Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone (seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul). Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni. - Östrogeenide ja gestageenide süntees ja füsioloogiline roll. Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta. Väikses koguses ka testised ja andrenaalkorteks. Sünteesitakse kolesteroolist. Östrogeen käitub kooskõlas progestrerooniga ja indutseerib progesterooni retseptorite teket emakas, vagiinas, eesmises hüpofüüsi sagaras ja hüpotaalamuses.
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul
endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk
olulised ema-loote piiril. HLA-G on oluline loote kaitsmisel ema natural-killer rakkude eest, mida on palju trofoblasti tungivates rakkudes. HLA-E aitavad lootel vältida ema immuunsüsteemi järelvalvet, tõenäoliselt interakteerub NK-rakkude inhibitoorsete retseptoritega. Ehk HLA-E molekulid kaitsevad samuti loodet ema immuunvastuse eest normaalse raseduse käigus. Triin Laisk-Podar 1 Milline on munasarjade funktsioon? Millised munasarja struktuurid on funktsiooni täitmisel olulised? Munasarjadel on endokriinne funktsioon – hormoonide süntees (östrogeenid, testosteroon, progesteroon), peptiidhormoonide süntees ja seal toimub follikulogenees. Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas komplekteeritakse naissuguhormoone ja kollaskehahormoone. Follikulogenees lõppeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast. 2 Mis on follikulogenees
. · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid
Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus lapse organismi füsioloogiliste protsesside põhjustajaks on eksogeensed (organismivälised) soospetsiifilised hormoonid, mis on saadud emalt transplatsentaarselt
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aastakümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on see, et nad koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed- neil on nii välis kui sisesekretoosed osad.
Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust. Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud) Murdeiga toob muutused Murdeiga ehk puberteet on periood, mis lahutab lapsepõlve täiskasvanueast. Just selles vanuses saab lapsest täiskasvanu. Sel ajal avastab inimene enda jaoks seksuaalsuse. Kehaga toimuv tekitab arusaamatust ja segadust, aga ka uhkust ja rahulolu endaga, soovi ise otsustada. Murdeeas muutuvad nii keha, tunded kui ka suhted. Keha hakkab inimest vaikselt ette valmistama selleks, et temast saab tulevikus lapsevanem. Murdeeas on kombeks tunda muret oma välimuse ja
1940. a. avastati inimkehas kannabinoidretseptorid. Sellega reageerivad N- arahhidonoületanoolamiin ehk anandamiid jt. Retinoidhormoonid · A1 derivaat Hormoonid metabolism regulaatorid (toime järgi klassifitseerimine) · Hüpofüüsi ja teiste endokriinnäärmete talitluse reguleerimine (liberiinid, statiinid, ACTH, TSH, jt.) · Kasvu ja üldarengu reguleerimine (STH, kilpnäärme hormoonid, androgeensed hormoonid) · Sugulise arengu ja menstruaaltsükli regulatsioon (androgeenid, progestiinid, östrogeenid, platsenta hormoonid, jt) · Süsivesikute metabolism: veresuhkru taseme regulatsioon (insuliin, glükagoon, adrenaliin, glükokortikoidid) · Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid)
Sisesekretsioon Sisesekretsiooni näärmed- saadavad oma produkti verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed näärmed- saadava oma produkti keha pinnale- higi ja rasunäärmed, ka keha õõntesse- suhu, makku, soolde. Sisesekretoorsed näärmed jagunevad: · Klassikaline- kuuluvad need näärmed, mis on hästi tuntud sajandeid, aasta kümneid; neile ühiseks iseloomulikuks tunnuseks on, et koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. Kuuluvad: Ajuripats ehk hüpofüüs, käbinääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harknääre, neerupealised, sugunäärmed, pankreas. Nendest sugunäärmed ja pankreas on seganäärmed, sest neil on nii välis kui sisesekretoosed osad. (pankreas: välis-
X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed (st
Anatoomia ja füsioloogia - SISESEKRETSIOON Sisesekretsiooninäärmed on need näärmed, mis oma hormooni saadavad verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma produkti keha pinnale ja kehaõõnde. Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte rühma: 1) klassikalised sisesekretoorsed näärmed - suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest. · ajuripats ehk hüpofüüs · käbinääre · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harknääre · neerupealised · kõhunääre · sugunääre Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed seganäärmed - on nii sise- kui välissekretoorsed näärmed. Kõhunääre toodab insuliini, glükagooni ja pankrease polülipiide.
