MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Majanduse alused 9.sept 2014
Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista !
Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.
Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest,
kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda , osadest saab lihtsamalt)
Mida väiksem on konkurents , seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist.
Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele.
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka)
Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha!
Ettevõtte kogutulu - kauba hind x müüdud kogus
Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne)
Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol , tubakas, elekter ) on mitteelastse nõudlusega.
Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll!
Hinnaelastsuse liigid:
Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin ). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline.
Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad , mida on võimalik teistega asendada , kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul , täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus)
Nõudluse elastsust mõjutavad:
  • Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu
  • Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne)
  • Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab.

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus .
Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg !
Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt!
Ettevõtte roll
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital  Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine .
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM= TULUD – KULUD
Tulud= kauba hind x kauba kogus!
Kuidas maksimeerida kasumit?
Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel
Kulud
Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.
Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks.
Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast!
Mastaabiefekt - toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt- toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini (selle tagab spetsialiseerumine ).
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead).
Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust:
  • Müüjate arv turul - palju
  • Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne
  • Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg)
  • Müüjate võime mõjutada hindu- puudub

Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Müüjate arv
palju
Palju
vähe
Üks
Kauba omapära
homogeenne
Diferentseeritud
(kulu, reklaam)
Homogeenne või diferent .
Ainulaadne, pole asendust
Võimalus turule sisenemiseks
Barjäärid puuduvad
Väikesed barjäärid
Suured barjäärid
Suured barjäärid
Võime mõjutada hinda
puudub
vähe
Arvestatav
Täielik
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:
  • Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast /sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus )
  • Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber , garderoobikaubad)
  • Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit.

Oligopoli tekkimise põhjused:
  • Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
  • Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent. (nt ravimid )

Kartell
  • Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
  • Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL’is!

Monopol
  • Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
  • Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad

Monopoli tekkepõhjused:
  • Sisenemisbarjäärid
  • Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  • Seaduslikud piirangud – patendid
  • Majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada

  • Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)

Majanduse alused 9.sept 2014
Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista!
Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse.
Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest,
kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt)
Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta.
Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver.
Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist.
Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele.
Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka)
Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada turult raha!
Ettevõtte kogutulu- kauba hind x müüdud kogus
Luksuskaupadest loobutakse, kui nt perekonna sissetulekus on muudatusi! (elastne)
Kõik aktsiisid (bensiin, alkohol, tubakas, elekter) on mitteelastse nõudlusega.
Lühiajaliselt ei ole võimalik muuta oma käitumist/harjumisi, pikapeale küll!
Hinnaelastsuse liigid:
Täielikult mitteelastne (nt: vesi, elekter lühiperioodil, insuliin). Nõudluse puhul ei mõjuta hinnatõus nõutava koguse muutust ehk hind ei ole tarbija jaoks oluline.
Mitteelastne- Lühiperioodil asenduskaubad puuduvad, kindlatest asjadest loobuda ei saa
Ühikuelastne- põhineb täielikult asenduskaupadel
Elastne- elastsuse väärtus on suurem kui 1, kaubad, mida on võimalik teistega asendada, kaubad, mis ei ole hädavajalikud.
Täielikult elastne- hind on määratud ja selle hinnaga ostetakse ära kogu kogus (nt: kartul, täielikul konkurentsi turul, vaadatakse, mis hind kellelgi on ja ostetakse ära kogu kogus)
Nõudluse elastsust mõjutavad:
  • Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu
  • Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne)
  • Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab.

Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne.
Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus.
Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg!
Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt!
Ettevõtte roll
Tööjõud Tarbeesemed
Kapital  Tootmisvahendid
Maa Teenused
Info
Saastamine
Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.
KASUM= TULUD – KULUD
Tulud= kauba hind x kauba kogus!
Kuidas maksimeerida kasumit?
Maksimaalne kasum saadake kauba minimeerimisel
Kulud
Püsikulu: antud ajaperioodil hinna suurust ei saa muuta (nt: hoonete rent, töötajate palk). Ei sõltu, kui palju toodetakse. Tegevusmahu suurenemisel püsikulu tooteühiku kohta väheneb.
Muutuv kulu: firma saab antud ajaperioodil muuta, suurendada/vähendada. (nt: tooraine kulu) Sõltuvad, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstanteks.
Konkureeritakse madalamate püsikulude pärast!
Mastaabiefekt- toodangu kasv, mis on tingitud kõikide tootmisressursside mahu suurendamisest.
Püsiv mastaabiefekt- olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas või väiksemas ettevõttes.
Kasvav mastaabiefekt- toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini (selle tagab spetsialiseerumine).
Kahanev mastaabiefekt- toodangu maht suureneb vähem kui kasvab tootmisressursside maht. Kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega. (Juhtimine muutub kohmakaks, võivad tekkida mitmed info probleemid, info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead).
Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust:
  • Müüjate arv turul - palju
  • Muujate poolt pakutava kauba omapära- homogeenne
  • Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks- sisenemisbarjäärid puuduvad (nt kartuliturg)
  • Müüjate võime mõjutada hindu- puudub

Täielik konkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Müüjate arv
palju
Palju
vähe
Üks
Kauba omapära
homogeenne
Diferentseeritud
(kulu, reklaam)
Homogeenne või diferent.
Ainulaadne, pole asendust
Võimalus turule sisenemiseks
Barjäärid puuduvad
Väikesed barjäärid
Suured barjäärid
Suured barjäärid
Võime mõjutada hinda
puudub
vähe
Arvestatav
Täielik
Tuntakse nelja erinevat turutüüpi:
  • Täielik konkurents- firmade arv on suur, firma turuhinda mõjutada ei saa. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Ostetakse seda kaupa, mis on odavam. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast/sealt lahkumast. Kõigil tootjatel/tarbijatel on olemas täielik majanduslik ja tehnoloogilne informatsioon. (tootmissektorid: põllumajandus, kalandus)
  • Monopolistlik konkurents (mittetäielik)- palju müüjaid tiheda konkurentsiga turul. Difrentseeritud toodang: tooted on sarnased, kuid mitte ükseist täielikult asendavad (erinevad seebisordid). Uutel firmadel on pikal perioodil kerge tootmisharusse siseneda. Tootja suudab hinda mõjutada teatud piires.
Ebaefektiivsus - Monopolistliku konkurentsi turul kulutab enamik firmasid suuri summasid reklaamil. (nt: spordifirmad, pesupulber, garderoobikaubad)
  • Oligopol- väike arv firmasid, mis üksteisest sõltuvad. Iga muutus firma tootmismahus või hinnas mõjutab nii tema, kui ka tema konkurentide läbimüüki ja kasumit.

Oligopoli tekkimise põhjused:
  • Mastaabiefekt- Mõnes tootmisharus saavutatakse kõige madalamad kulud ainult siis, kui kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt.
  • Sisenemisbarjäärid- Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud – patent. (nt ravimid)

Kartell
  • Firmadevaheline formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks.
  • Konkurentsi kahjustavad kokkulepped, keelatud Eestis ja EL’is!

Monopol
  • Turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma.
  • Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad

Monopoli tekkepõhjused:
  • Sisenemisbarjäärid
  • Takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru.
  • Seaduslikud piirangud –patendid
  • Majanduslikud piirangud –firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada

  • Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus)

Majanduse alused 23.sept
7.loeng: SKP Majanduse ABC lk 253-263
Makroökonoomika
  • Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga.

  • Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt
  • Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju)
  • Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta.

Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat:
  • Sisemajanduse koguprodukt
  • Tarbijahinnaindeks
  • Töötuse määr

Sisemajanduse koguprodukt
  • Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust)
  • SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil
  • SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus

  • SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja
teenuste kogusumma rahalises väljenduses!
SKP arvestusel on kaks poolt:
  • ühelt poolt on SKP kogu sissetulek, mida teenivad majanduse liikmed
  • teiselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #1 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #2 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #3 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #4 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #5 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #6 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #7 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #8 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #9 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #10 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #11 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #12 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #13 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #14 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #15 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #16 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #17 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #18 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #19 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #20 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #21 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #22 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #23 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #24 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #25 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #26 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #27 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #28 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #29 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #30 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #31 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #32 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #33 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #34 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #35 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #36 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #37 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #38 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #39 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #40 MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT #41
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hhelinar Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Mitteelastne nõudlus
  • Elastne nõudlus
  • Ettevõtte kogutulu
  • Hinnaelastsuse liigid
  • Täielikult mitteelastne
  • Mitteelastne
  • Ühikuelastne
  • Elastne
  • Täielikult elastne
  • Nõudluse elastsust mõjutavad
  • Konkurents
  • Ettevõtte roll
  • KASUM= TULUD – KULUD
  • Tulud= kauba hind x kauba kogus!
  • Kulud
  • Mastaabiefekt
  • Püsiv mastaabiefekt
  • Kasvav mastaabiefekt
  • Kahanev mastaabiefekt
  • Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust
  • Täielik
  • Monopolistlik
  • Oligopol
  • Monopol
  • Täielik konkurents
  • Monopolistlik konkurents (mittetäielik)
  • Ebaefektiivsus
  • Oligopoli tekkimise põhjused
  • Kartell
  • Monopoli tekkepõhjused
  • Majanduse ABC lk 253-263
  • Makroökonoomika
  • Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat
  • Sisemajanduse koguprodukt
  • SKP arvestusel on kaks poolt
  • Miks see võimalik on, et SKP mõõdab nii sissetulekut kui tarbimist?
  • SKP arvutamisel kasutatakse turuhindu, mis näitab, kui palju inimesed soovivad
  • SKP mõõtmise kolm meetodit
  • SKP sissetulekute meetod
  • SKP tootmise meetod
  • SKP tarbimise meetod
  • Tarbimise meetodi komponendid
  • SKP prognoosimine
  • Nominaalne ja reaalne SKP
  • Nominaalne SKP
  • Reaalne SKP
  • SKP deflaator =
  • Majanduskasv
  • SKP elaniku kohta
  • Ostujõu pariteet
  • SKP puudused
  • Varimajandus
  • Varimajandust on 3 liiki
  • Riikide SKP erinevused
  • Tootlikkus
  • Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe
  • Tootlikkuse kasv võimaldab
  • Tootlikkus sõltub
  • Ülesanne
  • Lisandunud väärtused
  • Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine
  • Majanduse üldine tasakaal
  • Kogunõudlus
  • Kogunõudlusel on neli komponenti
  • Kogunõudluskõver on negatiivnse tõusuga
  • Kulutuste taset riigis ja seega ka kogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada
  • Tarbijate käitumise muutumise C
  • Investeeringute mahu muutumine I
  • oluline, mis on investeeringute hind, mõõdetakse intressimääraga)
  • Valitsuse kulutuste suurenemine või vähenemine G
  • Muudatused ekspordis ja impordis (X-M)
  • Kogupakkumine
  • Kogupakkumine AS
  • Kaupade kogupakkumine
  • Majanduse kogutoodang
  • Kompromissikäsitlus
  • Kogupakkumise puhul tehakse vahet lühiperioodi ja pika periood
  • Keynesi koolkond
  • Klassikaline koolkond
  • Majandustsüklid
  • Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad
  • Majandustsükkel
  • Majandustsükkel koosneb neljast faasist
  • Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid
  • Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelkirjeldatud protsessid toimivad
  • Nõudlusšokid
  • Pakkumisšokid
  • Poliitilised šokid
  • Töötus ja inflatsioon
  • Tööpuudus
  • Tööealine rahvastik
  • Majanduslikult aktiivne rahvastik
  • Hõivatu
  • Töötu
  • Mitteaktiivne rahvastik (mõjutab tööjõu hulka)
  • Tööjõud
  • Tööturu mõõtmine
  • Töötuse määr
  • Mida suurem on tööpuuduse määr riigis, seda vähem kasutab see riik oma
  • Tööpuuduse klassifitseerimine
  • Friktsionaalne ehk siirdetööpuudus
  • Struktuurne tööpuudus
  • Tsükliline tööpuudus
  • Varjatud tööpuudus
  • Tasakaal tööjõuturul
  • Miinimumpalga seadus
  • Ametiühingud ja kollektiivlepingud
  • Efektiivsuspalga teooria
  • Tööjõu puudus
  • Aktiivne tööturupoliitika
  • Passiivne tööturu poliitika
  • Inflatsioon (teeb inimesi vaesemaks)
  • Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse
  • Tarbijahinnaindeksit THI
  • Tootjahinnaindeksit
  • SKP deflaatorit
  • Miks inflatsioon tekib?
  • Pakkumisinflatsioon
  • Nõudlusinflatsioon
  • Inflatsiooni tagajärjed
  • Inflatsiooni põhiprobleem
  • Äraarvatud inflatsioon
  • Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon
  • Seos inflatsiooni ja töötuse vahel
  • Phillipsi kõver tähendab majanduspoliitiliselt, et
  • Kas inflatsiooni tuleks pidurdada?
  • Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama?
  • Deflatsioon
  • Raha ja monetaarpoliitika
  • Raha funktsioonid
  • Arvestusühik ehk väärtuse mõõt
  • Vahetusvahend ehk bartertehingu asendaja
  • Vara kogumise vahend ehk akumulatsioonivahend
  • Raha mikroökonoomilised funktsioonid
  • Arvestusühik ehk väärtuse mõõ
  • Vahetusvahend
  • Maksevahend
  • Maksevahend edasilükkuvate maksete korral
  • Vara kogumise ehk akumulatsioonivahend
  • Raha makroökonoomilised funktsioonid
  • Raha nõudlus – monetaristid
  • Raha nõudlus- Keynesi
  • Keynesi rahateooria väidab, et rahanõudlus on seotud 3 motiiviga
  • Raha pakkumine majanduses
  • Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate
  • M0 = sularaha majanduses
  • M1 = sularaha majanduses + nõudmiseni hoiused
  • M2 = M1 + tähtajalised ja säästuhoiused
  • Raha pakkumine- pangad
  • Raha loomine kommertspankade poolt
  • Näide: (Tabel konspektis 11)
  • Rahaturu tasakaal
  • Raha nõudlus
  • Monetaar ehk rahapoliitika
  • Rahanduspoliitika eesmärk
  • Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada
  • Range (kitsendav) rahapoliitika
  • Ekspansiivne (laiendav rahapoliitika)
  • Laiendava monetaarpoliitika efekt majanduses
  • Rahapoliitika vahendid: (vahendid, et mõjutada raha hulka majanduses)
  • Avaturuoperatsioonid
  • Diskontomäär
  • Kohustusliku reservi määr (kui palju deposiitidest peab olema reservis)
  • Eesti rahapoliitika
  • Kui kohustusliku reservi määr on 15 %; kas siis panga reserv vastab keskpanga poolt
  • Panga varad
  • Panga kohustused
  • Valitsuse roll majanduses
  • Fiskaalpoliitika
  • Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud!
  • Maksud
  • Maksud Eestis
  • Maksude olemus
  • Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse
  • Regressiivne maksusüsteem
  • Proportsionaalne maksusüsteem
  • Progressiivne maksusüsteem
  • Avaliku sektori kulutused võib jaotada nelja rühma: (mõjutavad fiskaalpoliitikat)
  • Avaliku sektori kulud
  • Riiklikud investeeringud
  • Valitsuse tulusiirded erasektorile
  • Riigivõla intressid
  • Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille
  • Ekspansiivne fiskaalpoliitika
  • Kitsendav fiskaalpoliitika
  • Riigieelarve
  • Eelarve tasakaal
  • Eelarve puudujäägi võib põhjustada
  • Fiskaalpoliitika efektid
  • Multiplikaatori efekt
  • Väljatõrjumise efekt
  • Automaatne majanduse stabiliseerimine
  • Automaatsed stabilisaatorid
  • Diskreetne stabiliseerimine
  • Riigvõlg
  • Meetmed riigivõla vähendamiseks
  • Riigivõla kulu
  • Eesti fiskaalpoliitika
  • Väike imelaps“
  • Täielik ebaõnnestumine
  • SKP lõhe
  • loeng: Rahvusvaheline kaubandus
  • Rahvusvaheline kaubandus
  • Kaupade ja teenuste vood
  • Maksebilanss
  • Kaupade ja teenuste liikumine Eesti riigi ja ülejäänud riikide vahel kajastub
  • Maksebilanss sisaldab
  • Jooksevkonto jaguneb
  • Kaupade ja teenuste kontodel
  • Tulude kontol
  • Ülekannete kontol
  • Kapitali- ja finantskonto
  • Reservid
  • Maksebilansi ülejääk
  • Maksebilansi defitsiit
  • Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused
  • Miks tegelevad riigid aktiivselt väliskaubandusega?
  • Merkantilism (16.-18.sajand)
  • Absoluutse eelise teooria
  • Absoluutne eelis
  • Suhtelise eelise teooria (David Ricardo)
  • Suhteline eelis
  • Heckscer-Ohlini teoori kohaselt viib rahvusvaheline kaubandus tootmistegurite
  • Mastaabisääst - Paul Krugman
  • Arenenud riikide vahelise kaubavahetuse täiendavad põhjused
  • Nõudluspoolsed tegurid
  • Uute toodete ja tehnoloogia juurutamine
  • Mastaabisääst
  • Tööstusharusisene
  • Kaubavahetust takistavad
  • Importiv haru
  • Eksportiv haru
  • Kaubanduspiirangud
  • Kaubanduspiirangute kehtestamise põhjused
  • Piirangute majanduslik põhjendatus
  • Importi piiratakse rohkem
  • Kaubanduspiirangute liigid
  • Tollimaks
  • Imporditoll
  • Eksporditoll
  • Transiiditoll
  • Koguselised piirangud
  • Impordikvoot
  • Impordilitsentsid
  • Vabatahtlikud ekspordipiirangud
  • Ekspordisubsiidiumid
  • Maailma kaubandusorganisatsioon WTO
  • Loeng 14 Majanduspoliitika ja konkurentsivõime
  • Majanduspoliitilised eesmärgid
  • Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2009–2012
  • Konkurentsivõime
  • Konkurentsivõime määratlemine
  • Võime luua rikkust
  • Konkurentsivõime kontseptsioonid
  • Investeeringute tähtsus tõuseb osaliselt
  • Innovatsioonile orienteeritud tase
  • Informatsiooni töötlemine kõrge tase
  • Riigi konkurentsivõime
  • Konkurentsivõimet on defineeritud ka kui võimet teha kiireid ja püsivaid edusamme
  • Konkurentsivõime analüüsi
  • Ettevõte
  • Ettevõtte konkurentsitegurid
  • Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada
  • Lokaalne (regionaalne) konkurents
  • Riigisisene (natsionaalne) konkurents
  • Rahvusvaheline (globaalne) konkurents
  • Riigi konkurentsikeskkonda kujundavad tegurid
  • Riigi majanduspoliitika konkurentsivõime mõjutajana

Teemad

  • Majanduse alused 9.sept 2014
  • Nõudluse elastsust mõjutavad
  • kasumi maksimeerimine
  • Püsikulu
  • Muutuv kulu
  • Mastaabiefekt
  • Püsiv mastaabiefekt
  • Kasvav mastaabiefekt
  • Kahanev mastaabiefekt
  • Konkurentsi iseloomustamiseks on 4 olulist tunnust
  • konkurents
  • Täielik konkurents
  • Monopolistlik konkurents (mittetäielik)
  • Oligopoli tekkimise põhjused
  • Sisenemisbarjäärid
  • Monopoli tekkepõhjused
  • Majanduse alused 23.sept
  • Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat
  • riigi territooriumil
  • aasta jooksul
  • toodetud
  • lõpptarbimisega
  • kaupade ja
  • teenuste kogusumma rahalises väljenduses!
  • SKP arvestusel on kaks poolt
  • sissetulek
  • tarbimine
  • maksta kaupade eest!
  • SKP mõõtmise kolm meetodit
  • Reaalne SKP
  • Varimajandust on 3 liiki
  • töötunni jooksul
  • Tootlikkuse kasv võimaldab
  • Tootlikkus sõltub
  • Ülesanne
  • !!
  • 110+ (250-110) + (450- 250) = 450
  • Kulutuste taset riigis ja seega ka kogunõudluskõvera nihkeid võivad mõjutada
  • oluline, mis on investeeringute hind, mõõdetakse intressimääraga)
  • Kaupade kogupakkumine
  • kogupakkumiskõvera vahel!
  • Keynesi koolkond
  • Klassikaline koolkond
  • potentsiaalseks toodanguks
  • muutuvad suurused
  • tsükliline areng
  • Majandustsüklite kujunemisel on kõige olulisemad muutujad
  • Majandustsükkel koosneb neljast faasist
  • Tsükli langusfaasis ilmnevad protsessid
  • vastupidises suunas!
  • Nõudlusšokid
  • tööpuuduseks
  • tööjõud
  • töötavad ja töötud isikud.(sp, et ta soovib ja on võimeline töötama)
  • käsutuses olevaid ressursse, mille tulemusena jääb tootmata suur hulk kaupu ja
  • teenuseid
  • u= U/L (töötute inimeste arv/ tööjõud)
  • vabatahtlik
  • mittevabatahtlik
  • Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse
  • tootmiskulude tõus
  • lisakulud (
  • Eestis kasutatakse järgmisis rahaagregaate
  • Rahanduspoliitika eesmärk
  • Rahapoliitika meetmed võimaldavad teostada
  • kehtestatud nõuetele? Selgitage vastust
  • otsesed maksud
  • kaudsed maksud
  • Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse
  • Proportsionaalne maksusüsteem
  • Progressiivne maksusüsteem
  • eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks
  • eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu
  • kasv
  • ekspansiivseks
  • kitsendavaks (
  • tulud ja kulud on võrdsed
  • tulud on suuremad kui kulud
  • kulud on suuremad kui tulud
  • Eelarve puudujäägi võib põhjustada
  • struktuurse puudujäägiga
  • tsüklilise puudujäägiga
  • Multiplikaatori efekt
  • Väljatõrjumise efekt
  • situatsioonikohane fiskaalpoliitika
  • Meetmed riigivõla vähendamiseks
  • Väike imelaps“
  • loeng: Rahvusvaheline kaubandus
  • negatiivne
  • postitiivne
  • maksebilansis!
  • Maksebilanss sisaldab
  • Jooksevkonto jaguneb
  • et riigi maksevõime suureneb (pos)
  • Rahvusvahelise kaubanduse tekkimise põhjused
  • heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole
  • absoluutset eelist
  • mahajäämus on väiksem
  • hindade ühtlustamisele erinevates riikides
  • Arenenud riikide vahelise kaubavahetuse täiendavad põhjused
  • Kaubavahetust takistavad
  • kaubanduspiirangud majanduslikult kahjulikud!!
  • Kaubanduspiirangute kehtestamise põhjused
  • Piirangute majanduslik põhjendatus
  • Kaubanduspiirangute liigid
  • Koguselised piirangud
  • Tehnilised ja administratiivsed piirangud
  • tuleb tõsta
  • majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet
  • elatustasemes!
  • Konkurentsi ulatuse järgi võib eristada
  • Riigi konkurentsikeskkonda kujundavad tegurid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
docx
Majanduse alused
15
doc
Majanduse mõisted
45
doc
Majandus õpetuse aasta konspekt
40
doc
Majanduse alused
15
docx
Majanduse konspekt
23
docx
Majanduse alused eksam
30
docx
Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt
20
docx
Majandus alused konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !