Tallinna
Tervishoiu Kõrgkool
ämmaemanduse õppetool
Ä4
Olesja
Stepanjuk
MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL
Kursusetöö
Tallinn
2014
KOKKUVÕTE
Olesja
Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse
õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet
tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on
....
Kursusetöö
eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli
regulatsiooni ja
puberteediga
kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on
kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud
eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning
raamatuid.
UURUMISTÖÖ METOODIKA
Kursusetöös
kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse
ülevaade.SISSEJUHATUS
Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone (seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul). Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni. - Östrogeenide ja gestageenide süntees ja füsioloogiline roll. Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta. Väikses koguses ka testised ja andrenaalkorteks. Sünteesitakse kolesteroolist. Östrogeen käitub kooskõlas progestrerooniga ja indutseerib progesterooni retseptorite teket emakas, vagiinas, eesmises hüpofüüsi sagaras ja hüpotaalamuses.
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul
* kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet viljastada). 2. Gonaadi arenemine lootel ja soo determinatsioon: geneetiline ja hormonaalne regulatsioon. Sugunääre ehk gonaad on paljudel loomadel (sealhulgas inimesel) elund, mis toodab sugurakke ehk gameete ning suguhormoone. Sugunääre kuulub suguelundite hulka.Sügoot XX – emane, sügoot XY – isane. Suguorganid ei hakka lootel arenema enne, kui tiinusest on möödas 15%. Selles faasis hakkavad primitiivsed gonaadid arenema, kas siis munasarjades või munanditeks. Sugu-määrav geen (SRY) Y- kromosoomis annab teate gonaadidele hakata munanditeks. Emastel ei ole SRY geeni ning nende
munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt. 2) Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus. 3) Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul (Graafi põieke). Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid. 4) Atreesia – nende folliikulite apoptoos, mis ei läbi ovulatsiooni. Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH stimuleeriva toimeta. Alates tertsiaarsete folliikulite staadiumist sõltub edasine areg peamiselt gonadotropiinide stimulatsioonist. FSH toimel sünteesivad tertsiaarse folliikuli granuloosa rakud östrogeene. FSH ja östrogeenide koostoime on tähtis folliikulite
. · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes. Seestpoolt vooderdab seda rakukiht (endomeetrium), mis vastab menstruaaltsükli hormonaalsetele muutustele. Ovulatsiooni ajal on endomeetrium väga pehme ja valmistub viljastatud munaraku pesastumiseks. Emakas hoiab ja kaitseb raseduse jooksul arenevat loodet. Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid
SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Kasv ja keha muutumine.............................................................................................................2 Murdeiga ja hormoonid...............................................................................................................3 Tüdrukud.....................................................................................................................................4 Poisid...........................................................................................................................................5 Seksuaalne areng.........................................................................................................................6 Erinevaid arenguteooriad............................................................................................................7 Freudi
Osa lümfist suundub aga kubemekanali kaudu kubeme piirkonna lümfisõlmedesse. Tupp (vagina) Tupp on torujas, elastsete seintega organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja kusiti ning pärasoole vahel. Tupe pikkus on 8-9cm, kusjuures tupe tagumine sein on eesmisest seinast 1,5-2cm pikem. Tupe laius, mis on tema elastsuse tõttu raskesti määratav, on umbes 3cm. Väljaspoolt piirab tuppe tupeesik. Piiriks tupeesiku ja tupe vahel on tupesuue, mida tütarlapsel osaliselt katab neitsinahk e. hüümen. Hüümen kuulub välissuguelundite hulka, kuigi tema sisemine pind on arenenud sisemiste suguelunditega ühisest algmetest. Neitsinahk on varieeruva kujuga, tavaliselt tupeesiku tagumiselt servalt esiletungiv poolkuukujuline limaskestavolt, mis esimese suguühte ajal rebeneb. Neitsinaha rebenemise e. defloratsiooniga kaasneb tavaliselt 10 vähene veritsus
On keelatud, kuna kõrvalmõjude tõttu ja sellepärast, et sportlased ei ole võrdsetes tingimustes. Meestel kõrvalmõjud: · lihased võivad liiga tugevaks muutuda, järskude liigutuste korral võib lihas rebeneda või lihas kõõluse küljest rebeneda, või rebeneb kõõlus luu küljest. · normaalse negatiivse tagasiside rikkumine- meesuguhormoonide kõrgem tase veres, seetõttu pidurdub loomulik regulatsioon, hüpotaalamus ei produtseeri gonadoliberiine, füsioloogiline stiimul testistele on nõrk, sugunäärmed on ilma tööta, hakkavad atrofeeruma. Sugunäärmed ei pruugi normaalselt tööle hakata, funktsioon ei taastu, impotentsus isegi kui dopingu ära jätta. Naistel kõrvalmõjud: · lihase, kõõluse traumad- lihased muutuvad tugevaks · meestele iseloomulik sekundaarsed sugutunnused- habe, rinnanäärmed taanduvad,
Kõik kommentaarid