Maksarakkude kahjustuse viirushepatiidi korral põhjustavad nii viiruse elutegevus kui ka inimese enda immuunsüsteemi rakud, mis püüavad raku sisse viiruseni jõuda, et sissetungijaga võitlusse asuda, kuid purustavad seeläbi rakuümbrise ja rakk hävib. 10. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest
kehakaalu tõusu. Kuid siin on kaks absoluutselt erinevat põhjust, millised tegurid viivad kiirema või aeglasema kehakaalu tõusuni. Kiired kehakaalu muutused saavad toimuda vedeliku ja soolade peetuse näol; mõne lisakiloga võib kaasneda ebameeldiv enesetunne, mida põhjustavad puhitus, jäsemete paistetus, rindade hellus ja raskekaalulisuse tunne. Valed toitumisharjumused ja ebapiisav füüsiline aktiivsus põhjustavad aeglase kaalu suurenemise, mille tulemusena koguneb rasv - toiduga manustatud kalorite hulk - ületab märkimisväärselt põletatud kalorite hulga. Kehakaal ja enesetunne kõiguvad teataval määral kogu menstruaaltsükli vältel, ka siis, kui ei kasutata hormoonidel põhinevat kontratseptsiooni. See on normaalne tsükli teises pooles, mida kutsutakse premenstruaalseks sündroomiks. Aastatega intensiivistuvad PMS-le omased ebameeldivad aistingud see kehtib peaaegu kõigi naiste puhul.
valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad follikulaarepiteeli rakud moodustavad kiirpärja. Regulaarselt, iga 28 päeva (lunaarkuu)tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse koos folliikulivedelikuga munasarjast välja - seda protsessi nim. ovulatsioon. Munasarjast väljunud munarakk satub kõhukelmeõõnde ja sealt munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Ovulatsioon toimub kordamööda kord ühes, siis teises munasarjas. Täieliku valmimiseni jõuab väike osa folliikuleid (400-500) ja neis olevaid munarakke. Enamus neist taandareneb. Lõhkenud folliikuli kohale moodustub kollakeha ( corpus luteum), mis toodab hormoon progesterooni. Eristatakse menstruatsiooni- ja raseduskollakeha. Menstruatsioonikollakeha
Juhade avauses on harkjad moodustised e. fimbriad. Need on pikad kiud, mis haaravad munasarjast väljuva munaraku ja suunavad selle munajuhasse. · Ülesanne: munajuhade keskosas on laiend e. ampull, milles toimubki põhiliselt viljastumine. NB! Munasarja ja munajuha vaheline ruum on ühenduses nö. väliskeskkonnaga kõhuõõnega. Munasarjast väljuv põletikuline munarakk võib põletiku üle anda kõhukelmele. Kõhukelmepõletik võib saada eluohtlikuks. Seepärast tuleks kõik munasarjade põletikud hoolikalt välja ravida! 3. Emakas ( 1 ) paikneb alakõhus, on 78 cm pikk, kaalub 50 grammi. Lihaselisel elundil on kaks tähtsamat seinakihti: a) lihaskiht, mis muutub eriti võimsaks raseduse korral loote kaitsmiseks b) väga rikkalikult veresoontega varustatud limaskiht vooderdab emakat seestpoolt. Selle kihi heidab emakas endast välja menstruatsiooni käigus ( siit tulebki veri menstruatsiooni ajal ).
· Eristatakse kolme kesta: · I. Limaskest sisemine (t.intima, t.mucosa) · II. Lihaskest keskmine (t.muscularis, t.media) · III. Adventitsiaalkest välimine (t.adventitia) v.serooskest (t.serosa) Limaskestal eristatakse kihte: 1) epiteel - valendiku pool 2) limaskesta päriskiht e. proopria - epiteeli all 3) limaskesta lihaskiht 4) submukoosa - koosneb põhiliselt sidekoerakkudest, kuid sageli paiknevad seal näärmed Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest
Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH). PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine; ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad: 1
kõhreplaatidesse ja need kasvavad kinni ehk luustuvad. Kui kõhreplaadid on kinni kasvanud, siis enam toruluud pikeneda ei saa ning kasv lõppeb (naistel 16-20 eluaastaks, meestel 18-23 eluaastaks). Peale seda kasvavad edasi akronid väljaulatuvad kehaosad – alalõualuu, kõrvad, sõrme-, jala- ja kätelabade luud. Luude tugevust kogu elu jooksul mõjutavad lisaks veel kõrvalkilpnäärme hormoonid (PTH) PTH liigtalitluse korral toimub luude pehmenemine. ning vitamiin D3 hormoon (kaltsitriool). Kaltsitriool tekib PTH mõjul vitamiin D3’st. Vitamiin D3 saab tekkida nahas UV-kiirguse mõjul, aga me saame teda valmiskujul nii loomse toiduga (eriti maksas) kui ka taimse toiduga. Kõik need moodused kõlbavad kaltsitriooli tekkeks. Kui mingil põhjusel teda ei teki, areneb rahhiit, mis avaldub luude pehmenemises (O- ja X-jalad). Võib tekkida ka kanarind, ettepoole deformeerunud rinnak. Luustumisprotsessid või kasv aeglustuvad:
glükoosina. SV liig korral toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks
Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l. Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim.glükogeeniks. Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas. Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin). Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist. Taimedes on glükoos tärklisena. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada
Teda ennast toodetakse hüpotalamuses. Ajuripatsist vabaneb FSH. FSH paneb kasvama ovariaalfolliikulid, millest enim östrogeeni tootvad jõuavad küpsemiseni. Lõpuks jääb alles 1 küps folliikul, milles on munarakk. Samal ajal FSH-d siduvad folliikulid produtseerivad LH-retseptoreid, mille sidumine põhjustab östrogeeni sünteesi. Östrogeen pidurdab FSH produktsiooni ajuripatsis. LH liigub ajuripatsist munasarja ja põhjustab seal ovulatsiooni. Kollaskeha toodab progrestrooni kollageenist. Progresteroon tekitab emakaseinale veresooni juurde ja inhibeerib LH-id. Meioos kestab II metafaasini, siis võib toimuda viljastumine. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine,
sekretsiooni. Testosteroon – reguleerib sugurakkude meiootilist küpsemist (spermatotsüüdid spermatiidid); regulaator ka Sertoli rakkudele: käivitab signaaliradu, aitavad neill säilitada funktsionaalsust ning VTB-d, tagavad seemnetorukeste terviklikkuse FSH seondub Sertoli rakkudes FSH retseptoriga aidates stimuleerida spermatogeneesi; toodetakse ajuripatsis LH indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma; toodetakse ajuripatsis Enne puberteedi saabumist indutseerib kisspeptiin GnRH (gonadotropiini vabastava hormooni) sekretsiooni ajuripatsist vabanevad FSH ja LH 2.Oogenees 19. Munarakk, mida see sisaldab? Munaraku tsütoplasma sisaldab mitmeid organelle (mitokondrid, ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt
Pärast sündimist peamiselt punases luuüdis. Punaliblede eellaseks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte kindlat tüüpi vererakke. Erütrotsüüdid moodustavad proerütroblastist erütroblasti, normoblasti ja retikulotsüüdi vaheastmete kaudu. Erütropoeesiks vajalikud vitamiinid (B12 ja foolhape), mineraalained (raud, vask, koobalt). · Erütropoeesi reguleerib neerudes sünteesitav hormoon erütropoetiin ülesanne- hapniku transport arv- inimesel 4-6, veiste 6-8, hobusel 7-12, seal 6-8, lambal ja kitsel 10-14 ja kanal 2,5-3,2 miljonit ühes mikroliitris veres. ·Hematokrit : on vererakkude osa vere üldmahust. Hematokriti saab määrata kapillaari kogutud verest vererakkude protsendi määramisega tsentrifuugmise järgselt või rakuloendajaga. · Erütrotsüütide arvu määramine : Erütrotsüütide e. punaliblede arv ühes mm3 (ml) veres peegeldab nii vereloomeorganite
*tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid: *sensoorne retseptor *aferentsed neuronid-juhivad erutuse KNS-i; *vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s ühendab eferentset ja aferentset poolt; *eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid lihased, näärmed jne. Tingimatu refleks: *NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele *alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale *nende närvimehhanismid on pärilikud Lihasrefleksid: *venitusrefleksid käivituvad vastuseks lihase venitusele(sirutusrefleksid) *naharefleksid käivituvad vastuseks naha retseptorite ärritusele(painutus ja eemaletõmbumisrefleks)
hüpofüüsi hormooni vallandavad kõikide teiste näärmete produktsiooni verre, mis eelkõige paistab välja. Sekund ja prim sugutunnuste arenguga selle tõttu et plahvatuslikult rohkem on veres puberteedi ealise omas , testeronooni ja androgeeni (poistel) ja ostgreeni (tüdruku). See tase on poistel tõuseb 18* testero ja andor hulk, tüdrukutel 8* ostogreeni hulk veres. Kõike seda vallandab , kuna ja mis ajal? Esimene tunnus mida on raske identifitseerida, (msg on puberteedi ea alguse tunnused) on keha proportsiooni muutumine.õlgade ja puusade suhtelineerinevus mees ja naissoost indiviididel.Sellist tunnust uurimiste järgi objektiivselt ei sa mõõta, slaidil on kirjas missugune on varieerumine primaar ja sek suhtes. Antropoloogidel on seda väga raske mõõta. Siin on kirjas tavaline järjekord alguses tüdrukud ja siis poiste kohta. Tüdrukute füüsiline areng seoses sellega kuidas sekund ja prima sugutunnused arenevad, on vähem universaalne
Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad muna- ja seemnerakk pika teekonna, mille õnnestumine viib ühe raku tekkimiseni, mis sisaldab informatsiooni nii nais- kui meespartnerist. See teave moodustab uue elu aluse. Eostumine toimub kolmes etapis- ovulatsioon, viljastumine ja viljastunud munaraku jagunemine, mis kinnitub seejärel emaka seina külge. Kui see on toimunud, algab rasedus. Ovulatsioon toimub menstruatsioonitsükli keskpaigas ja selle käigus puruneb teistest suuremaks kasvanud folliikul ning munarakk pääseb välja. Purunenud folliikulist moodustub kollakeha, mis eritab hormooni progesteroon, mis toetab loote kasvamist, kuni platsenta rolli üle võtab. Sel hetkel on munarakk palja silmaga vaevunähtav. Kui munarakku pärast
kohal. Haigestumine rinnavähki maailmas tõuseb ja seda paralleelselt koos elatustaseme tõusuga. (Ibid) Rinnanäärmevähki võib esineda ka meestel, kuid see suhe N:M on 100:1. Näiteks 1997 a. diagnoositi Eestis naistel 600 esmasjuhtu, meestel 5 esmasjuhtu. Risk haigestuda piimanäärmevähki tõuseb inimese vanuse kasvades. Haigus on suhteliselt harv naistel alla 40 eluaasta. (Ibid) 2.1. Rinna ehitus ja talitlus Rindu on väga erineva kuju ja suurusega, nad arenevad puberteedi ajal naissuguhormooni östrogeeni mõjul ning nende kuju sõltub rasv- ja sidekoest, mis ümbritseb piimanäärmete võrku. Küpsed rinnad koosnevad 15-20 näärmekoe sagarikust. Piima nõristav kude muutub aktiivseks menstruatsiooni algamisele eelnevatel päevadel, kuid mõnel naisel esinevad ka tükid ja rindade valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad
Hüpoksia on hapnikuvaegus, anoksia täielik puudumine. Hüpoksiani võib viia kõrgmäestikus hapniku vähesus, vereringe otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. 44) Hingamise regulatsioon (hingamiskeskus, venitusretseptoritelt, ärritusretseptoritelt, kemoretseptoritelt lähtuvad signaalid, hormoon adrenaliini ja temperatuuri toime). Hingamiskeskus piklikus ajus ja sillas Pneumotaktiline keskus- reguleerib hingamissüsteemi sissehingamise ajalise limiteerimise kaudu. Dorsaalsed ja ventraalsed tuumad stimuleerivad sissehingamist ja väljahingamist. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka ühelt poolt verega kanduvad ained (humoraalne regulatsioon), ning teisalt eri suundadest tulevad närviimpulsid (neutraalne regulatsioon).
toidus muudetakse need organismis lipiidideks, mis ladestuvad rasvadepoodesse. AV on seotud lipiidide AV-ga.glükoosi konsentratsiooni tõus veres suurendab triglütseriidide sünteesi, glük. Langus pidurdub trigl süntees ja intensiivistub nende lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim
hormoon ja luteiniseeriv hormoon; kus vastavaid hormoone toodetakse, milline on nende roll. testosteroon - toodetud Leydigi rakkude poolt. Aitab kaasa spermatotsüütide meiootilisele küpsemisele, reguleerib Sertoli rakkude funktsionaalsust. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. inhibiin - toodetud Sertoli rakkude, mingil määral ka Leydigi rakkude ja spermatotsüütide poolt. Mõjub negatiivselt gonadotropiinide sekretsioonile. folliikuleid stimuleeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse GnRH mõjul ajuripatsist e hüpofüüsist, stimuleerib spermatogeneesi luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? See teadmine teeb ka lõigustumise/gastrulatsiooni osa õppimise lihtsamaks – (märksõnad: aletsitaalne, isoletsitaalne, oligoletsitaalne,
Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema mahutavus on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS SÜLG Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease omaga 1:250 000). Sülg sisaldab vett, lima, alfa-amülaasi,lüsosüümi,immuunglobuliibi A. MAONÕRE Süsivesikute seede toimub maos sülje ensüümide mõjul seni, kuni mao pH langeb alla 3,6. Mao madala pH moodustab barjääri, mis ei lase mikroobidel tungida soolestikku.
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
