Inimese haistmiselundiks on nina. Ninaõõne ülemises osas asuvad haisterakud (20 miljonit). Inimene suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna. Vananedes lõhnatundlikkus halveneb. Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehigamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu, seepärast segunevad söömisel maitsmis- ja haistmisaisting. Nohuse ninaga inimesel on toit maitsetu, sest toidu lõhn ei pääse ninna. Ehkki inimene võib eristada tuhandeid lõhnu, on tema haistmine loomade omaga võrreldes tunduvalt nõrgem. Lõhnade klassifitseerimisel pole uurijate seas sellist üksmeelt nagu värvuste või maitsete puhul, eri autorid on neid rühmitanud erinevalt. Nõnda ei olegi lõhnadel spetsiaalseid nimetusi, vaid neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Haistmisaistingud on seotud emotsioonidega, nad võivad tekitada nii naudingu- kui ka tülgastustunnet. 5 Kompimine
................. klass Juhendaja:.................. Tallinn 2010 SISUKORD Meeleelundid.......................................................................................2 Nägemine............................................................................................3 Kuulmine............................................................................................4 Haistmine, maitsmine..............................................................................5 Kompimine..........................................................................................6 Tunnetusprotsessid.................................................................................7 Lisad..................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9
Kõik kommentaarid