ljar�nne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus v�ib v�lja surra, sest rahvaarv v�heneb. Meile r�ndavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013
oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on v�etud organisatsiooni seesmised ressursid ja tegevuskeskkonna oletatavad v�i v�imalikud muutused. Kui t�en�oline on, et Eesti suudab tulevikus edukas olla? Esimesed tegurid, mis ohustavad Eesti j�tkusuutlikkust, on kindlasti seotud Venemaaga. Aktuaalseim probleem on ilmselt oht sattuda majanduslikult Venemaa m�jusf��ri. Kuna Eestil oli Venemaaga paljudes asjades majanduslikud sidemed, eriti just energiamajanduse osas, siis pole Eesti jaoks k�ll eriti lihtne katkestada Venemaaga sidemeid, et mitte temast liigsa s�ltuvaks muutuda. Seda just enamasti selle p�rast, et Eesti ise pole maavarade poolest rikas ja see justkui kohustab teada teistelt abi paluma. See aga muudab ta teistest m�jutatavaks, kuna mujalt tulevaid allikaid kontrollivad siiski nende omajad ja see v�imaldab neil esitada s�ltujale enda poolt m��ratud tingimused. Kuid tegelikult ei karda Eesti ainult majanduslikult sattuda Venemaa m�jusf��ri, vaid ka �ldiselt
MIKS R�NDAVAD RAHVAD? Merilin J�rine KK11-PE Rahvad on r�nnanud elu algusest peale ning r�ndamine ei ole t�naseni peatunud. Miks on otsustanud inimesed, et nad r�ndavad minema? Mida leiavad j�rjest rohkemad ja rohkemad inimesed mujal maailmas? Mis saab, kui v�ljar�nne muutub aina suuremaks ja kas seda on v�imalik peatada? Rahvad hakkasid r�ndama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt p�hja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes v�imalus p��seda kuivalt Aasiast Ameerikasse m��da maismaad. Hiljem j�rgnes neile uusi �mberasujaid
Tänapäeva Eestimaa on keerulises olukorras, kuna väga palju noori inimesi rändab välja. Siia jääb vanem generatsioon, rahvastik vananeb ja see toob kaasa mitmeid probleeme. Ka minu tutvusringkonnas on noori, kes on siirdunud mujale elama. Kuna tulemas on kooli aastapäev, siis seoses sellega tekkis mõte uurida, kui paljud meie kooli vilistlased on asunud elama väljaspoole Eestit ja kui paljud on käinud või käivad võõrsil tööl. Huvitav on teada saada, kuhu ja miks on mindud, kuidas neil võõrsil läheb, kas minu töös uuritud väljaränne ja Eesti väljarände pilt on sarnased või mitte. Suur osa eestlasi käib mujal tööl, kuid elupaik on Eestis. Mujal elavate vilistlaste jaoks koostasin ankeedi ja saatsin selle neile meili teel. Vastused tulid küll aegamööda, aga õnneks enamiku käest ikkagi tulid. Nende kohta, kes ei vastanud, on andmestikus vaid kooli lõpetamise aasta, riik, kus elatakse, ja amet, mõnel on ka pere kohta natuke infot
" See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused. Juttu tuleb Euroopa suurimatest rahvustest ning keeltest, seal hulgas kindlasti Eestist, eestlastest ja meie emakeelest- eesti keelest. Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks ise- loomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, teiseks tuuakse välja rahulikku
Just sellel ajal kerkis esile teiste vürstide seas Mindaugas. Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast
soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asustatud maailma ääre ligidal, suhtlemispartnereid leiame arvukalt vaid ühest suunast lõunast, muudes suundades on neid väga vähe. Enamik inimesi, kellega suhelda, elab meist päris kaugel: me asume muu maailma suhtes võrdlemisi kõrvalisel maa-alal. Siiski pole me päris kolgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid