MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

DIABEET 2 TÜÜBI

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool DIABEET 2 TÜÜBI Iseseisevtöö õppeaines Sisehaige õendus SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.HAIGUSE DEFINITSIOON...............................................................................................4 1.1Riskifaktorid...................................................................................

Õendus

17

doc

Seedetrakti haigused, ravimid

Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põletav kõrvetav valutunne, mis lähtub ülakõhust v rindkere alaosast kaelani(nn rinnaku tagune valu), kestab mitu tundi ,süveneb peale sööki, une ajal.Täiskasvanutel 40%, 8% igapäev. PÕHJUSED: maomahla tõus, maofunktsiooni häire, mao-12 ss haavand tõve, stress, suitsetamine, ülekaal, toit, ülesöömine, kitsad riided, rasedus, ravimid jne...shokolad,kakao, kohv, näts- mõjub-toit tulemas-lisa HCl, piparmünt, vürts, gaseeritud joogid(seega mitte soovitada lahustuva ACCd, apelsin-sidruni maitse. 2) Gastroösofaagiline haigus e GERD e reflukshaigus – sagedased kõrvetised, kibe hapukas ,ebamäärane kurguvalulikkus, kihisev hääl, valu rinnus, kõhupuhitus, okse.

Meditsiin

25

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

25

pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta

Sisehaigused

41

pdf

KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele

müokardiinfarkt, KATE. Ravi: Perforatsiooni diagnoosimisel: nasogastraalne aktiivne aspiratsioon, PPI i/v, antibiootikumid, infusioonravi Üldperitoniidi korral kirurgiline ravi. Kaetud perforatsiooni korral jätkub konservatiivne ravi. Operatsioon: laparoskoopiline haavandi üleõmblus +/- katmine rasvikuga (Graham patch). 13. Seedetrakti ülaosa verejooks: peptiline haavand, Mallory-Weissi sündroom, stresshaavand. Diagnostika, Ravi. Seedetrakti ülaosa verejooksud algavad Treitzi sidemest (lig. suspensorium duodeni) proksimaalsemal. Tüüpilised sümptomid on hematemees ja meleena, väga ulatusliku verejooksu korral võib esineda ka hematokeesia (värske veri väljaheides). Seedetrakti ülaosa verejooksud on u 2x sagedasemad võrreldes alaosa verejooksudega. Ülaosa verejooksude sagedasemad põhjused on peptilised haavandid, Mallory-Weissi

Meditsiin

42

doc

GERONTOLOOGIA

olemas efektiivne ravi (kõrgenenud vererõhk). Teoreetiliselt võib abivajajate vanurite hulk tõusta lõputult. Eakamate vanusegruppide puhul tekib vastuolu inimeste isiklike soovide ja ühiskonna võimaluste vahel. Haiglaravi osakaalu tuleb hakata vähendama ning sel juhul saab üheks põhieesmärgiks eakate patsientide liialt varase pikaajalise haiglaravi ärahoidmine. VANANEMIS MUUTUSED Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest kavatsusega mitte teha vananevatest muutustest haigusi, mis põhjustaksid hüperdiagnoosimist ning asjatut ravimist. See aga omakorda madaldaks vanuri elukvaliteeti ning seaks ta sõltuvusse med. teenuste kättesaadavustest. Kuigi on tihti võimatu eristada füsioloogilist vananemismuutusi haigustega kaasnevaist patofüsioloogilistest muutustest võib haigete ravimisel siiski loota vastavaile

Ühiskonnaõpetus

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................. 171 11. Stress ja läbipõlemine............................................................................................................... 180 12. Surm ja suremine...................................................................................................................... 195 13. Ergonoomika kiirabis ............................................................................................................... 204 14. Sündmuskoha ülevaatus, esmane hinnang ja patsiendi uurimine ............................................. 210 15. Teadvusehäired ........................................................................................................................ 234 16. Hingamishäired – düspnoe ....................................................................................................... 244 16.1. Laste hingamishäired......................................................................................................... 259 17

Esmaabi

60

docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede iseärasused. Väikelaste keel on suhteliselt suur, kõrisõlm asub eespool, epiglottis on pikk ja V-kujuline. Lapse hingamisteed on suhteliselt kitsad, õrna limaskestaga ja rohkete kapillaaridega. Hingetoru on lühike ja peabronhid on võrdnurksed. Samas on ta ka ära toonud laste intubeerimise juures olulise aspekti ­ intubeerimine orotrahheaalselt või nasotrahheaalselt? Intubatsiooni juures valmistab õde ette nii patsiendi kui ka protseduuriks vajalikud vahendid. Alla kaheksa aastastel lastel kasutatakse tavaliselt ilma mansetita intubatsioonitoru, samas aga Weiss jt (2006) uurimistöö tulemustest selgus, et kui mansetita intubatsioonitoru jätab liialt suure ruumi õhulekkeks, on soovitav kasutada mansetiga intubatsioonitoru. Intubatsioonitoru valikul on oluline valida ka õige suurusega intubatsioonitoru ja larüngoskoop. Valiku tegemisel tuleb arvestada lapse vanuse ja arsti eelistuste ning kogemustega

Õenduse alused

Kommentaarid (1)