12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................
Rahandusministeeriumi andmetel on piirikaubanduse osakaal 25% alkoholi müügist. Alkoholipoliitikaga iseenesest täidab õilsat eesmärki, aga otsused ei peaks oleme nii radikaalsed ja piiravad. Paraku tundub, et otsused on tehtud rutakalt ning läbimõtlematult, kuigi oleks võinud õppida Soome vigadest. Praegusel hetkel on tänu alkoholipoliitikale saanud kannatada Eesti fiskaalne eesmärk. 2018. aasta eelarvesse oli planeeritud 341 miljoni eurot alkoholiaktsiis, aga tõenäoliselt laekus planeeritud summast 100 miljonit vähem makse. Karmid aktsiisitõusud on Eesti majandust korralikult raputanud. Soomlased ei käi enam Eestis oma alkoholi varusid täiendamas, vaid on oma reisisihtkohaks valinud Läti. Ka Eestlaste jaoks on saanud Lätist armastatud turismisihtkoht. Sellest kõigest on kaotanud Eesti kaubandust, majutus- ja toitlustusettevõtted. Lätist alkoholi ostmisest on saanud paljudele eestlastele
3. Maksumäär on 20% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 1 299 962 931 eurot 5. Milleks sellest tekkivat tulu kasutatakse- tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Aktsiisid: Alkoholiaktsiis 1. Kes maksab maksu- Eestis toodetud alkoholilt maksab aktsiisi aktsiisilaopidaja, Eestisse teisest liikmesriigist toimetatud alkoholilt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või alkoholi vastuvõtja ning Eestisse imporditud alkoholilt importija. 2. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. 3. Määrad kroonides Määrad eurodes EL
c) tootjate kasumite maksustamine 20. Milliseid turumoonutusi tekitab Eestis rakendatav käibemaks (eeldage vastamisel, et kõiki kaupu maksustatakse 20%-ga)? a) moonutab indiviidide valikuid vaba aja ja töö vahel b) moonutab indiviidide valikuid käibemaksuga maksustatavate kaupade vahel c) moonutab valitsuse valikuid maksusüsteemi kujundamisel 21. Milline nimetatud maksudest Eestis võtab kõige enam arvesse maksevõimelisuse printsiipi? a) käibemaks b) tulumaks c) alkoholiaktsiis 22. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis milline on sellises maksusüsteemis teie piirmaksumäär? a) 10% b) 12% c) 20% 23. Kui teie palk suureneb 2 000 eurolt 2 500 euroni ning sellega seoses teie maksukohustus suureneb 200 eurot 300 euroni, siis nende andmete alusel saab öelda, et selline maksusüsteem on a) proportsionaalne b) regressiivne c) progressiivne 24
• kui suure osa moodustab kaup tarbija ostukorvist ja kui oluline see kaup tarbijale on, • millised on selle kauba vm maksuobjekti omadused, millised maksu kehtestamise v maksumäära tõstmise tagajärjed jne. 1 9. Milliseid aktsiisisüsteeme te teate? Iseloomustage lühidalt. limiteerituks, kui aktsiisiga on maksustatud vähemalt traditsioonilised kaubagrupid (tubakas, alkohol ja kütus) ja maksustavate kaubaartiklite arv ei ületa 10-15; keskmiseks, kui aktsiisiga maksustavate kaubagruppide arv on 15-30; laialdaseks, kui enam kui 30 kaubagruppi on aktsiisiga maksustatud. 10. Nimetage mõni aktsiisiga sarnane maks ja põhjendage oma valikut, miks ta on sarnane? Käibemaks-kuna ka aktsiis on kaudne maks. Maksukoormust kannab lõpptarbija. Maksu kogujad ja maksjad on ettevõtjad,kes kaupu toodavad või impordivad. 11. Millal tekib aktsiisimaksu kohustus?
1 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 Sissejuhatus Alkoholi roll inimeste igapäevaelus on märkimisväärne. Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse uks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on samas ka märgatav roll riikide majanduses. Alkoholi liigtarbimisest 2 põhjustatud majanduslik kahju, /.../ võib uletada selle majandusharu poolt toodetud tulu.
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:
.................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on riigieelarve olulisim tuluallikas. Läbi maksude saab riik raha, et toimida ja pakkuda oma kodanikele teenuseid. Eestis on jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalus maksusüsteem, mis koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maksupoliitika on seaduste kogum, kus sätestatakse, kellelt, mida ja kui palju võtta riigi toimimiseks ja ümberjagamiseks. 3 1 MAKSUAUK
Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja. «Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avamine ja seal on ü
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik- õiguslike ülesannete tä
Maksustamise olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused 3 Riiklikud ja kohalikud maksud 4 Ettevõtlus ja maksustamine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead maksusüsteemi aluseid; ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perio
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
Ja tulumaksuvaba miinimumi tõstes on numbriliselt keskmist palka ja alla selle teenivate inimeste võit suurem kui tulumaksu protsendi alandamisest tuleb võit” (Simson, 2013). Küll aga tuleks mõelda kuidas katta tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tulenevat riigi tulu puudujääki. 6 3. Toimuvad muutused Aasta 2013 septembris vastuvõetud 2014. aasta riigieelarve järgi tööealise füüsilise isiku tulumaksu vallas erilisi muudatusi pole. Oodatust kiirem palgatõus ja langev töötustase on küll andnud võimalusi tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks, kuid seda ainult pensionite puhul. Pensionid tõusevad keskmiselt 5,8 % ning sellega koos ka pensionite tulumaksuvaba miinimum, mistõttu oleks vähemalt keskmine pension tulumaksuvaba. See mõjutab tugevalt Eesti maksukoormust ning põhjustab
3. Mis olid nendel aastatel põhitegurid arvude tekkimisel 3 Tiia Saarna, Kaili Olgo AK - 11 1. EELARVE JA SELLE VAJADUS Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.
valitsuse poolt algselt planeeriti võib see avalduda vahemal või suuremal maaral mõnes kitsamas ettevõtlus sektoris või hoopis toetada riigieelarvet sotsiaalmaksu laekumise osas uute loodavate töökohtade pealt. (Tuum, 2016) Riigi eelarve on sarnane plaanile, mille abiga valitsus kasutab riigi raha ning, kus kajastuvad kõik riigi tulud ja kulud. Peamine tuluallikas on maksud, mille laekumise tagab maksusüsteem. Sotsiaalmaks moodustab ligi 40% riigieelarve laekumistest. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti riigieelarves sotsiaalkindlustusmaksude osakaal keskmiselt 12,6% võrra suurem ja tulumaksu osakaal samas 14% võrra vaiksem. (Võrk, 2012) Sotsiaalmaksumaara langetamise eesmark on vahendada ettevõtjate tööjõumaksude koormust ja see labi mõjutada tööandjaid uusi töökohti looma või palku tõstma ning muutma Eesti tööjõud konkurentsivõimelisemaks. Sotsiaalmaksu maar langetamisel 1% võrra suureneb palk 1% võrra
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises. Ühe teise seisukoha järgi on ettevõtlus võimaluste avastamise, hindamise ja ära kasutamise protsess. Ettevõtjat võib määratleda, kui kedagi, kes rakendab kõik hetkel kasutatavad ressursid tulevikus ehk teostuva võimaluse nimel. Eristatakse ka ettevõttesisest ettevõtlust, mis kirjeldab suurettevõtete sees toimavat ettevõtlust. Äriseadustikus avatud mõiste ettevõte tähendab majandusüksust, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Majandusüksus a
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutemperatuur Aastakeskmin
TARTU ÜLIKOOL Magistriõpe Tamara Karpusina ETTEVÕTLUSVORMIDE VÕRDLUS FIE JA ÜHE OSANIKUGA OÜ NÄITEL Referaat Õppejõud: Alver Aria Tallinn 2012 RESÜMEE Käesoleva referaadi teemaks on ,,Ettevõtlusvormide võrdlus FIE ja ühe osanikuga OÜ näitel". Töö uurimisobjektiks on erinevused FIE ja OÜ ainuosaniku-juhataja ettevõtluses teenitud tulu isiklikku tarbimisse võtmisel. Eesmärk on näidata, millised on võimalused ettevõtluses teenitud raha jooksvalt kasutada ja anda ka soovitus, millises vormis oleks lihtsam ja kasumlikum ettevõtjal tegutseda. Väikeettevõtjatel tihti tekib küsimus, kas tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada osaühing. Varem ei ole FIE ja OÜ ainuomaniku ettevõtluse tulu maksustamist võrreldud. Autor leidis, et kuigi FIE maksukoormus on OÜ omast mõnevõrra suurem, kaalub F
Noorte internetikohviku äriplaan. Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored. Põhilised teenused : · Internetikasutuse pakkumine · Kergemate suupistete ja jookide pakkumine · Vaba aja veetmise võimalused (piljard, mängukaardid, lauamängud) Koht on kohvik-klubi tüüpi. Pakutakse külma sööki ja jooke, sealhulgas ka alkoholi. Seejuures alkohol ei ole kättesaadav päeva ajal. Koht on mõeldud noorte päevaseks vaba aja veetmiseks ja õhtusteks-päevasteks üritusteks. Kohapeal on klientidel võimalus kasutada mängukaarte ja lauamänge. Kasutada arvuteid, surfata internetis ja mängida piljardit. Kohvik-klubis on välja ehitatud eraldi, väga hea ventilatsiooniga, suitsetajatele mõeldud tuba. Olemas on väike lava esinevate muusikute tarvis. Ruum(id) võimaldab pidada väiksemaid kontserte, tantsuõhtuid
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 R
2 KILEKOTTIDE KASUTAMINE EESTIS Täna kasutatakse Eestis ühe inimese kohta keskmiselt 200 kilekotti aastas, mille tarbimiskogused on läinud ilmselgelt liiga suureks. Paraku selle asemel, et ühte kilekotti kasutada 10-20 korda, 8 kasutatakse seda üldjuhul 1-2 korda ja see on ka põhjus, miks seda raiskavat tarbimisharjumust proovitakse aktsiisiga muuta. Teiste riikide kogemus näitab, et kilekottidele määratud aktsiis on nende kasutamist vähendanud ca 80% .6 Keskmiselt kulutab Eesti elanik likekottide ostmisele umbes 6 eurot aastas, mille eest ta saab osta umber 8 korduvkasutatavt plastkandekotti või riiest tehtud kotti, mis temal piisab, et kasutada kogu aasta jooksul. (Peeter Eek, 2016) Keskkonnasõbralikuma alternatiivi kasutamine (nt riidest kott) võib olla isegi kokkuvõttes säästlikum. Kilekottide hinna tõstmisel või nende tasuta jagamise piiramisel võib olla mingi
............ 32 KOKKUVÕTE....................................................................................................................34 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................................36 LISAD................................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2
Järgmised valimised on: 15. oktoober 2017 KOV volikogu valimised, 2019 Riigikogu valimised 2019 Euroopa Parlamendi valimised 9 2 MAJANDUSLIK KESKKOND Majanduslikus keskkonnas käsitletakse peamiselt välisinvesteeringute hulka, elanike ostujõudu ja laenukoormust, laenu saamise võimalusi, SKP muutumist, töötuse taset, inflatsiooni taset, intressimäärasid, palkade taset, valuuta stabiilsust, riigieelarve tasakaalu ja välisriikide majandusolukorda. 2.1 SKP muutumine „Kõige esimese numbri avaldamisest täna teadaoleva info põhjal muutub 10 aasta pärast tagasi vaadates see number tavaliselt vähemalt kaheksal korral – just niipalju üle vaatamisvõimalusi näeb ette majandusstatistika revideerimispoliitika“, nentisstatistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Agnes Naarits. (Postimees 11. veebruar 2016) Lisaks erakorralised aegrea
.........................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile...................................................................6 1.3.1 Alkoholi mõju lapse organismile..........................................................7 1.4 Alkohol ja noored..............................................................................8 1.5 Ühiskondlikud probleemid.........................................................................................9 2.Uuring Tallinna 37.Keskkooli noorte suhtest alkoholiga.....................................10 2.1 Uuringu hüpotees...............................................................................10 2.2 Uuringu sisu....................................................................
saajaid maksustatakse erineva maksuga. c) regressiivne maksumäär- on erijuht, kus tulude suurenedes maksumäär alaneb. Seda võib märgata näiteks tarbimise maksustamisel. Vaene inimene kulutab suhteliselt suurema osa oma sissetulekust tarbimisele ning maksab protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekutest maksuna kui rikas inimene. 17 Riigieelarve tulud ja kulud %-s ( 2001 aasta näitel) Kulud % kogukuludest Tulud % kogutuludest Sotsiaalne kaitse 31 Sotsiaalmaks 39 Tervishoid 16 Käibemaks 28 Haridus 11 Aktsiisid 11 Transport, side 6 Füüsilise isiku 10
3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine Kohalike omavalitsuste teede hoid on omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel. Kohaliku omavalitsuse teede hoidu on võimalik rahastada omavalitsuse eelarve tulubaasist e. maksutuludest, tuludest kaupade ja teenuste müügist, muudest tegevustuludest ning riigi poolt teedele sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest sh välisvahendid. Igal aastal riigieelarve seadusega nähakse ette kohalikele omavalitsustele eraldised tasandusfondist. Tasandusfond on toetus, kus otstarve jääb riigi poolt määramata. Tasandusfond on ette nähtud kohalike omavalitsuste teenuste osutamise võimaluste ühtlustamiseks. Seejuures arvestatakse kohalike omavalitsusüksuste teede pikkusega, mis aitab arvestada erinevustega nende kuluvajaduses (riigieelarve seadus § 3 ,,Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted").
vaene, naine või mees. (maamaks, mootorsõidukimaks, paadimaks). b. Subjektiivse maksu tunnuseks on isiku tegevus ja tegevuse tulemus. (tulumaks, käibemaks, aktsiisid). Selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (maamaks, mootorsõidukimaks). Teeme tööd, saame tulu järelikult on tegemist tulumaksuga. Kui keegi tekistab käivet oma tegevuse tulemusena, siis on tegemist käibemaksuga. Aktsiis on käibemaksuga seotud, sest kui esitatakse käibamaks, siis tuleb esitada ka aktsiisimaks. 2. Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüteemis otseste ja kaudsete maksudena): a. Otsesed võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, knnisvaramaks)
· IT-strateegia · jne c. Eelarvestamise protsessis toimub tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist. Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine · Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel - Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel · Tegevuse kontrollimine · Juhtide tegevuse hindamine Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve · Koondeelarve · Vastutuskeskuse eelarve · Toote / teenuse eelarve · Projektieelarve d. Koondeelarve kui mudel Mudeli sisendid - tulud, kulud, varad, finantseerimine, maksetingimused, opereerimine Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid:
Kui loodusväärtused jäävad hindamata, so nende väärtuse rahaline ekvivalent jääb leidmata, ei kajastu loodusväärtused otsuste tegemisel ja nendega seotud asjaolud jäävad arvestamata. Sotsiaalmajanduslik süsteem, kus inimene tegutseb ning mis suunab tema otsuseid, toimib hindade kaudu. Ökosüsteemid ja paljud loodusvarad jäävad aga sotsiaalmajanduslikust süsteemist väljapoole. Majanduslike otsuste üldine põhimõte ja kriteerium: Keskkonna hindamine... võimaldab arvestada ka nende valdkondadega, mis jääksid turukesksetes tootmis- ja tarbimisotsustes arvestamata. Iga majandusliku otsuse langetamise juures on mõistlik üritada kindlaks määrata nimetatud tegevusega kaasnev kasu ja kahju. Kui kasu on suurem, on otsust mõistlik toetada. Kuludest suuremad tulud teevad tegevuse soovitavaks. Vastupidisel juhul, kui kulud on tuludest suuremad, on tegevus mittesoovitav.
seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on kaudne maks , mida rakendatakse tarbimise reguleeerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. 3. Aktiva Aktiva on kontoformaadis koostatud raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa (või nn aruandeformaadis bilansile iseloomuliku poolte järjestikasendi puhul esimene pool), kus tuuakse ära majandusüksuse vara koosseis. *Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks. Bilansi aktiva poolel on näha, millesse ettevõte on paigutanud passiva poole kaudu saadud vahendid. Bilansi aktiva pool jaguneb omakorda käibevaraks ja põhivaraks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
