MENGZI (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Konfutsius ja konfutsianism

Alexander Peremees Konfutsius ja konfutsianism Konfutsiuse e. Kong Fuzi elukäik Konfutsius sündis 551 eKr Hiinas väikeses Lu vürstiriigis, tänases Shadongi provintsis. Tema isa suri, kui Kong oli kolmeaastane, jättes oma naise ja lapse vaesusesse. Sellest hoolimata sai poeg väga tugeva hariduse nii riigi poolt kui ka eraõpingutes, ehkki pidi noores eas ema toetamiseks tööle minema. Koolis käis ta eluaastatel 8-18 pannes enda õpetajaid imestama enda täiskasvanulikkuse üle. Pärast ema surma 527 eKr muutis Konfutsius oma vanematekodu kooliks, kus õpetas ajalugu, luulet ja kombeid. Õpetamine ei toonud palu sisse ning endiselt pidi ta olema töötama ka erinevates kohtades ametnikuna. Oma esimestel reisidel naaberriikides sai ta halva vastuvõtu osaliseks, ilmselt oma uuriva loomuse ja otsekohesuse tõttu. Reisimisega seoses sattus ta lühik

Filosoofia

4

docx

Konfutsianism

Lühiajalises Qini keisririigis (221­207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a ­ 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja muistse, kuid konfutsianismi vaimus toimetatud ja kommenteeritud raamatuga (,,Muutuste raamat", ,,Kirjade raamat", ,,Laulude raamat" ja ,,Kevaded-sügised") koondati ,,Viisraamatusse", mille laiendatud variandiks on ,,Kolmteistraamat". Songi ajastul (960­ 1279) lisandus omaette kaanonina ,,Neliraamat", mis sisaldab ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ning ,,Keskmise tavalise" ja ,,Suure õpetuse"

Usundiõpetus

3

doc

Konfutsianism

Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma. Traditsiooniliselt peetakse Konfutsiust nende teoste koostajaks või väljaandjaks, kuid tänapäeval arvatakse, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja. Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu); 2. Mengzi (Mencius); 3. Suur õpetus (Daxue); 4. Keskmine tavaline (Zhongyong). Lääne-Hani dünastia (206 eKr ­ 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus ­ alamate kuulekus, 2. isa armastus ­ pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus ­ noorema venna austus, 4. mehe õiglus ­ naise kuulekus, 5. vanema sõbra

Religioon

2

doc

Konfutsianism. Taoism.

· Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong) o Viisikraamat (Wuijing), mis koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jagunes viieks osaks: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui) 6

Filosoofia

13

ppt

Powerpoint konfutsianismist

rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muusika raamat (Yuejing).  Nelikraamat (Sishu) Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Mengzi (Mencius), Suur õpetus (Daxue), Keskmine tavaline (Zhongyong).  Liji (Kommete raamat) Shijing (Laulude raamat) Lunyu (Vesteid ja vestlusi) Rituaalid ja pühad rituaalid ­ head kombed / käitumine. Pühad paigad ja palverännakud Konfutsiuse tempel

Ajalugu

5

doc

Referaat konfutsious

Moraal langes: usk sattus põlu alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud sõjad. Rahvas pidi aga andma valitsejatele vahendeid suurejooneliste pidude korraldamiseks. Seetõttu tekkisid erinevad õpetused, mis esitasid ühiskonnaelu parandamise retsepte. Tekkisid isikud, kes püüdsid maad korralageduse eest päästa; nende seas oli väejuhte, poliitikuid ja filosoofe ­ Laozi, Kong Fuzi ja Mengzi. Mõnede arvamuste kohaselt aga oli 6.-5. sajand Vana-Hiinas tõusu ja uute ühiskondlike nähtuste kinnistumise ajajärk, mitte mandumise ajajärk. Konfutsius oli aga kogu oma elu seisukohal, et elab mandumise ajastul, ning pidas aus minevikku. Tema ideaaliks oli tugev ja tsentraliseeritud keskvõim. 2 Konfutsiuse elulugu Konfutsius sündis 551 a. e.Kr väikeses, kuid mõjukas Lu vasallriigis vaesunud, kuid nimekas

Filosoofia

14

pptx

Konfutsianism

Konfutsianism Brigita Maria Raave ja Moreena Kaas Levik Konfutsiuse tuntuim tõlgendaja on Mengzi. Riigi ametlikuks õpetuseks sai konfutsianism u 2. sajand eKr. Konfutsianism on levinu peamiselt Filipiinidel, Põhja- Koreas, Lõuna-Koreas ja Hiina idaosas. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Levik ja seos eestiga Eestis pole järgijate ühendust. Inimesi huvitavad Hiinast pärit õpetused. Eelkõige nõelravi ja shiatsu massaž. Üsna populaarne on taiji harrastamine. Rajaja, millal rajati Konfutsianismi rajajaks oli hiina õpetlane Kong Fuzi ( 28

Ajalugu

10

docx

Hiina usundid: budism, taoism ja konfutsionism

Hiina usundid Hiina ideoloogilisel maastikul domineerivad juba 2000 aastat 3 põhilist Hiina maailmavaadet (san jiao): konfutsionism, taoism ja budism, kuid seal leidub ka teiste usundite järgijaid. 4-3.saj. e.m.a. valitses Hiinat Zhou dünastia (mitte ainsana, oli ka teisi dünastiaid, kelle vahel sõdimine käis). Budism jõudis Hiinasse 1.saj. m.a.j. Indiast, pole ainsana Hiinas tekkinud. Nn 100 ideoloogilist koolkonda, millest igaüks pakkus välja oma lahenduse, kuidas Hiinat kriisist välja tuua. Esivanemate austamine levis Hiinas üldisemalt Zhou dünastia ajal (1122- 325 eKr). Ka Kong Fuzi õpetas vanemate austamist nii eluajal kui ka peale surma. Hiinlased usuvad, et peale surma jaguneb esivanema hing kolmeks ja viibib kolmes kohas: taevas, hauas ja nimetahvlis ehk altaris. Taevasse minevat hinge tuleb saata õigete rituaalide ja kommetega: palvetatakse, tuuakse toiduohvreid, põletatakse raha, et hing millestki puudust ei tunneks. Hauaplats

Usundid ja tekstid

Kommentaarid (0)