Iga teooria kehtib vaid tehtud eeldustel. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus Nõutav kogus on ostjate poolt turul nõutava kauba/teenuse KONKREETNE kogus mida tarbijad KONKREETSE hinna puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad
PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem). Kogukulutused ei muutu hinna muutudes kui nõudlus on ühikelaste (=1). Elastse nõudluse korral langetada hinda, mitteelastse nõudluse korral tõsta hinda. Elastsuse valem =(Q/Q)/( P/P) Tulemi valem (kogu kulutused) R=P*Q (hind * kogus). Ristelastsus ühe hinna muutus ja teise kauba koguse muutus. Pos asenduskaubad, neg kaaskaubad. Sissetulek M Hinnad Px;Py
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus riik, traditsioonid, turg PT 2 Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid) Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus: hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluse muutus kajastab kõigi teiste (v.a. hind) nõudluse mõjurite mõju, nõutava koguse muutus näitab aga üksnes hüvise hinna muutuse mõju.
mõjutada · Ostjate arv on suur' · Homogeenne toodang · Tiurule tulek ja sealt lahkumine kerge · Täielik informatsioon nii ostjatelt kui pakkujatelt Ideaal olukord- tegelikkuses ei ole väga ei existeeri TKF ja tema nõudluskõver · Hinnavõtjafirma- võtab turul kujuneneud hinna · Turu nõudluskõver vasakult paremale langev · TKF-i nõudluskõver on horisontaalne sirge tuleneb tasakaaluhinnast P1e nõudlus D1 korral. Seega täielikult elastne · Piirtulu( marginal revenue, MR) · MR=TR muutus/Q muutus, kus TR- kogutulu · MR=P, MR ja nõudlusküver kattuvad. · Kui turuhind muutub, muutub firma nõudlus · Kõige kasumlikum toota kogust, kus Mc=MR · Selgitus: turuhind tõuseb ja · Kui P=P2e ja firma toodaks Q2 asemel Q2, kasum suureneks, sest · TR muutus /Q muutus>TC muutus/Qmuutus ehk P >MC
ebaseaduslikuks. Patendid annavad omanikule aega, et oma leiutist mõnda aega ainuõiguslikult kasutada, kuid sama see julgustab teisi ettevõtjaid ja leiutajaid aega ja raha investeerima leiutamisprotsessi. Mõnel firmal on litsents, mis annab talle ainuõiguse teatud toote valmistamiseks (lennuliinide litsenseerimine). Kui firmal on kontroll mõne olulise ressursi üle, võib see teda kaitsta konkurentide eest (teemantivarud). Puhas monopol ei jää kestma, sest monopoli suur kasum motiveerib teisi firmasid looma toodetavale hüvisele lähedast asendustoodet ning samuti mõjutab puhta monopoli püsivust tehnoloogia pidev areng. Monopoli tulu- ja kulukõverad Monopoli nõudluskõver on ühtlasi tema keskmise tulu kõver. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem. Et leida ühe täiendava tooteühiku müügist saadud piirtulu, tuleb rahasummast, mis monopol sai selle lisaühiku müügist, lahutama kaotatud
punktideni mis asuvad väljaspool tootmisvõimaluste kõverat Traditsiooniline majandus- majandustegevust juhivad kombed ja tavad Käsumajandus- riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu Turumajandus- ressursse jaotavad eraisikud Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti
Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kujuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Piiratud hüviste kasutusõiguse tagab turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkurentis. Tegelikult on enamik turumajandusi segamajandused, kus ressurside jaotuse määravad ära riik (avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. METODOLOOGIA Majandusteadlased koguvad infot, mille alusel töötavad välja üldistatud seisukohti,e t prognoosida inimeste majanduskäitumist. Indiviidide ja institustioonide majanduskäitumise kohta tehtud üldistused loovad aluse majandusteooriatele, mille eesmärgiks on kindlaks teha majandusseadused. Selleks et luua ja kontrollida oma teooriaid , konstrueerivad majandusteadlased majandusmudeleid, mis kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit.
· riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma);
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks peab ühiskond iga kord loobuma aina suuremast kogusest teisest hüvisest. Majandussüsteemis · Käsumajandus ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs.
kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning
a) Õige b) Vale 5. Tootmistegurite hindade langus nihutab pakkumiskõverat paremale. a) Õige b) Vale 6. Turul tekib puudujääk ehk defitsiit kui hind on kõrgem kui tasakaaluhind. a) Õige b) Vale 7. Nõudmise ja pakkumise tasakaal on alati parim lahendus ja peab meile meeldima. a) Õige b) Vale 8. Kui hinna tõustes kauba X pakutav kogus suureneb, väljendub see pakkumiskõvera nihkumises paremale. a) Õige b) Vale 9. Sissetuleku suurenedes suureneb normaalhüvise nõudlus ja nõudluskõver nihkub vasakule. a) Õige b) Vale 10. Kui kaup X ja Y on asenduskaubad, toob kauba X hinnatõus kaasa kauba Y nõudluse suurenemise. a) Õige b) Vale 11. Sissetuleku vähenedes suureneb inferioorsete hüviste nõudlus. a) Õige b) Vale 12. Nõudlusfunktsioon iseloomustab seost nõutava ja pakutava koguse vahel. a) Õige b) Vale 13. Muude tingimuste samaks jäädes, kui normaalhüvise hind tõuseb, väheneb pakutav kogus. a) Õige b) Vale 14
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama Inferioorne hüvis sissetulek väheneb ja kauba suurenemine suureneb Miinimumhind minimaalne seadusega kehtestatud hind Maksimumhind maksimaalne seadusega kehtestatud hind Normaalhüvis tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus Nõudlus seoshüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad osta. Nõudlusseadus hind tõuseb, nõudlus langeb. Hind langeb, nõudlus tõuseb Nõudluskõver nõudlus kasvab, hind langeb Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel mdia tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil pakkud. Pakkumiskõver kajastab pakkmist graafiliselt Pakkumisseadus pakuav kogus kasvab, kui hüvise hind tõuseb. Pakutav kogus langeb, kui nõutav kogus langeb. Tasakaaluhind nõudlus ja pakkumiskõvera lõikepunkt nõutav kogus=pakutav kogus Tasakaaluogus nõtav ja pakutav kogus tasakaaluhinna kohal.
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents..............................
Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid.
(parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. Mis on majandusteadus, tootmisvõimaluste rada. Majandusteadus- püüab vastata meie igapäevastele puudutavatele küsimustele:
kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel MAJAPIDAMISTEOORIA Majapidamine – majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja ühine otsus hüviste tarbimiseks Majapidamisteooria – peaeesmärgiks on uurida majapidamiste käitumise seaduspärasusi: o Kuidas kujuneb majapidamiste poolt tarbitavate hüviste nõudlus? o Kuidas prognoosida majapidamise ehk tarbija käitumist turul? Kogukasulikkus on kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest o Kogukasulikkus sõltub tarbimise tasemest o Suurem tarbimine annab rohkem kogukasulikkust Piirkasulikkus – lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek
Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused
Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali. 4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine.
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika
Ette on antud firma töötajate arv ja toodangu kogus. Leia kuuenda töötaja piirprodukt: 15 ühikut(Õige, kuna 165-150 = 15 ühikut) NÕUDLUS JA PAKKUMINE Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too! Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? ei Kui valitsus kehtestab bensiinile piirhinna, mis on kõrgem kui tasakaaluhind, siis: nõudlus tasakaalustub Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis: tööpuudus suureneb Kui tarbijate sissetulek väheneb ja kauba nõudluskõver nihkub vasakule, millise kaubaga on siis tegemist? Sel juhul on tegemist normaalse kaubaga Milliseid kaupu nimetatakse asendatavateks kaupadeks? kui ühe kauba hinnalangus põhjustab teise kauba nõudluse langust Milliseid kaupu nimetatakse nõudluse ja pakkumise teoorias alaväärtuslikeks teenusteks või kaupadeks? kui
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver
samakoguse kõvera Tehnilise asendamise piirmäär - Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. - Seda, milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehnilise asendamise piirmäär (MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI MAKSIMEERIMINE:Piirtulu ja piirkulu) Kasum - Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu - Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurendamisel ühe ühiku võrra Piirkulu, piirtulu ja kasumit maksimeeriv tootmismaht Piirtulu ja piirkulu - kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada - Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu vähendada
tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte punkte ühendav joon; asendamise piirmäär – näitab, kui palju ja kuidas peab muutuma teise hüvise kogus, kui esimese hüvise kogus suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama kasulikkuse tase; optimaalne tarbimiskomplekt – seda kirjeldab samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt, rahaühiku piirkasulikkus - näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1 kroon; hüvise individuaalne nõudlus – ühe majapidamise mingi hüvise nõudlus; individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku-
kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine) mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L §8 - TÄIELIK KONKURENTS Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC