Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tõeline ja mis mitte?
  • Mida ma tunnen kuulub mulle?
  • Mis on sealjuures tõeline ja ei ole kujuteldav?

Lõik failist

MEDITATSIOONID  ESEMESEST FILOSOOFIAST 
RENE DESCARTES  
 
 
Rene Descartes sündis 31.märtsil 1596 aastal Prantsusmaal. Temast sai üks mõjukamaid 
mõtlejaid inimkonna ajaloos ja teda peetakse kaasaegse filosoofia  asutajaks
Järgnevalt  toetume tema  suurele filosoofilisele tööle “Meditatsioonid esimesest filosoofiast “ 
aastast 1641 .Tegemist on tõlkega I, II ja VI meditatsioonist. Teen antud  
Marju Lepajõe tõlkest kokkuvõtliku ülevaate ja väljendan sinna juurde oma mõtteid. 
Descartese I meditatsioonis leiame arutelu selle üle, mis on tõeline ja mis mitte? Kas asjad on 
olemas või on need olemas ainult kujutlustes? Kas jumal on kõikhea või paheline? II 
meditatsioonis arutleb autor enese olemasolu teemal. VI meditatsioonis on peamiseks teemaks 
inimese hinge ja keha vaheline erinevus. Materiaalsete asjade eksistents. 
 
I meditatsioon  
Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja 
pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pidanud kõike saadut meeltest või  meelte  
kaudu. Öeldes, et seda kes on meid tüssanud ei tohi enam kunagi täielikult usaldada . Et kas 
keha mida ma tunnen kuulub mulle? Siinkohal võrreldes end hullumeelsetega kes väidavad 
end olevat kuningad, kuigi on vaesed või purpurisse rüütatud, olles alasti. Kuidas võtta seda, 
et ma kas magan või olen ärkvel? Mis on sealjuures tõeline ja ei ole kujuteldav? Vaadeldes 
näiteks maalikunstnikku kes maalib midagi täiesti uut, siis värvid peaksid olema siiski 
tõelised. 
Järeldades, et füüsika, astronoomia , meditsiin ja kõik teised teadused on kahtlased. Kuna aga 
aritmeetika, geomeetria ja teised taolised käsitlevad asju mis on üldisemad ja hoolimata kas 
nende olemasolust looduses. Olles kas siis unes või ärkvel on kaks pluss kolm ikka viis. Need 
nii ilmsed tõed satuvad siin  kahtluse alla. Ka kõikvõimas Jumal on vaid paha vaim kes kõige 
üle valitseb. Kõik mida tunnen- näen on ekslik ja ei ole ilmsi. Selline ettevõtmine kõike 
kahtlustada viib selleni , et keegi kes arvab , et ta magab kardab , et teda äratatakse. Ja nii on ka 
autor seda  meelt , et antud ettevõtmine on vaevaline, langedes tagasi vanade harjumuste 
juurde. 
II meditatsioon 
Mõeldes eelneva meditatsiooni peale ja jätkates seda sama teemat on autor ikka arvamusel, et 
kõik mida ta näeb on võlts. Tõde on see, et mitte miski pole kindlalt teada. Samas, kui on 
keegi kes mind pidevalt ja sihikindlalt eksitab, siis pean olemas olema ka mina on autor 
arvanud. Ehk siis inimene kel on keha, kes toitub, kõnnib, aistib ja mõtleb. Kui aga ka see on 
kõik väljamõeldis jääb üle vaid mõtlemine. Kujutlemine mõtlemises aga peaks samuti tõene 
olema, kui kujutlusvõime ise moodustab osa mõtlemisest. Peale vaimu ei ole  minus midagi 
tõdeb autor. Kehi on võimalik tajuda üksnes intellektiga ja mitte meelte ega kujutlusvõimega. 
Vaid selle põhjal, et neid mõeldakse ja kõige kergemalt tunnetan oma vaimu.  
VI meditatsioon 
Materiaalsed asjad eksisteerivad sedavõrd, kui nad on puhta matemaatika  objektiks , sest neid 
saab tajuda selgelt ja täpselt. Ja ei ole kahtlust, et Jumal on võimeline tekitama seda mida ma 
tajun ja kuidas. Kujutledes näiteks kolmnurka ja tuhatnurka, on vaimusilmas kolmnurk  
kujuteldav, kuid tuhatnurka samamoodi tajuda ei saa. Selline vaimupingutus näitab selgesti 
eristumist kujutlemise ja puhta mõistmise vahel. 
Tõenäoliselt eksisteerib ka keha mida näen enese  osana  või pigem enese tervikuna. 
Oma olemusest olen mõtlev asi millel on keha nendib autor. Ma saan olla ilma aistingute ja 
kujutlusvõimeta, kuid need omadused ilma minuta mitte. 
Loomuses üldiselt mõistan ma Jumalat ennast  või tema poolt loodut ja  iseenese  loomuse all 
kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on mulle andnud. Autori järeldusel  õpetab loomus 
tajude kaudu, et keha on midagi millega olen väga tihedalt seotud. 
Peale selle on loomuse abil selge, et minu ümber eksisteerib teisi  minust  erinevaid kehasid. 
Keha võib vaadelda autori seisukohalt, kui jaotatavat aga vaimu, kui täiesti jagamatut. 
Vaadeldes vaimu ei ole võimalik eristada ühtki osa. Kuigi vaim on ühendatud kehaga, siis 
ometi, kui amputeeritakse jalg või mõni muu kehaosa ei muutu vaimu tunnetus. Seejärel 
väidab autor, et vaimu tunnetus kaoks, kui ära võtta aju või selle osa, milles arvatakse olevat 
ühismeel. Kui me lööme ära jala tundub nagu eksisteeriks valu jalas, kuigi tegelikult ajus. 
Närvide abil kannab keha valuaistingut , nii et vaim tunneb paratamatult sama. Ja seda sama 
võib arvata ka mistahes muude aistingute puhul. 
Kõik see mis on meile loomu poolest antud on tõenduseks Jumala vägevusest ja hüvelisusest. 
Kõike seda mis puutub keha heaolusse tunnetavad meeled palju sagedamini tõde, kui valet. 
Seega ei pea ma enam kartma, et see mida meeled mulle iga päev esitavad on vale. Ja, kui 
keegi ilmuks minu ette ja siis äkitselt kaoks ilma, et ma näeks kust ta tuli, siis peaksin teda 
pigem tondiks või aju loodud pettepildiks. Teisel juhul oleks tegemist unenäoga, sest ärkvel 
olles ma teaks selgelt mida näen ja tunnen. Asjatoimetuste  paratamatus ei anna meile aega 
alati hoolikaks kontrolliks ja inimese elu allub üksikasjades eksitusele, tuleb omaks võtta, et 
meie loomus on nõrk. 
 
Kokkuvõte 
Descartes alustas oma meditatsiooni kahtlemisest kõige üle, mis on. Et mitte miskit polegi ja 
kõik on kellegi poolt meile  selliseks loodud. Meid pidevalt ja sihikindlalt eksitades. Ta mõtles 
kõik tõelise ebatõeliseks ja lükkas ümber kõik oma senised arusaamad. See oli huvitav 
lähenemine kuna olen ka ise antud teemadele mõelnud, kuid mitte küll nii sügavuti. Peale 
seda kahtlustavat hoiakut hakkas autor otsima siiski midagi millele toetuda ja mida tõeseks 
võiks pidada. Esmalt jõudis ta mõtlemiseni mille osaks on kujutlusvõime ja lõpuks ka selleni, 
et on olemas vaim.  
Ja, et kehi on võimalik tajuda ainult intellektiga. Meie maailm on ümbritsetud kehadest millel 
on erinevad omadused ja selles ma ei kahtleks. Kuid kõike ma sellest maailmast kindlasti ei 
tea. Seda mida tean tunnetan oma meelte kaudu, näen läbi silmade ja tunnetan katsudes . Kuid 
nagu autor väitis võivad meeled meid petta . Ja võibolla on kogu kehaline maailm meelepete. 
Selleni olen ka ise oma mõtetes jõudnud, kuid mitte nii põhjalikult peatunud. Samuti on 
mõtetes maailm, mis on meiega ärkvel olles ja unenägudes. Suuremalt  jaolt sarnane 
maailmale mida näeme ärkvel olles, kuid sisuliset täiesti erinev ja vahest mõeldamatu. Kui 
näiteks ärgates hetkega ei suudagi hinnata kas oli see nüüd unes või ilmsi. See on veel üks 
mõte petlikusest. 
 Kõige kindlamalt saab tajuda materiaalseid asju, kui nad on puhtalt matemaatika objektiks. 
See on autori seisukoht. Järgmisena jõudis ta Jumala tõelisuse juurde tema võimest tekitada 
tunnet kuidas ma midagi tajun. Jumala olemasolus on Descartes täiesti veendunud. Seegi on 
teema millele olen palju mõelnud. Kui see kõik mis meid ümbritseb, meid juhib, meie üle 
otsustab on olemas võib sellele ju nime anda. Ma arvan, et iga inimene usub millessegi või 
kellessegi. Keha ja vaimu koos eksisteerimine on mõeldav ja olen ka siin autoriga ühte meelt. 
Kui keha ei oleks enam täiuslik jääks vaim siiski tervikuks. Ja tunnetus kaoks, kui puuduks 
aju. Ka loomuse nõrkus on meile omane. “Mõtlen – järelikult olen” on autor öelnud oma 
kuulsas lauses jõudes selleni läbi teadvuse intuitiivse tunnetuse . Selline teadvuse tunnetamine 
on autori viinud kindla veendumuseni, mis on kandnud teda uue aja filisoofiasse. 
 
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST #1 MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marilynx Õppematerjali autor
Rene Descartes

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
docx

Descartes

Teine meditatsioon räägib inimvaimu loomusest: et ta on tuntum kui keha. Selle põhiküsimuseks kujunes, kas inimene on niivõrd seotud oma keha ja meeltega, et ilma olla ei saa? Kuues meditatsioon räägib materiaalsete asjade eksistentsist ehk erinevusest inimese hinge ja keha vahel. Ja selle põhiprobleemiks on materiaalsete asjade olemasolu. Referaat annab ülevaate Descartes´i arvamustest ja mõtetest nende kolme meditatsiooni kohta. Esimene meditatsioon Descartes alustab oma esimest meditatsiooni mõttega, et see kõik mida ta kunagi uskunud on, on tegelikult pettus, ja nagu elutarkus talle õpetanud on, siis kes meid kordki tüssanud on, seda ei tohi kunagi enam täielikult usaldada. Väga heaks pette näiteks toob ta une, sest siis tajume me ka asju, oleme riides nagu päriselus ja kui ärkame, ei saagi aru, kas see oli nüüd uni või tegelikkus. Kuid samas see, mida me unes näeme, on justnagu maalid, mida ei ole

Õigusfilosoofia
thumbnail
14
doc

DESCARTES meditatsioonid

MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan teadustes lõpuks midagi kindlat ja püsivat paika saada, pean ma järelikult kord elus kõik maatasa tegema. et hakata uuesti peale esimestest alustest; aga see töö tundus tohutu, ja ma ootasin, et

Filosoofia
thumbnail
4
doc

R. Descartes. Meditatsioonid

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse

Õigus
thumbnail
2
doc

Descartes’i „Meditatsioonid esimesest filosoofiast“

Descartes'i ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" René Descartes oli prantsuse matemaatik, loodusteadlane ja filosoof, kes oli 17. sajandi ratsionalismi loojaks. Tema teos ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" on üks kuulsamaid filosoofilisi teoseid. Esimeses meditatsioonis arutleb ta selle üle, millistes arvamustes on võimalik kahelda; teine meditatsioon keskendub inimvaimu loomusele ning kuuendas meditatsioonis räägitakse materiaalsete asjade olemasolust ning vaimu ja keha seosest ja erinevustest. Descartes usub, et kui tahta teaduses midagi korda saata, tuleb kõik olemasolev enne maatasa teha. Seega alustab ta puhtalt lehelt. Ta leiab, et kuigi kõik, mida ta senini on tõeseks pidanud, on saadud meelte kaudu, võivad meeled meid vahel petta asjade puhul, mis on väga väikesed või meist kaugel. Pette näiteks toob ta une

Õiguse filosoofia
thumbnail
11
doc

Rene Descartes filosoofiakäsitlus ja Esimene Meditatsioon

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Kairi Õunapuu RENE DESCARTES FILOSOOFIAKÄSITLUS JA I MEDITATSIOON REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11/21 Juhendaja: lektor Endel Mesimaa Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................. 2 1. Meditatsioonide lühitutvustus.......................................... 3 2. Mõtisklusi Esimesest Meditatsioonist................................. 6 Kokkuvõte.................................................

Filosoofia
thumbnail
2
doc

Descartes

Descartes Descartes väidab, et me saame oma meeltelt tihti petta, on palju kaheldavat ja ebausaldusväärset, mida meeled meieni vahendavad. Küll aga on ka selliseid asju, mis on võetud meeltest ning milles ei saa kahelda, näiteks sellised põhialused, et mina loen praegu seda teksti, või istun siin toolil. Need on esmapilgul iseenesest mõistetavad põhitõed, kuid samamoodi need muutuvad kaheldavaks, kui me kogeme seda unes. Kunagi ei saa kindlate tunnuste järgi ärkvelolekut eristada unest ning kui me näeme unes seda, et me istume ja loeme seda kirjutist, osutub see ebatõeseks kuna tegelikkuses me magame linade vahel. Descartes esimesed meditatsioonis seab kahtluse alla kõik arvamused, mis koosnevad kokku paljudest lihtsatest ja üldistest tõestest arusaamadest. Ehk siis need lihtsad ja üldised arvamused on kõige aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geomeetrias, sest need koosnevad

Filosoofia
thumbnail
4
odt

Rene Descartes

uskumustes kahelda. Kirjutise eelviimane lõik aga palub ette kujutada Jumala vastandit- miski, millel on võim meiega mängida samamoodi, nagu seda suudab Jumal. Seetõttu võib kahelda jällegi kõiges, mida teame ning tunnetame, sest eksisteerivad kaks poolt- hea ja halb. Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate Meeleline tunnetus on tõeline: Poolt: 1) + Me tunnetame valu ja mõnu oma kehas, läbi meelte me tajume asju. a. Me tunnetame lõhnu, värve, maitseid, helisid jne. b

Filosoofia
thumbnail
3
docx

Filosoofia kodutöö: meditatsioonid, arutlus meetodist

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib

Filosoofia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun