MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas

Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis.

Inimgeograafia

23

docx

C hepatiit

 Sageli kurgumandlid (kurgudifteeria)  Haavad  Limaskestad Nakkuse sissepääsuväratis haigustekitajad paljunevad ja produtseerivad eksotoksiine. Sissepääsuväratis tekib limaskesta nekroos ja hallikasvalkjas pseudomembranoosne katt. NAKKUSALLIKAS: Haige inimene, pisikukandja 2 kuu lõpuks nakkusohtlikkus kaob NAKKUSE ÜLEKANNE  piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu, hingamisteede kaudu. Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse  Kontakti teel- kokkupuutel süljega jooginõud, söögiriistad jne TEKKEPÕHJUSED JA –MEHHANISMID Haiguse tekkes on oluline eksotoksiin, mida produtseerivad virulentsed tüved. Osa difteeriatekitajaid toodavad mürkainet ehk toksiini, mis muudab haiguse kulu tunduvalt 2 raskemaks.

Kategoriseerimata

8

docx

kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

kopsupõletik, neerupuudulikkus, ajupõletik, ajuinfarkt. o Diagnoosimine: täpne haiguse kirjeldus, haiguspilt, difteerial iseloomulik kile, ninaneelust analüüs vatipulgaga, vereproovist antikehad. o Ravi. Antibiootikum ravi, antitoksiin seerumi manustamine, erütromütsiin, penitsilliin.  TEETANUS ehk KANGESTUSKRAMPTÕBI, vaktsineerimine 3; 4,5 ja 6 kuul, korduvvaktsineeritakse 2, 6–7(dP) ja 15–16(dP) aasta vanuses, DTP lihasesisene vaktsiin Bakteriaalne nakkushaigus  Haigust põhjustab eostega bakter Clostridium tetani, mis toodab organismis teetanusetoksiini.  Nakkusallikas? Teetanust põhjustava bakteri Clostridium tetani eosed on pinnases (mullas, kõdus ja sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Ei levi inimeselt inimesele.Nakkus nahka läbistava vigastuse korral.  Nakkusülekanne: satub organismi haava kaudu, näiteks paljajalu käimisel, aga ka

Haige laps

5

docx

HAIGE LAPSE ÕENDUSABI-KORDAMINE HINGAMISTEEDE HAIGUSED

iiveldus, gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide muutub väga heledaks (nagu pahtel). Tavaliselt kaob viirus iseenesest kuid mõningatel juhtudel võib haigus muutuda krooniliseks, need inimesed on nakkusohtlikud. Rotaviirusinfektsioon- Haiguse tekitajaks on rotaviirus, mis paljuneb peensoole alguosa lomaskestas. Nakkus levib õhkpiisknakkusena. Haiguse kliiniline pilt on vesine kõhulahtisus, oksendamine, palavik Leetrid- Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on kõrge palavik, roosakas lööve näopiirkonnas, võib levida ka üle kogu keha (ka peopesades ja jalataldadel). Tekitajaks on paramüksoviirus. Mumps- Haiguse tekitajaks on paramüksoviirus. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Sümptomiteks on valulikud ja paistes

Õendus

54

docx

DNA viirused

immunofluorestsentsimeetodiga. Antikehade määramiseks ELISA, HAPR. EKP – epizootoloogiline uuring (kuidas loomad liikusid), kliiniline pilt, patoloogiline uuring (lahang). Parvoviridae -> Perekond – Parvovirus -> Liik - Kasside parvoviirus (FPLV) -> Kasside parvoviirusinfektsioon ehk panleukopeenia ehk kasside katk Kasside panleukopeenia on ägedalt kulgev kaslaste viroos. Kasside parvoviirus on väga vastupidav väliskeskkonnas, kus säilitab eluvõime kuni aasta. Seose sellega on nakkus väga ulatusliku levikuga. Etiopatogenees: Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, kes eritavad viirust rooja, uriini ja süljega. Haigusele on vastuvõtlikud kõik kaslased ja pesukarud. Nakatumine toimub oronasaalselt, viiruse esmane replikatsioon toimub farünksi lümfoidkoes, kust viirus levib vireemiaga teistesse organitesse ja kudedesse. Täiskasvanud kassidel paljuneb viirus luuüdi, lümfisõlmede, tüümuse ja põrna lümfoid- ning müeloid prekursorrakkudes ja soolekrüpti

Nakkushaigused

7

docx

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

seljavalu, lihasevalu ning külmaväinaid. Võib kaasneda ka nohu, valulik kurk, kähe hääl, isutus, unetus ja iiveldus. Tekitajateks on kolme tüüpi gripiviirused: A, B ja C. Gripp levib piisknakkusena inimestelt inimestele aevastamisel, köhimisel või otsese kontakti kaudu. Otsest gripi ravi ei ole, aga soovitatav on voodipuhkus, piisav vedeliku tarbimine, paratsetamooli regulaarne manustamine, et hoida palavikku kontrolli all. TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud nakkushaigus, mille korral ilmub nahapinnale iseloomulik lööve ja mida põevad peamiselt lapsed. Tekitajaks on varicella-zoster-viirus (VZV), mis on hästi lenduv ja väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. Otsese päikesevalguse käes hävib viirus koheselt. Lööve tekib tüüpiliselt kehatüvele, kust levib näole, peanahale ja ülajäsemetele. (Joonis 6)Villid esinevad ka limaskestadel suus, ninas, kurgus ja silma sidekestal. Tuulerõuged on nakkusohtlikud

Bioloogia

18

odt

TOIDUINFEKTSIOONID

......................................................17 kasutatud kirjandus.................................................................................18 Sissejuhatus Toiduinfektsioone on väga palju erinevaid ja kõik need põhjustavad erinevaid haigusi inimestele ja selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel

Tööohutus ja tervishoid

19

pptx

Siirutajate vahendusel levivad haigused Eestis.

imeb inimeselt verd, siis satub haigusetekitaja inimese vereringesse. Esimese haigusetunnusena ilmuvad nahale punetavad laigud puugihammustuse ümber. Lisaks võib inimene tunda peavalu ja väsimust, mis aga mööduvad peagi. Seetõttu arvatakse tihti, et see oli kaasnev puugihammustusega, mitte aga tõsise haigusega. Kui haigust ei ravita, siis järgevad südame- liigeste ja närvisüsteemi häired. PUUKENTSEFALIIT Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1­2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ­ tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus

Bioloogia

Kommentaarid (0)