Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on maastikuarhitektuur ja pärandkultuur seotud?
  • Kuidas kaasaeg on mõjtanud minevikku?

Lõik failist

Vasakule Paremale
MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #1 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #2 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #3 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #4 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #5 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #6 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #7 MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liina Tera Õppematerjali autor
Saab informatsiooni selle kohta, kuidas on omavahel seotud maastikuarhitektuur ja pärandkultuur

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
doc

"Hiiekohad Urvaste kihelkonnas"

Antsla Gümnaasium KAREL VARIK 11B klass HIIEKOHAD URVASTE KIHELKONNAS uurimistöö Juhendaja: õpetaja ANU SINIMETS Antsla 2011 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................... .............. 3 1. Hiis püha paigana ........................................................................................................... 4 1.1 Kohad, kus asus hiis .....................

Eesti keel
thumbnail
32
odt

Eesti looduslikud pühapaigad

Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava Kirjutamisalus, paber, pliiats Välitööd: küsitlemine Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud Helisalvesti, video- ja fotokaamera, GPS, andmekogumik, kaardid Küsitluskava järgimine Koos maastikul käimine Küsitlemine: mida uurime? Ajalooline ja vaimne maastik Oluline võib olla kogu kohapärimus, kohanimed Tähendus, hoiak ja tegevus võib viidata pühapaigale Inimesele/kogukonnale olulised paigad Pühapaigale viitavad tegevused: Ohverdamine Ravimine Ennustamine Muu usuline kombestik Paiga säästmine Kaudsed viited: kiige-, peo-, jaanitule-, matuse-, kardatavad nägemuste jms paigad. Küsitluse juhtimine: Lugupidav ja toetav suhtumine Osavõtlikkuse ja silmside Küsitluskava ja uuringu eesmärgi sujuv järgimine

Geograafia
thumbnail
40
docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittete

Kultuur
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

modernismist. Vahele mahub veel tükike vanemat Eesti maastikuarhitektuuri ajalugu, niipalju kui seda valdkonda siin uuritud on. MÕISTED Mis on maastikuarhitektuuri ajalugu? Minevikus valminud maastikuarhitektuuriliste teoste uurimine (näited): - Mis neil on ühist? - Kuidas nad üksteisest erinevad ja kuidas erinevad tänapäeva maastikuarhitektuurilistest teostest? - Milliseid teadmisi ja õppetunde nad meie jaoks hõlmavad? Tänapäeva maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Seda kõike on ka varem tehtud: - struktuuride rajamine (teed, hooned jne), - taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), - maapinna modelleerimine (nn earthworks), - alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, - skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni.

Maastikuarhitektuuri ajalugu
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse kui abiteadusesse. ARHEOLOOG

Ajalugu
thumbnail
36
docx

Nimetu

Esimene etapp on välitöö, teine etapp on kameraaltöö (siseruumides tehtav töö). Välitööd võib ka 2ks jagada: 1) Arheoloogiline luure ehk inspektsioon (otsitakse maastikul uusi veel teadmata kinnis ja - irdmuistiseid), arheoloogilised muistised pole ainult vaatamisväärsused, vaid ka uurimismaterjal, muististe arv kahaneb. Arheoloogid suudavad märgata muistiseid maapinnal. Parim aeg maastikuluureks on aprill, mai ja oktoober, november, sest siis ei ole puudel lehti, maastik on lage, rohi on madal ja erinevad pinnavormid on hästi märgatavad. Asulakohad on alati äratuntavad, sest muld on tumedam. On vaja teha ka eeltööd, otsida arhiivist, vaadata vanu kaarte. Uus muistis tuleb kaardile kanda ja muinsuskaitse alla anda. Otsida aitavad ka nt satelliidid, muististe paiknemises on seaduspärasus (nt kiviaja asulad paiknesid vee ääres, rauaaja asulate läheduses on allikas). Õhust tehtud fotod annavad sellist infot, mida

Kategoriseerimata
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval. Kõrgusjoontega kaart, sest maastik on muutunud ja kõrgusjoonte järgi on võimalik orienteeruda. Aeroarheoloogia ­ õhust tehtud fotode abil muististe leidmine. Meil aeroarheoloogiat eriti pole, sest raha pole ning NSVL ajal ei lubatud. Geofüüsilised meetodid: 1. Elektroluure ­ pinnase elektritakistuse mõõtmine (kui midagi takistab, siis järelikult on midagi ees) 2. Magnetluure ­ otsitakse maas olevaid objekte, millel on erilised magneetilised omadused, nt põltusahjud 3

Ajalugu
thumbnail
22
docx

Euroopa muinaskultuurid KONSPEKT

Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios ­ vana, muistne logos ­ sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite ab

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun