väljasuremine (paljude organismirühmade kiire kadumine Maalt) (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik) MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI VÕRDLUS: ● SARNASUSED: ○ tõimuvad samad protsessid- olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud, organismide väljasuremine ○ aluseks on geneetiline muutlikkus ○ divergentne iseloom- (mitmekesistumine) ● ERINEVUSED: ○ mikroevolutsioon toimub kiiremini, makroevolutsioon aeglasemalt ○ mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid, makroevolutsioonilised hõlmavad paljusid organismide rühmi ○ mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket Eluslooduse süsteem, süstemaatika ja taksonid (õiges suuruse järjekorras). Näited taksonite kohta: nt kiskjalised – selts, liblikõielised – sugukond, kärbseseen – perekond,
Kuid elu evolutsioon ei ole seisnud ainult üksikute liikide tekkimises ja väljasuremises. Biosfääri kui terviku evolutsioonis on ilmnenud teatud üldised tendentsid: Elu üldhulk Maal on suurenenud; Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud; Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal; Evolutsiooniline progress on teinud võimalikuks sotsiaalse evolutsiooni. MAKROEVOLUTSIOON Progress Divergents Konvergents (täiustumine) (mitmekesistumine) (sarnastumine) · Uute · Eri elupaikades alg ·Eri päritolu keerukamate, tüüpide lahknemine organismid täiuslikumate uuteks liikideks sarnastuvad organismide teke sarnastes tingimustes
Eluslooduse süstemaatika Looduses elavaid organisme saaba grupeerida sarnasuse alusel Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid taval. Mitte Süstemaatika tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik hõimkond klass selts sugukond perekond liik (Sarnased tunnused kasvavad vasak.) Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki, riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad: taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed (hüdraloomad, karikmeduusid, meriroosid, k
Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi - Esimesed olid lülijalgsed (hulkjalgsed) - Järgmised llimused ja ussid - Seejärel esimesed selgroogsed (kahepaiksed - kalad) ja roomajad (vees, õhus, maismaal) - Roomajatest kujunesid välja: - Imetajad (200 milj. a. tagasi) - Linnud (150 milj. a. tagasi) Mikro- ja makroevolutsioon Mikroevolutsioon Liigisisesed evolutsioonilised muutused, mis võivad viia uue liigi tekkeni - Kohastumine on põhiline mikroevolutsiooni protsess - Liigiteke ühendab mikro- ja makroevolutsiooni (üleminek) Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismide rühmade teke ja areng 1. Mitmekesistumine 2. Täiustumine 3. Väljasuremine Evolutsiooni tegurid: 1. Mutatsioonid - võimaldavad uute tunnuste tekkimise 2. Geenivool 3. Geenitriiv 4
Bioloogia Evolutsioon on organismide päritavate tunnuste muutumine põlvkondade jooksul. Elu tekke kohta Maal on kolm põhisesisukohta: On toimunud algne loomine (Jumala vms poolt loodud) Elu alged on Maale saabunud teiselt planeedilt Elu on Maal tekkinud spontaanselt elutu aine arengu tulemusena Planeet Maa tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi algul oli see kuum taevakeha, kuid jahtudes tekkis sellele maakoor ja peagi ka ookeanid. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi: Sagedased vulkaanipursked Puudus mullakiht Oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega Atmosfäär, mis moodustus vulkaanilistest gaasidest (nt lämmastik, metaan, ammoniaak jne) Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Keemiline evolutsioon tähendab, et lihtsatest molekulidest moodustusid lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. S
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, kõrvaliig
taimede vastavate osade ehitusest tingituna (orhideed ja mesilased) 5. Takistused viljastumiseks (spermi ja munaraku biokeemilised omadused sperm ei tungi munarakku. b) Hübriidide elujõuetus Esimeses põlvkonnas küll tekivad hübriidid, kuid nad pole sugu- ja konkurentsivõimelised. c) Hübriidide väljasuremine Esimese põlvkonna hübriidid viljastuvad kuid järgmised põlvkonnad kaotavad järjest seda võimet (muul). MAKROEVOLUTSIOON (MaE) MaE liigist kõrgemate organismiüksuste teke ja areng. MaE iseloomustab: 1. organismide täiustumine lihtsamast keerukamaks. 2. mitmekesistumine algtüübid lahknevad uuteks liikideks. 3. väljasuremine - ~90% Maal elanud liikidest on väljasurnud (keskkonna mõjud + organismi omadused) *Evolutsioonilist mitmekesistumist nim divergentsiks. N: õistaimede erinevad liigid *Erineva päritoluga organismide sarnastumist tänu samasugustele
• Evolutsiooni mõiste ja vormid (füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne). Elu “hällid” (“soe lomp”, “kuum katlake”, “jääkamber”). St. Milleri katse. EVOLUTSIOON- süsteemi pöördumatu areng mitmekesisemaks ja keerukamaks. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- elementaarosakestest tekkisid aatomid. (Edwin Hubble ‘’suure paugu’’ hüpotees: ca 15 mld a tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine- 1929.a) U 5 mld a tagasi tekkis Päike; 4,5 mld a tagasi planeet Maa KEEMILINE EVOLUTSIOON- aatomitest tekkisid molekulid; lihtsatest molekulidest moodustuvad orgaaniliste ühendite kompleksid ● Tekkisid monomeersed org ühendid (aminohape, nukleotiid, monosahhariid) ● Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid ● Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng esimestest elusolenditest inimeseni, üksteisest põlvnemise kaudu. Fülogenees- organismirühma evolutsi
Kõik kommentaarid