10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaisioispuu
Õppematerjali autor
Lapsevanem saab teha mitmeid samme lapse sotsiaal kompetentsuse arendamiseks. Vanem saab muuta lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Lapsevanemal tuleb samuti arvestada kindlasti lapse isikupäraga. Tuleb jälgida last, et ta märkaks tema tunnete muutumist ja väsimust. Täiskasvanu reguleerib lapse tundeid, äratab positiivseid emotsioone ning leevendab negatiivseid. Selle tulemusena muutub laps iseseisvamaks, hakates oma tundeid ise reguleerima. Lapsel tuleb lasta kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist. Samuti tuleb õpetada last oma tunnetest rääkima, nii positiivsetest kui negatiivsetest. Täiskasvanul tuleb aidata lapsel erinevatest tunnetest aru saada, neid väljendada ja neid tundeid valitsema ning ta peaks küsima lapselt häid küsimusi, mis näitavad hoolimist tema arvamustest. Vanem peab võimaldama lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes. (Keltikangas – Järvinen, 2013)
(või muu keskkonna, kus laps viibib) piires lapse suhtlemis- ja sotsiaalsete oskuste areng; ning lapse edukas integreerumine laiemate ühiskondlike institutsioo-nidega, nagu 4 näiteks haridussüsteemiga. Lapse arengu puhul on oluline arvestada, et iga laps areneb individuaalselt. Mõned hakkavad varem kõndima ja rääkima, mõned hiljem. 1.2. Füüsiline ja motoorne areng Motoorne oskus on eesmärgipäraste tegevuste organiseeritud jada, mida juhivad või korrigeerivad tagasisidemehhanismid. Eriti oluline roll tegevuse kontrollimisel on nägemistajul, sest see annab tagasisidet tegevuse õnnestumise kohta ning aitab vigu parandada. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel umbes kolm korda sünnikaal ja kasv +25cm. Teise eluaasta lõpuks kaks korda sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on kahe aastasel u 25%, viie aastasel u 16%. Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt
.........................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7
kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase päeva seisuga natukene aegunud. Hästi palju leidub ettekandeid rahvusvahelistelt lastekaitsealastelt konverentsidelt. Probleemseks osutus vägivalla defineerimine, sest kõikides allikates, mida kasutasin, oli sellele erinev määratlus. Probleemi seletati ka läbi mitmete aspektide- hästi palju
Milliseks isiksuseks sa muutud homme? Ülesvõtted jutustavad meile loo elu kui protsessi sisemistest ja välistest muutustest. Kuigi koduvideod ja fotod aitavad meil heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev materjal püüab aidata tabada protsessi, mida nimetame eluks. Eelkõige on järgnevalt kirja pandu mõeldud lapsehoolduse ja/või sotsiaalhoolekande alal tööd tegevatele või seda tegema hakkavatele inimestele. Materjali kokkupanemisel on kasutatud mitmete arengupsühholoogide koostatud materjale, mille loeteluga saad tutvuda materjali lõpus. 6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:
uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59
emotsioonidega, ega märka oma lapse tundeid. Mitte hoolimatusest, vaid kurnavate tunnete tõttu enda sees ei pruugi vanemad tulla selle pealegi, et anda ka lapsele selgitusi selle kohta, mis peres toimub ja toimuma hakkab. Teadmatus võib lapsele kaasa tuua enda ja ühe või teise vanema süüdistamise, hülgamishirmu või ühe vanema kaotuse hirmu, hirmu tuleviku ees ja täieliku segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid. Rääkimise teeb keerulisemaks asjaolu, et lahutuse ajal valitsevad nii last kui tema vanemaid tugevad emotsioonid, millest nad ise ei pruugi teadlikud olla. Vanemad ei mõista seda, et lapsed ei ootagi neilt kõiki üksikasju lahkumineku kohta. Laps vajab
riigis või piirkonnas 5. Aste – kronosüsteem – last mõjutavad suured muutused ühiskonnas (nt küüditamine); Peaasi.ee Süsteemiteooria nõrgad küljed: inimese enda isikupära ei ole vastutav tema elu ja arengu eest Mina kui raamat: 1. Algus- minu raamatu tegevus algab metsas kui peategelane kohtub esimest korda loomadega 2. Tegelased- peategelane on loominguline ja erilise loomuga tüdruk, teda kasvatavavad armsad vanemad, kes annavad talle kõik mida ta vajab, lisaks elavad metsas metsloomad, kellega tüdruk hästi läbi saab, metsa valitseb aga kuri pealik, kes on kehtestanud karmid reeglid, mis mõjutavad nii tüdruku, tema vanemate kui ka metsloomade elukorraldust ja võimalusi 3. Toimumiskoht- toimub metsas 4. Lugeja mõtted- lugeja võib mõelda ilmselt sellest, et milliseid seiklusi veel tüdruku ja loomade teele jääb 5. Millised ptk-d kustudada, millised juurde- kõik peatükid on omamoodi head,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid